kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi
kõik endasse. Mõlemal juhul võib olla mitmeid tagajärgi. Isegi teadlased on leidnud ka positiivse külje, et selline tung ei pruugi kaasa tuua enesehävingu, vaid hoopis sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi
enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja elamine, emots toetuse otsimine, olukorraga mitte leppimine, mitte pos külgede leidmine... Aga piisab neurootilisuse tasemest, ütlemaks, milline on in heaolu. Neurootilisus mõjutab nii toimetulekuviiside valikut kui ka efektiivsust. Neurootilisus seostub impulsiivsusega ja tähendab väiksemat võimet stressi olukorras tungidele vastu seista ja käituda vastavalt oma eesmärkidele, mitte tungidele. Meelekindlus Kui distsiplineeritud, eesmärgipärane, tahtejõuline, korralik ja usaldusväärne inimene on. Siit tuleneb- mil määral suudab ta stressi olukorras toimida lähtuvalt oma eesmärkidest. Toimetulekuviisid: probleemilahendus (muid nii väga ei kasuta) Ekstravertsus Aktiivsed, seltsivad, rõõmsameelsed. Toimetulekuviisid: sots toetuse otsimine!!, huumor, positiivsele keskendumine, emotsioonide väljaelamine
laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida Sürrealism on ... ... igasuguste ühiskondlike standardite ja normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi.
· Genitaalne faas Veel kokkuvõtvalt Freudist Sigmund Freud avardas alateadvuse uurimisega väga oluliselt inimpsüühika käsitust. Freudi õpetus on peale psühholoogia ja psühhoteraapia mõjutanud ka kirjandust ja teisi kunste ning kogu 20. sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes. Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud alateadvuse ülepaisutamist ja tema õpetuse mütoloogilist sisu, kuid siiski on tema mõju psühholoogiat puudutavatele arusaamadele olnud väga suur. Kasutatud materjalid: a) Anti Kidron. Isiksus. Mondo. 2005. Lk.14-18, 26-29. b) ENE 3. Valgus. 1988. 67 lk. c) http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhoanal%C3%BC %C3%BCs
· Levinum kujutavas kunstis · Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik
Tungides toimuvad iseloomulikud muudatused. Üks neist on muutus kvantitatiivselt tungi suurenemiselt uuele tungikvaliteedile. Pregenitaalsus pakub nüüd, kui terenduvad genitaalsed tungirahuldamised, vähem rahuldust ja omandab seetõttu järjest alluvama rolli. Pregenitaalsed osatungid muutuvad järjest selgemaks seoses sellega, et sadomasohhistlikud, homoseksuaalsed, ekshibitsionistlikud ja vuaristlikud tungid hakkavad alluma genitaalsetele tungidele - hakkab kujunema genitaalne tungiorganisatsioon. Pregenitaalsed osatungid muutuvad aga hiljem seksuaalakti eelmänguks või selle ettevalmistuseks (Mangs ja Martell 2000). Varajases teismeeas lastel tekib sisemaailma muutus, nad muutuvad agressiivseks ja provotseerivaks. Tihtipeale ütlevad nad kontrollimatuid väljendeid. Luuakse suhteid nii omaealistega kui ka täiskasvanutega. Ülekaalus on ühesooline sõprus, otsitakse inimest, kes tõstaks isetunnet
inimkonna lapsepõlve juurde. Rousseau eeldab, et inimesi motiveerib eeskätt enesesäilitamise tung. Kuid ta usub ka, et see pole kõik. Rousseau usub, et meile on "sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd oma kaasolendit kannatamas" (Arutlus ebavõrdsuse lätetest). See, lisab ta, on "nii loomulik, et isegi metsloomade juures leiab selle kohta vahel ilmseid tõendeid". Kaastunne, väidab Rousseau, toimib võimsa kitsendusena tungidele, mis võiksid muidu viia kallaletungi ja sõjani. 7 Rousseau pidas ühiskonna moraalselt kõige terviklikumaks osaks lihtrahvast, kelle side loodusega oli on kõige vahetum. Ta kritiseeris aristokraatiat ja ülikuid, kelle jõudeelu ja luksus tema arvates olid nende pahede peapõhjuseks. Rousseau õpetas sedagi, et mitte mõistus, vaid headus peaks olema esmane kriteerium inimese hindamisel
