Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Õige vastus on: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
suurendades maksukoormust Question 2 Tugeva majanduslanguse "raviks" oleks sobivaim vahend Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 otseste maksude maksumäärade alandamine valitsuse ostude vähendamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine tulusiirete oluline vähendamine Question 3 Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat skaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset skaalpoliitikat. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 4 Range eelarvepoliitika Complete Select one or more: Mark 1 out of 1
Punktid 6/7 Hinne 9, maksimaalne: 10 (88%) Tugeva majanduslanguse "raviks" oleks sobivaim vahend Vali üks või enam: otseste maksude maksumäärade alandamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine valitsuse ostude vähendamine tulusiirete oluline vähendamine Tulumaksu alandamine nihutab Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär
See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist SKP komponendid Näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime Automaatne fiskaalpoliitika Teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades.
Tõene Ühishüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu,
Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S = Yd C),siis kehtivad järgmised seosed: MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine
Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja tulude ringkäigu kaudu. Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil (palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29
d. aktsiate ja võlakirjade ostusid Õige e. ettevõtte kulutusi uue sisseseade ostmiseks Väär 9.d Question 9 Sissetuleku ebavõrdse jaotumise põhjuseks on: Vali üks vastus. a. Inimeste erinevad võimed Väär b. Inimeste erinev väljaõpe Väär c. Inimeste erinev varanduslik seis Väär d. Kõik nimetatud Õige 10. a ja c Question 10 Indiviidide sissetuleku ümberjaotamine maksude ja tulusiirete kaudu: Vali üks või enam vastust. a. suurendab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu Õige b. ei mõjuta mitte mingil määral inimeste heaolu Väär c. mõjutab indiviidi tahtmist töötada, investeerida, riske võtta Õige 11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär
pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberjaotamises maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste
pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberjaotamises maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 21 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud);
Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused
tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu
aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu
AD= C+Id+G Mudelis eeldatakse, et avaliku sektori kulutused on autonoomsed, st kasutatavast tulust sõltumatud. Majanduse tasakaal Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y=AD=C+Id+G Kasutatav tulu Kahesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu kogutuluga (Y=Yd). Kolmesektorilises majanduses võrdb kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd=Y TA+TR. Tarbimisfunktsioon Kahesektorilises majanduses on funktsiooni võrrand: C=C0+cYd. Kolmesektorilises majanduses: C=C0+cYd=C0+c(YTA+TR). Netomaksud kujutavad endast makstud maksude ja saadud tulusiirete vahet: T=TATR. Tarbimisfunktsioon (2) Seega, kolmesektorilises majanduses on tarbimisfunktsioonil järgmine kuju: C=C0+cY+cT Eeldus: netomaksud on autonoomne muutuja (tegelikkuses sõltuvad maksud saadud sissetuleku suurusest). Neljasektoriline majandus
riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset või kitsendavat fiskaalpoliitikat. Ekspansiivne fiskaalpoliitika: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine makse muutmata; *Maksude vähendamine muutmata avaliku sektori kulutusi; *Avaliku sektori kulutuste ja maksude proportsionaalne suurendamine. Kitsendav rahapoliitika: *Avaliku sektori kulutuste vähendamine makse muutmata; *Maksude
d) d) avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida. trükkida 27. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: a)) maksukoormuse automaatne reguleerumine g sõltuvalt sellest kas on majanduslangus j g või -tõus; b) b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile; majandussituatsioonile; j d it t i il c) c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu; d) eelarvepoliitika, mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt eelarvepoliitika majandussituatsioonist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 28. Fiskaalpoliitika on:
Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega. Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud fiskaalpoliitika - majanduspoliitikat, mis mõjutab majandusaktiivsust avaliku sektori kulude või tulude baasi muutmise kaudu. Fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika on automaatne, kui majandusese käivituvad automaatsed stabilisaatorid ehk fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. · Tulumaks · Töötu abiraha Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse otsuseid või tegevusi majanduse mõjutamiseks. Ekspansiivse fiskaalpoliitika korral suurendatakse avaliku sektori kulutusi või alandatakse makse.
