Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu
Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul moel areneb inimene kõige rohkem edasi. Kogudes killukesi igast emotsioonist ning neid talletades kujuneb inimese maailmavaade, mis ongi justkui süsteem kogetust ning läbi mille ei ole tarvis kõike uuesti kogeda tänu maailmavaatele on võimalik tõmmata paralleele eelnevalt kogetu ja hetkeemotsioonide vahel ning otsustada pikemalt mõtlemata oma seisukoht sellesse. Uue teabe saabudes muutub jällegi kogu protsess tunnetuslikuks. Kuigi maailmavaade tundub kirjelduse põhjal sügavalt isiklik, muutub see siiski mingil hetkel sotsiaalseks. Kuskilt jookseb piir, kui kellegi isiklik maailmavaade muutub taunitavakas. Selle piiri nimeks on stereotüüp. Ühiskonnas on välja kujundatud üldistav, kõigi jaoks õige arusaam, mis vastab tegelikult väga vähe tegelikkusele. Inimene, kelle mõtteviis on ühiskonna poolt maha laidetud, võib käituda kaheti: oma mõtteviisi muutes või ühiskonnale vastu astudes
Üks üllatuslikuim inimese aru omadus on mälu. Mälu on psühholoogilist peegelduse vorm, mis seisneb kinnituses, hoidmises ja edaspidi mineviku kogemuse taastuses, mis võimaldab tema veelkordset kasutust aru sfääri tegastuses või tegeldamises. Mälu on psühhiliste tegevuste alus. Ilma selleta ei saa mõista aru käitumise formeeringu aluseid, teadvust ja alateadvust. Mälu sidestab subjekti minekut oma tuleviku ja oleviku vahek, on oluliseim tunnetuslikuks funktsiooniks, mis on õppimise ja arenemise aluseks, kusjuures oma iseloomu motivatsiooni teguritel on tuntav mõju. Mälu determineerib meie individuaalsust ja sunnib meid tegutsema kuidas me tahame suuremal määral, kui teised meie isiksuse omadused. Meie mälu produktiivsus oleneb inimese tahtejõust. Inimene tahtlikult reguleerib oma mälu protsesse ja juhtib neid, lähtudes oma ülesannetest sihtidest. Seega, mälu on seatud isiksuse omadustest.
funktsioon ilmneb kahel tasandil; algul sotsiaalsel ning hiljem individuaalsel tasandil. Esiteks, inimeste vahel (interpsühholoogiline) ja seejärel lapses eneses (intrapsühholoogiline). See rakendub võrdselt tahtlikus tähelepanus, loogilises mälus kui ka kontseptsioonide loomisel. Kõik kõrgemat järku funktsioonid saavad alguse tõelistest suhetest indiviidide vahel". Võgotski teooria teine aspekt seisneb selles, et potentsiaal tunnetuslikuks arenguks sõltub "lähiarengu tsoonist" (LAT): arengutase saavutatakse siis, kui laps on haaratud sotsiaalsesse käitumisse. LAT täielik areng sõltub kogu sotsiaalsest suhtlemisest. Oskuste määr võib areneda täiskasvanu juhendamisel või läbi koostöö, mis ületab üksi saavutatud oskusi. Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele
(a) kommunikatsioonivahendi valikut; (b) sõnumi valikut (oluline on sõnumi vorm, ülesehitus, esteetiline kvaliteet. Eesmärk et sõnum jõuaks paremini pärale. Võib nimetada ka disaini funktsiooniks. Metakeele (ehk seletav) funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi. Viitamisfunktsioon osutab sellele, millest on jutt. Võiks nimetada ka tunnetuslikuks ehk kognitiivseks funktsiooniks. Seotud kontekstiga.
valu. Käeluu murdu nähakse kohe, naha all olevat muhku saab ka veel näidata, aga valul selllised okjektiivsed omadused puuduvad. Valu hindamisel on otsustav tähtsus parajasti esineva valu võrdlemisel varem läbi elatud valudega ning nende tookordsete tagajärgedega. Kõrvutatakse parajasti esinevat valu lühi- ja pikaajalises mälus salvestatud valukogemustega ja hinnatakse selle põhjal. Valu hindamist võib nimetada ka valu tunnetuslikuks ehk kognitiivseks komponendiks. Patsiendi poolt väljendatavate valukaebuste suurus sõltub suurel määral ka antud sotsiaalsest situatsioonist, perekonna tavadest, kasvatusest ja ka etnilisest päritolust. Kogemuse ja valu seos Valu on peamiselt psühholoogiline kogemus. See kuidas inimene tunneb valu, sõltub kuidas ta seda enda jaoks seletab. Howard Beecher(1959), raviaarst, ravis II maailmasõja ajal sõjaväelasi
36. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala moodustumine? õpistiilide eristamiseks? akommodatsioon Visuaalne assimilatsioon Verbaalne 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 37. Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54
· Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida
Olulisemad õpilaste välise motiveerimise strateegiad ongi 1- kõikvõimalikud tasustamisviisid, 2- õpitava rakendusliku väärtuse rõhutamine ja 3- võistluslikkuse elementide rakendamine õpptöös. Sisemine motivatsioon toetub huvile ja enesetasustusele, mida ammutatakse tegevusest endast. . Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele.
häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks suudab laps haarata käeulatuses olevaid esemeid ja neid ühest käest teise panna. Samaks ajaks oskavad paljud lapsed roomata, ilma toeta istuda, mõni tõmbab end toe najal püsti. Aastaselt on suurem osa lapsi
isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne -- kõik tegevused, millesse me lülitume, et tunda end pädevana ja olukorda kontrollivana. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral näevad inimesed oma tegevuse tulemusi sisemiselt põhjustatutena(nende poolt kontrollitavatena.) Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks neist ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt, kuid tüdinult ja otsib seetõttu võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega või soovist vähendada ebakõla.(2-tüüpi käitumist: ülemäärane kooskõla ja ebakõla tajutava ja teadaoleva vahel) Tegevuse tagajärgedel on kontrolliv ja informeeriv mõõde. (,,Tuletõrjuja kirjand") 18. Millised on põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja milliseid nõudeid tuleb nende andmisel järgida? (8.1) 1
mingi positiivse tulemuse ja tuua välja, kuidas vähene suhtlus negatiivselt inimesi mõjutab. 16. Selgitage kognitiivse dissonantsi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Inimesed peavad oluliseks, et nad oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Tegemist on seisundiga, mille Festinger nimetas kognitiivseks dissonantsiks (tunnetuslikuks ebakõlaks). Näiteks kui inimene ei tarbi liha, kuid mingites sotsiaalsetes olukordades on ta sunnitud seda sööma, püüab ta seda probleemi lahendada. 17. Kuidas kujuneb Kavatsetav käitumine? Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Kui kõrgelt inimene hindab enda kontrolli sooritada kõne all olev käitumine. Ehk kuivõrd on käitumine tema tahtest sõltuv. Mida kõrgemalt inimene hindab kontrolli positiivseks hinnatud
süda (vastav tegevus) ,,Mida ma pean tegema?" (tunnetuslik olukorra hindamine) hirm või erutus (subjektiivne emotsioon). Kas on võimalik emotsiooni tunnetuslikku tõlgendamist ühitada JamesLange teooria rõhuasetusega kehalisele tagasisidele? Stanley Schachteri ja Jerome Singeri esitatud teooria pooldajad usuvad, et see on võimalik. Vastavalt tunnetuslikhindavale emotsiooniteooriale (mõnikord nimetatud ka tunnetuslikuks teooriaks), võivad emotsiooni autonoomselt valla päästa mitmesugused üldised tunnetuslikud seisundid, kuid need on üksnes emotsiooni tekitavaks toormaterjaliks üldise erutuse kogemiseks, kindlaks määramata selle seisundi erinevusi ja mitte midagi enamat. Erutusseisund muutub eriliselt kogetavaks emotsiooniks selle seisundi põhjusi tunnetades ja neid tõlgendades. Tegelikult on see võrdväärne olukorra tunnetuslikule hindamisprotsessile
asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele.
põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele.
3) Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4) Olemasolevad hoiakud -otsus reageerimiseks. 5) Isik reageerib. Peibutis -> huvi tekkimine -> seostamine mäluandmetega -> ostumotivatsioon või selle puudumine -> otsmine või ostust loobumine. - Kaasamine (osalusmäär) - psühholoogiline mõõde, mille abil kirjeldatakse ja analüüsidakse seda, kuivõrd reklaamteadet vastu võttev inimene eraldab oma vaimseid ressursse reklaamteates sisalduva teabe tunnetuslikuks töötlemiseks, kuivõrd põhjalik ja milliseid psühholoogilise mehhanisme rakendav see töötlus on. Seaduspärasused, mis kirjeldavad inimese käitumist ja reklaami mõjukust, osutuvad suuresti erinevaiks, sõltuvalt sellest, kas reklaamteate psühholoogiline tarbijapoolne töötlemine toimub madala või kõrge kaasamisega. 7 - Süstemaatiline töötlus - reklaamteate sõnumi psühholoogilise töötluse strateegia, kus
antud kategooria toodete eelistuste struktuuris. Sellist lojaalsust võib nimetada samuti ,,aktiivseks lojaalsuseks". Harjumuslojaalsust või ,,passiivset lojaalsust" võib täheldada peaaegu kõikides toote- ja teenustekategooriates. Valdav osa tarbekaupade puhul on kõige suuremaks lojaalsusgrupiks just harjumuslojaalsed kliendid. Tüüpiliselt ei soovi nad igal ostukorral kulutada aega ja jõupingutusi konkureerivate alternatiivide tunnetuslikuks hindamiseks. Harjumusest ja eesmärgiga aega säästa, jäävad tarbijad üldjuhul tuntud brändi juurde seni, kuni bränd rahuldab neid põhilisi vajadusi, mida sellelt kategoorialt oodatakse. Nad on pika aega käitumuslikult lojaalsed, sest miski ei muutu ja jätkatakse samade toodete ostmist. Üksainus funktsionaalne puudus või halb teeninduskogemus võib tõsta seda tüüpi klientide teadlikkust: nad otsustavad konkureerivad alternatiivid tunnetuslikult ümber hinnata ja