Nad koondusid väikestesse gruppidesse, elasid teistest inimestest lahus, varjasid end lukustatud majades, kus polnud haigeid ja oli mugav elada. Nad tarvitasid kõike mõõdukusega ning vältisid liialdusi. Samas olid teised inimesed vastupidisel arvamusel. Nemad leidsid, et selle häda vastu on kõige tõhusam palju juua ja nautida, laulda ja lõbutseda ning ringi hulkuda. Nad liikusid ühest kõrtsist teise, juues sihitult ja nautides kõiki ihasid. Anti järele oma loomalikele tungidele. Paljud aga valisid ka kesktee kahe äärmusliku eluviisi vahel. Nad tarvitasid kõike parajal määral ja tarvidust mööda. Nad hulkusid ringi ja korjasid lilli, et peletada eemale laipade ja ravimite läppunud haisu. Oli ka veel inimesi, kellel oli rangem, kuid kõige õigem arvamus – kõige lihtsam oleks tõve eest põgeneda. Jäeti maha oma majad ja varandused ning mindi maale võõrasse kohta. Seda tegid ka lugusid jutustavad seitse neidu ja kolm noormeest. Neil
Kurjuse probleem Kurjuse probleem Miks pole inimkond kasvatuse, hariduse ja Kurjusel on erinevad intensiivsusastmed: kultuuritaseme tõusuga paremaks nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele muutunud? ebasiirus ja kõlvatus Kanti arvates on inimese enda loomuses kõlbeliste nõuete teadlik eiramine olemas reaalne kalduvus kurjale
a) lapsepõlves läbielatud emotsioonide mõjust täiskasvanu psüühikale b) keelatud ihade tõrjumisest teadvusest alateadvusesse S. Freud(1856-1939) leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse. Nad suruvad oma psüühilise energia alla. Tekivad hirmud, ängistus. Enesehävitust nimetab ta surmatungiks -Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, soovi ennast maksma panna. -Kui inimene ei leia oma alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis takistavad adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega -Psühhoanalüütikule pakub huvi süü mõiste -Süütunne tekkivat inimeses ühteaegu vihates ja armastades -süütunne tuleneb nende arvates vastandlikust suhtumisest emasse: ühelt poolt armastus- ja kaitstustunne ja teisalt hirm emaga samastuda ning seeläbi end kaotada. Psühhoanalüüs kirjanduses
Jung ei ütlegi, et see on väga halb, kuid oht algab seal, kus see mask n-ö näo külge kinni kasvab, kui ta hakkab käituma nagu tema mittetõeline mina. Vari: inimene keelab, surub enda jaoks midagi maha. Varju soovid ja tahtmised on risti vastupidi, mida inimese teadlik mina tahab. See vari on nagu madalam olend inimeses. Selle puhul ei ole kindlat positiivse-negatiivse määratust. See võib olla hävitav, purustav instinkt, kuid võib olla ka tervendav loomulik käitumine, tungidele järeleandmine, võib juhtida millegi uue ja ootamatu juurde. Jung väidab, et igal inimesel on vari. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevam see on. Ta ütleb, et ainult (vaimu)haigetel pole varju. Selle vastu pole mõtet võidelda, sest see on kasulik ja loomulik. Vari on alati seotud emotsioonidega. Afektiseisund kui vari ja 'teadlik mina' vahetavad koha ära, siis muutub instinktiivseks inimeseks. Mida rohkem on projektsioone,
