Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju
Mitmekesine, mätastel Samblarinne pruunsamblad Valdavalt turbasamblad turbasamblad (pärislehtsamblad) Valdavalt puitu Valdavalt tama- ja Ainult sfagnumiturvas sisaldavad turbad sfagnumiturvas (sobib Turvas (sobib allapanuks, (sobib väetiseks, kütteks, allapanuks, aianduses) kütteks) aianduses) Tabel 2. Soo põhitüüpide võrdlus (LaasimeT, Masing, 1995 järgi).
30 50 100 cm sademelisetoitumisega väga tugevasti -- -- -- t2 happelised, tuhavaesed turbasambla ja puhmastaimede turbad kõrgsoodes (üle 30 R -- -- -- t1 cm t1) R' 1 R" 1 R"' 1 rabadelt madalsoodele ülemineku alad; -- -- -- t2
Külglöövid olid kitsad ja madalad. Külglöövid jätkusid pärast transepti ja moodustasid kooriümbriskäigu. Koorilõpmik oli harilikult tahuline. Krüpte ei ehitatud ja koori põrand oli tasapinnaline. Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid).
poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas.
Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e. ärkel, see asub linnuse värava juures, sest sissepääs vajas just kõige tugevamat kaitset. Langevärava tőstemehhanism paikneb ärkli alumisel korrusel, ülemise korruse pőhjaavadest kallati vaenlasele kive ning kuuma pigi, tőrva ja vett pähe vői lasti nooli. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. 1876. aastal paigutati värava kohale Saare–Lääne piiskopkonna raidvapp, pőhielemendiks kotka kujutis, Arensburg, mis saksa keelest tőlgituna tähendab kotka linnust. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid, köök ning selle kőrvalruumid, őllepruulimiskoda, kolderuum ning spetsiaalsed sooja őhu kütteseadeldised. Seal oli veel linnuse kaev ja palju kõneainet pakkuv väike kelder.
48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58. Füüsikaline savi mullaosakesed läbimõõduga 1-0
48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50. Alluviaalsed setted – jõesetted, mis on kujunenud jõelammidel või -suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. 51. Orgaanilised setted – mulla lähtekivimina tulevad arvesse ainult jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad. 52. Mulla mehaaniline koostis (granulomeetriline koostis) – ehk mulla lõimisena (tekstuurina) mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist hulka mullas. 53. Peenes – kõik osakesed, mille läbimõõt on alla 2mm. 54. Kores – kõik osakesed, mille läbimõõt on üle 2mm. 55. Savi – osakesed läbimõõduga alla 0.002mm. 56. Tolm – osakesed läbimõõduga 0.002-0.063. 57. Liiv – osakesed läbimõõduga 0.063-2mm. 58
Seda mööda oli hõlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme kaitsetorni kõrval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tõstemehhanism, ülemise korruse põhjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, tõrva ja vett pähe visata või nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. a. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, põhielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tõlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas
..lk.48 5.1. Kasvupinnase kvaliteedinäitajad ……………………………………………………………lk.48 5.2. Kasvupinnaste tootmiseks vajalikud tugimaterjalid ………………………………….……lk.50 5.3. Kasvupinnaste tootmiseks vajalikud orgaanilised materjalid ……………….……………lk.52 2 5.3.1. Turbad ………………………………………………………………………………..lk.53 5.3.2. Kompostid ……………………………………………………………………………lk.56 5.3.3. Mullaparandusained kasvupinnaste eriomaduste mõjutamiseks ………….…..lk.64 5.3.4. Väetised ja lubiained (neutralisaatorid) …………………………………………...lk.66 6
Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik
Kiriku interjööri põhisuund polnud siiski mitte kooriruumi poole, vaid üles. Kõige tähtsam polnud selle aja usus mitte ,,vahendaja" preester, vaid iga üksiku kirikusviibija ,,vahetu seos" jumalaga nii vähemalt lootsid tellijad. Aga see, mida kunagi peeti tungiks jumala poole, mõjub tänapäeval just puhtinimlike taotluste haarava ja üleva väljendusena. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena kui nad tegelikult olid, piilareid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide vertikaalne suunitlus nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avarana ning õhulisena. Lõpuks last, not least ei või me unustada valguse tohutut mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu romaani kiriku ja kerge, lausa helgena mõjuva gooti katedraali vahel.
8 Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda.
mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal,
Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi
Hästilagunenud madalsooturvas on palju tihedam ja raskem, kui vähelagunenud turvas. Hästilagunenud turvas moodustab ~85% varudest. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse aianduses ja põllumajanduses alusturbana ning moodustab ~15% varudest. Kirjeldamisel on turba olulisemaks omaduseks selles leiduvate taimejäänuste koosseis ja lagunemisaste. Kõige vähem taimeliike on sademetest toituvas rabaturbas, liigirikkamad on madal- ja siirdesoo turbad. Mida rohkem sisaldavad taimed valku, kaltsiumi, kergesti omastavaid süsivesikuid ning mida vähem sisaldavad lagunemist takistavaid biokeemilisi ühendeid, seda kergemini taimed lagunevad. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav (Eesti Turbaliit, s.a.). 4 2. TURBA KASUTAMINE
konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal,
mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi:
juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete
kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri päevased maksimumid madalamad, öised miinimumid aga kõrgemad kui sama tüüpi kuivadel muldadel. Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad soojenevad aeglaselt ja ka jahtuvad aeglasemalt kui minreaalmullad (turvasmuldadel on suurem ruumerisoojus ja väiksem soojusjuhtivus). Läbiligunenud turbad on väga suure soojusmahutavusega ja soojeneb aeglaselt. Soojadel muldadel hea kasvatada sellist kultuuri, mis annavad maapealset saaki, külmadel aga maaalust saaki. Liivmuldades on O 2 sisaldus suur, savil väike. Kui turbamullas palju H2O, siis sarnane savimullale. Frondid - nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks
Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3) 1) püsiva konsistensiga turvas tihedatel mineraalsetel pinnastel; 2) ebapüsiva konsistensiga turvas orgaanilistel mudakihtidel; 3) ujuva turbakoorikuga vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 173. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste
Kõige kõrgemal olev akenderida moodustas valgmiku. Sellele järgnes külglöövide peal olev rõdukorrus kas avarate Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 16 empooridena või siis kitsa käigu e trifooriumina. Kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustus piilaritest, mis toetasid lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumikut ümbritsesid väiksemad pool- või kolmveerandsambad e turbad, mis lasksid piilaritel (e kimppiilaritel) mõjuda saledate ja kergetena. Interjööris kordusid ka kõik gooti kiriku eksterjöörist tuntud dekoratiivelemendid Kuna gooti kirikute konstruktsioon oli selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki vaid seda asendasid hiiglaslikud aknad jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeldi seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid
1. valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne moreen Põhja-Eesti Endla Reintam, 2009 5 Orgaanilised setted: Tähistatakse - A Jääajajärgsed orgaanilised soosetted ja turbad Eestis eristatakse 55 turba liiki, mis jagunevad 3 tüüpi: Aa üleujutustest mõjutatud · madalsooturvas Ad deluviaalsest tegevusest mõjutatud · siirdesooturvas Ap (plowed) kündmisest mõjutatud · rabaturvas
vähe. Tabel Turba lagunemisastme R ja H võrdlus Lagunemisaste von Posti skaala Järgi Venemaal Ja siiani ka Eestis kasutatav lagunemisastme R (%) skaala H1 65 Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi, veeläbilaskvust jms. See on oluline näitaja soode kuivendamisel dreenide vahekauguse ja sügavuse valikul, kraavide nõlvuse määramisel, soopinna vajumise arvestamisel ja muudel juhtudel. Sama botaanilise koostisega kuid erineva lagunemisastmega turbad erinevad oluliselt üksteisest. Turba lagunemisprotsessis jääb esialgsest taimemassist näiteks 70% lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50
nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm. Headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja saulumetsades) saadakse ½ riigimetsa tuludest. Metsamullad on inimvaliku tõttu kehvema loodusliku viljakusega kui haritava maa mullad. Lõimiselt domineerivad: turbad ja liivad ca 2/3. Põllumaa osatähtsus maakonna pindalast: Lääne-Viru, Järvamaa, Jõgevamaa 30.09.13 Eesti taimestik ja taimkate Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid.
tüübid a - postvaiad, b - rippvaiad, c - madalrostvärk, d - kõrgrostvärk; 1 - hoone sein, 2 - rostvärk, 3 - turvas, 4 - liivsavi, 5 - nõrk liivsavi, 6 - kõva savi. Vt ka M. Metsa loengu vaivundamendid lk 16 pilti Eesti geoloogilistest lõigetest. Tüüppinnased Eestis: 1. Lubjakivi 2. Liivakivi 3. Kambrumisavi (murenemis koorik) 4. Devoni savi 5. Moreen E = 3 ... 200MPa 6. Liiv. Orgaanilise ainega liivad E =3 ... 100 MPa 7. Nõrgad savid (savi: möll) 8. Turbad mudad. 33. Vaiade klassifikatsioon. Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud, kasutatakse ka armeerimata betoonvaiu või osaliselt armeeritud vaiu. Järjest laieneb terasvaiade kasutamine. Puitvaiade,
Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Pärja keskne kabel kandis nime Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisema, avarama ja vabamana. Ruumi interjöör ei suundunud ainult kooriruumipoole, vaid ka üles. Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena, kui nad tegelikult on, piilarid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni
väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Kesklööv on kõige laiem ja kõrgem. Selle kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustub piilaritest, mis toetavad lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumik on ümbritsetud väiksemate pool- või kolmveerand sammastega e. turbadega, mis laseb piilaritel mõjuda saledate ja kergetena. Kimppiilarit lõpetav kapiteel on kaunistatud realistliku taimemotiiviga, turbad aga tõusevad mööda seinu võlvideni, kus nad ühinevad võlviroiete ja vööndkaartega., moodustades hilisgootikas võlvidel tiheda roietevõrgu. Roiete ja vööndkaarte liitekohal võlvitipus oli kas ümmargune, nelinurkne või polügonaalne kaunistustega päiskivi. Kloostriarhitektuuris jätkus gooti ajastul juba varem välja kujunenud skeemi täiustumine. Kloostri peamised hooned ehitati sulushoonestuse ehk klausuurina, neid ühendas ristikäik.
annaabi.ee 