tüüpi teabetöötlust, mis võib aset leida reklaamteate vastuvõtja poolt reklaamis sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel ja kasutamisel töötlus madala kaasamise tingimustes ja töötlus kõrge kaasamise tingimustes. Erinev töötlemissügavus. Osalusmäär või kaasamine on psühholoogiline mõõde, mille abil kirjeldatakse ja analüüsitakse seda, kuivõrd reklaamteadet vastu võttev inimene eraldab oma vaimseid ressursse reklaamteates sisalduva teabe tunnetuslikuks töötlemiseks, kuivõrd töötlus on. Seaduspärasused, mis kirjeldavad inimese käitumist ja reklaami mõjukust, osutuvad suuresti erinevaiks, sõltuvalt sellest, kas reklaamteate psühholoogiline tarbijapoolne töötlemine toimub madala kaasamisega või kõrge kaasamisega. Reklaamteatele reageerimise osalusmäär on see ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamteate poolt esile kutsutud tunnetussprotsessid on ametis
ja valikuid tegema. 2. Intiimseid, püsivaid suhteid sooja, reageeriva hooldajaga, kes on tundlik lapse huvide, vajaduste ja elurütmi suhtes. 3. Enda arvestamist elu dialoogis aktiivse osalejana, mitte treenimise pasiivse vastuvõtjana. 4. Küllaldast ruumi uurimiseks, esemeid käsitlemiseks ja teisi lapsi, keda vaadelda, jäljendada ja kellega seltsida 6.4. Koolieeliku areng. Füüsilised ja motoorsed toimingud rajavad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaal-emotsionaalseks arenguks. Palju vaieldud selle üle, kas lastel tuleks oskusi treenida või peaks laskma neil lihtsalt loomulikult kujuneda. Õppimine sõltub: Valmisolekust Aktiivsusest Tähelepanust Tagasisidest Tunnetuslik areng. Areneb tegelikkuse sümboolse esindatuse võime- füüsiliste objektide ja sündmuste muundumine vaimseteks sümboliteks. Aistingud. Viib kokku värvide nimetused. Värvivarjundeid tunneb 6.eluaastaks. Taju. Värvi ja vormi suhted
Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral näevad inimesed oma tegevuse tulemusi sisemiselt põhjustatutena(nende poolt kontrollitavatena.) Motiveeritud käitumist põhjustab nii ülemäärane kooskõla kui ka ebakõla tajutava ja teadaoleva vahel. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks neist ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt, kuid tüdinult ja otsib seetõttu võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olu- kordadega või soovist vähendada ebakõla. Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema omaenese käitumise põhjusi välistena. Kui tekib mulje, et domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele
Sotsiaalsete ajendite teooria kohaselt toimub selle teooria keskne protsess - teiste heakskiidu otsimine - passiivse õppimise, mitte tahtliku käitumisena · Tunnetuspsühholoogia esindajad eeldavad, et inimesed mõtlevad ette, analüüsivad olukordi, sõnastavad hüpoteese, kavandavad plaane & püstitavad eesmärke. Kõike seda koos sobib nimetada tahtlikuks (või kavatsuslikuks) ehk tunnetuslikuks käitumiseks · Frankeni arvates on motivatsiooni sisukaks käsitluseks vaja tema kõiki kolme - nii bioogilist, õpitud kui ka tunnetuslikku -komponenti koos analüüsida 3. NÄLJATUNNE & SÖÖMINE - miks me sööme? · Franken (2002) väidab, et selleks on kolm põhjust: et saada energiat , organismile vajalikke aineid, eritada organismist viimasele kahjulikke jääkaineid ning mürke Kuidas inimesed mürke väldivad
asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel. Tagasisidel ja tasustamisel on kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele
Sissejuhatus õigusteooriasse koolitab seega juristi spetsiifilist mõtlemisviisi, mille põhikomponentideks on süsteemsed teadmised ja mõtlemine kindlate kategooriate, mõistete ning käsituste adekvaatse kasutamise abil. § 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON Õigusteaduse ning õigusteooria funktsioonid on: 1) teoreetilis-metodoloogilised; 2) rakenduslikud; 3) kasvatuslikud. Teoreetilis-metodoloogilist funktsiooni nimetatakse veel tunnetuslikuks, st selle funktsiooni alusel on õigusteooria ning -teaduse ülesandeks riigi ja õiguse nähtuste teoreetiline uurimine vastava metodoloogia ning meetodite abil. Olulisim ülesanne on seejuures riigi ja õiguse kui nähtuste arengu objektiivsete seaduspärasuste väljaselgitamine ja mõistmine. Mõistmise pinnalt tekib võimalus näha ette konkreetsete nähtuste arengut tulevikus, st edasist arengut saab läbiuuritu raames prognoosida.
annaabi.ee 