muid selletaolisi kaalutlusi". Lähtekoht sarnane dadale (kontekst äsjalõppenud sõda, tekitas kõhklusi ühiskonna mõistlikkuses), pettumus varasemates väärtuses, skeptilisus. Aga anarhismi tundmuste asemel otsiti olukorra paremaks muutmise ideid Teadvustamatu osa meie psühhikas on oluline, alateadlikud tungid on ühiskonna pool t alla surutud, inimese tungid ei sobi ühiskonnaga, mis seob piiranguid, pidureid keelde (seksuaalsetele ja destruktiivsetele tungidele) jne. Inimese välja elamata tungide energiat saab kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks kiidetud tegevusse religioon, sport, kunst jne, inimene peab oma tungid kuhugi kanaldama) Tihti jääb aga sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma.. Sublimatsiooni võimalused sõltuvad kultuuri repressiivsusest ( a'la puritaanlik moraal seab rohkem piiranguid jne). Mida
või väljasaamisel. Kolmekomponendiline mudel pakub välja, et psühhopaatiat saab kontseptualiseerida, kasutades kolme erinevat, samas lõikuvat, fenotüübilist konstruktsiooni: düsinhibeerimine, julgus, alatus. 1. Düsinhibeerimine. Düsinhibeerimine näitab kalduvust impulsi-kontrolli probleemidele. Iseloomulikeks joonteks on planeerimatus, ettenägematus, kahjustunud reaktsioonid tungidele ja puudulik käitumiskontroll. Käitumises väljendub vastutustundetus käitumise, kannatamatuse, usaldamatuses, vägivaldsuses, alkoholi ja narkootikumide probleemides ning kiires negatiivsete tagajärgedega tegutsemises. 8 2. Julgus. Julgus hõlmab suutlikkust jääda rahulikuks pingelistest või ohtlikes olukordades, kiiret paranemist stressirohketest sündmustest, kõrget enesekindlust ning sotsiaalset võimekust
sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole
inimesega ühiskonnas, mitte üksinduses. Samamoodi järeldub sõjaseisundist, et seal ei ole omandit ega omandiõigust, erinevust minu omal ja sinu omal, vaid, kuna kõik on iga inimese oma, siis kuulub igaühele kõik see, mida ta suudab endale haarata, ja sedagi vaid nii kauaks, kuni ta suudab seda hoida. Nii palju sellest halvast olukorrast, millesse inimene oma loomuse tõttu on pandud, kuigi võimalusega sellest seisundist välja tulla, osalt tänu tungidele, osalt tänu oma mõistusele. Tungid, mis kallutavad inimesi rahu suunas. Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha asjade järele, mis on vajalikud mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. Lisaks soovitab mõistus sobivaid rahulepinguid, mille kohaselt saab inimesi juhtida kokkuleppeni. Neid lepinguid nimetatakse tavaliselt loomuseadusteks; neist räägin ma üksikasjalikumalt kahes järgnevas peatükis. Peatükk 14
Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist.
otsib kogu oma rakendamata jõuga väljapääsu, lisandub talle tavaliselt mõni teine spetsiifilisem kaitsemehhanism, mis moonutatud väljapääsu võimaldab. (2) Vastandreaktsioon (Reaktionsbildung; reaction formation) on ohtliku impulsi asendamine vastandliku psühholoogilise hoiaku või käitumisega. Näiteks maniakaalne faas on analüütikute arvates kaitse depressiooni vastu. Ka obsessiiv-kompulsiivsuses on palju vastandreaktsioone lubamatutele tungidele. (3) Isoleerimine. (Isolieren; isolation) on sisuliselt tunnete repressioon, aga teda käsitletakse ka omaette kaitsemehhanismina. Katkestatud on seos mõtte või teo ja temaga seotud tunde vahel. Ka on see mõte või käitumisviis eraldatud isiku kõigist teistest mõtetest ja ülejäänud elust. Selle mehhanismiga seletavad analüütikud mõnesid traumajärgse stressihäire sümptomeid, püsihäiretest aga skisoidset isiksust.
Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. · Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest: Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima · "Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab." panema. · Inimese tahe · Sellise kõrgeima olendi puudumine tähendaks, et · Tahte juhtimise alt vabanenud tungidele rajatud elu meie mõistus ei ole kooskõlas reaalsuse tervikuga. moondub. · Tänu tahtele on inimene olend, kes on võimeline · Johannes Duns Scotus ka iseendast distantseeruma. · 1265 - 1308 · Inimene, kes seisab tahte primaadi all on võimeline
Kurjuse probleem Miks pole inimkond kasvatuse, hariduse ja kultuuritaseme tõusuga paremaks muutunud? · Kanti arvates on inimese enda loomuses olemas reaalne kalduvus kurjale. · Inimene on otsekui kahe printsiibi hea ja kurja vastastikuse võitluse paik: inimloomuse seadus (kõlblusseadus) kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega. · Kurjusel on erinevad intensiivsusastmed: o nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele o ebasiirus ja kõlvatus o kõlbeliste nõuete teadlik eiramine · Hea ja kurja vaheline võitlus ei ole umbmäärane, vaid põhimõtteline. · Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea poole pöördumine ja uuenemine inimloomuse sügavuses, nagu uuekssünd religioonis. Kaliningradis oleval haua-monumendil on sõnad Kanti Puhta mõistuse kriitika lõppsõnast: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja
muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Uuenduste saboteerimise asemel osalevad nad aktiivselt õppeprotsessis, innustavad teisi sama tegema ja otsivad ise aktiivselt informatsiooni. Sellest tulenevalt suurendab kõrge eneseregulatsiooniga isik grupi ühtsust ja muutub juhi silmis usaldusväärsemaks. Ilminguteks kõrgest eneseregulatsioonist on: kalduvus asju põhjalikult kaaluda, toimetulek teadmatuse ja muutustega, ja integrity võime öelda ei impulsiivsetele tungidele. Problemaatika kõrge eneseregulatsiooniga inimeste tunnustamisel seisneb senises tõekspidamises, et "klassikaliseks" hea juhi tunnuseks on ülitemperamentne suhtumine kõigesse, mida peetakse karismaatilisuse ja jõu ilminguks. Praktika tõestab aga et liigne impulsiivsus (eriti otsuste tegemisel) ei ole eduka juhtimise eelduseks. Motivatsiooni puhul peab Goleman oluliseks eristada välist motivatsiooni sisemisest.
Kogu energia ja huvi, mis normaalselt suunatakse seksile, kulutatakse neil juhtudel muudele ajaviidetele või tööle. Kui inimene eelistab seksile midagi muud on see arusaadav, ning keegi ei tohiks neid seepärast hukka mõista. Ent see isik peaks siiski ka ise mõistma, et tema puhul on tegu seksuaalse kasinusega. Paljud salajased seksuaalsed soovid jäävad täitumata võimaluse puudumise tõttu. Vabaduse puudumine viib aga tihtipeale sunduseni ja seetõttu leiutavad paljud inimesed oma tungidele väljundite andmiseks seniavastamata meetodeid. Kuigi enamik fetisistlikke suundumusi pole väliselt nähtavad, ei tohiks seksuaalselt rikkumata inimesed enesele kinnitada, et neid ei ole olemas. Tsiteerin mõningaid leidlikke mooduseid, mida kasutatakse: meessoost transvestiit naudib oma fetisit kandes päev läbi riiete all naiste aluspesu; masohhistist naine võib kanda mitu numbrit väiksemaid kingi või kummist korsetti, mis võimaldab talle seksuaalset erutust
Inimene on inimesele hunt. Range südametunnistus tekib kohe elumõjutuse koostamisest: need on tungide rahuldamisest loobumine, mis vallandab agressiooni ja armastuskogemus, mis pöörab selle agressiooni sissepoole ning kannab üle üliminale. Sealpool mõnuprintsiipi.Naudingu tingimuseks on alati uudsus. Schopenhaueri filosoofia järgi: surm on ju tegelik resultaat ja ses mõttes elu eesmärk, seksuaaltung aga ka elutahte kehastus. Kui tungidele on tõepoolest nii üldiselt iseloomulik see, et nad püüavad taastada mingit varasemat seisundit, siis ei maksaks meil unustada, et hingeelus leiab nõnda palju protsesse aset mõnuprintsiibist sõltumatult. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, UnenäodUnenägude teooria1. Herbaariumi unenäguFreudi unenägu: näeb oma äsja ilmunud botaanikaalast monograafiat, millesse olid köidetud herbaariumi lehed.Esimene seos:
annaabi.ee 