kooskõla tekitada. · Mis mudelis tundub imelihtne, on tegelikus elus enamasti ülikeeruline. Keerukus hakkab enamasti pihta just alternatiivide määratlemisest, kusjuures mingis suhtes jääb piiride tõmbamise otsus alati subjektiivseks: · Ettevõtjate investeerimisotsuste puhul võib nii mõnigi kord domineerida lühiajaline vaatenurk ning pikaajalised mõjud jääda tähelepanuta. · Poliitikas tõstetakse esile üks huvigrupp (näiteks tulusiirete saajad) ning unustatakse teised (siirete finantseerijad). Viimased ise muidugi oma huve ei unusta ning võivad tootmise näiteks välismaale paigutada. · Võrdlevanalüüsi reeglid: · Institutsioonide võrdlevanalüüsi puhul on tähtis hoida tähelepanu all kõik olulised seosed/mõjud. · Varade arvestamine sedavõrd, kuivõrd nende väärtus on otsustest puudutatud. Ja eelkõige ei puuduta see isegi finants ja materiaalset vara, vaid pigem ikka inim ja sotsiaalkapitali
Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) osa oma sissetulekutest otseste maksudena (Td). Peamised otsesed maksud on ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Lisaks peavad ettevõtted maksma veel kaudseid makse (Ti), näiteks tubakaja alkoholitoodete aktsiisimaksu. Maksud on erinevate inimeste jaoks erisuguse suurusega. Kellel on suurem sissetulek, see maksab absoluutsummas
optimistlikud ning suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures, valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) = kõik eelpoolnimetatud on õiged 16. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub ülespoole (vasakule), reaaltulu alaneb = kõik eelpoolnimetatud on õiged 17. Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud tulusiirete (transfertide) vähenemine 18. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 19. Suure Depressiooni põhjuseks peavad kulutuste hüpoteesi (spending hypothesis) pooldajad nii tarbijate kui ka firmade majandususalduse kahanemist, IS kõvera nihet alla vasakule börsikrahhe = kõik eelpoolnimetatud on õiged 20
kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa Missugune järgnevatest vastustest ei ole raha pakkumise suurendamine. keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra Avalik sektor: hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure Eelarve puudujääk: näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile, poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule Fiskaalpoliitika on: valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist, et stimuleerida või kärpida majandusaktiivsust, eesmärgiga tasandada majanduse tsüklilisi kõikumisi
Ei, vallandatakse, oleneb a/üdest ja võimalusest kanda tõusnud kulud üle tarbijale. Maksupoliitika variatsioonid HRdes: 1.Tarbimismaks EL-s 1/3 (riigiti vähekõikuv). 2.Kapitalimaks ja tööjõumaks tasakaalustavad üksteist (kokku 2/3). Kõrge kapitalimaks (33%) ja madal tööjõumaks (40%- UK, Iiri, Itaalia, Lux). Mõõdukas kapitalimaks (18%) ja kõrge tööjõumaks (60%, Saksa, Austria, Rootsi, Taani). Eesti: madalaim kapitalimaks 6% ja kõrge tööjõumaks (ca 58%). Maksude ja tulusiirete social transfers seosed (nt): mõlemaid on vaja arvesse võtta, eriti riike võrreldes Countrries A & B have compulsory employer’s contributions to the sick fund. A decides to abolich the tax and force employers to pay directly to qualified individuals. Result: Country A has smaller social spending than country B A & B do not tax old age benefits. B decides to impose income tax to retirees, but to increase the benefit level to keep income level stabile
suureneda või väheneda ehk r? NB! ole valmis tõestama graafiliselt! 152. . IS kõver nihkub paremale kui: tarbijate usaldus majanduse tuleviku osas kasvab b) firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures c) valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) d) kõik eelpoolnimetatud on õiged IS kõvera nihe üles paremale’ 153. . Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud: tulusiirete (transfertide) vähenemine range, kitsendav fiskaalpoliitika 154. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase: järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 155. 9Vaadake alljärgnevat joonist. Eeldame, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär on r3 ja tasakaalutulu Y2 ning IS-LM mudeli kõverad on vastavalt IS1 ja LM1. Kui valitsussektori kulutuste suurendamine nihutab IS kõvera asendisse IS2, siis
..... o Valitsust huvitab erinevate tulu maksustamise variantide mõju erinevatele tulurühmadele. · Automaatne või passiivne fiskaalpoliitika kohe reageerib majanduslangusele või -tõusule o Kui riigieelarvet püütakse hoida tasakaalus hoolimata tsükli faasist, st G = f(Y), siis automaatsete stabilisaatorite mõju kogutulule väheneb. · Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. · Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust 1 msp = · 1 - c 1) G suureneb, T sama; · 2) T väheneb, G sama; · 3) T ja G kasvavad. -c
kasvab, firmad on tuleviku suhtes optimistlikud ning suurendavad investeeringuid kõikide intressimäärade juures, valitsus suurendab tulusiirdeid (transferte) 110. Kui inimesed soovivad hoida rohkem raha kõikide intressimäärade juures, siis a) raha nõudluskõver nihkub paremale, LM kõver nihkub ülespoole (vasakule), reaaltulu alaneb 111. Kõik järgnevad nihutavad kogunõudluskõvera AD paremale välja arvatud tulusiirete (transfertide) vähenemine 112. Kui algselt on kogutulu allpool täishõive taset (loomulikku taset), siis hinnatase a) järk-järgult alaneb, nihutades LM kõvera allapoole (paremale) 113. Vaadake joonist. Kui firmad toodavad tasemel Y1, siis tasakaalu saavutamiseks peaksid firmade varuinvesteeringud ………………..….. ning toodang ………………. ……..: (kahanema; kasvama) 114. Maksude alanemine nihutab IS kõvera üles paremale ning kui keskpank hoiab raha
6.5. Valitsussektori mõju tulude-kulude ringkäigule Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õiguse seisukohalt on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Teiseks on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja infrastruktuuride ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus makse. 6.6. SKP väärtuse seotus tuludega, toodanguga, kuludega SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud, kogutoodang 1. Kogutoodang: tuleb vältida korduvarvestust. SKP arvestamisel kasutatakse ainult lõpptoodangut, st tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu väärtusest lisandus tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa ehk kui palju väärtust oli juba
kvalifikatsiooninõuded arstidele, õpetajatele jpt elukutsetele). o Kvantiteedi regulatsioon (nt kohustus koolis käia). o Hinnaaregulatsion (nt miinimumpalk, üüripiirmäärad). Finantseerimine tähendab kas: o Hindade mõjutamist läbi subsiidiumite või maksude. o Indiviidi sissetulekute mõjutamist läbi tulusiirete (tuluülekannete). Kui inimene tõdeb, et hoolimata maksude maksmisest ei hooli riik tema laste haridusest ega eakate vanemate elujärjest, hakkab ta alternatiivseid turvatunnet loovaid võimalusi otsima. Äraproovitud vahendeid individuaalse ehk riigivaba toimetuleku tarvis on ju palju – korruptsioon, must turg, ümbrikupalk jms. Igas riigis esineb paratamatult mitmesugust ebavõrdsust.
annaabi.ee 
