Tartu raekoja plats ja toomemägi Liis Reinomägi MJ15 Raekoja üldinfo Tartu kesklinnas 1941-1944 Adolf Hitler Platz Nõugugude ajal Nõukogude Väljak Ajalugu Hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18.sajandi tulekahjudes 1950. Aastate algul stalinistlikus stiilis majad Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman
............................10 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Tulekahjud on spetsiifilised ja neid toimub palju. Põlengud põhjustavad riigile, ettevõtetele, inimestele ja ühiskonnale hulgaliselt kahju. Eestis toimub aastas keskmiselt üle 10 000 tulekahju, millele päästjad reageerivad. (Luht & Valge, 2010) Aastas hukkub tuleõnnetustes ligi 38 inimest, neist u 70% hukkub eluruumides aset leidnud tulekahjudes (Päästeamet, 2018). Teema aktuaalsus seisneb selles, et vaatamata paljudele tulekahjudega seotud uuringutele endiselt esineb kõrge hoones toimuvate tulekahjude arv. Töös uurin ja analüüsin elulist juhtumit mis on seotud ruumipõlenguga ja sisetulekahju faasidega ning selgitada välja milliseid sistulekahju faase põleng läbib. Töö eesmärgiks on välja selgitada sisetulekahju faasid ja nende levikut. 3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID 1.1 Ruumipõlengu olemus
inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid
VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool. Tuleohutus sinu kodus. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. VanaVigala 2006 Sisukord. 1. Palju ovreid tulekahjudes Lk 3. 2.Valmisolek Lk 34 3.Suitsuandur Lk 45. *Suitsu andur päästab elusi Lk 5. *Vajalikkus garanteeritud Lk 56. *Äratab magaja Lk 78. 4.Tulekustuti Lk 8. *Tulekustuti kööki Lk 9. *Gloria Lk 9.
Nii vähenes seni akende kaudu toimunud ventilatsioon pea olematuks ja ahjusiibri liiga varasel sulgemisel hakkas vingugaas tuppa tungima ja ületades koguse, mis inimese tervisele mõjuma hakkas. Tervisehäired lakkasid koheselt kui ahju siibrit kütmise lõppedes enam täielikult ei suletud. Muidugi on vingugaasi tekkepõhjuseid teisigi valesti reguleeritud gaasipliit, töötav automootor...jne. Vingugaas on ääretult salakaval ja ohtlik vaenlane. On ju teada, et enamik tulekahjudes hukkunuist sureb vingumürgituse tagajärjel. Mida kauem inimene vingugaasi, isegi väikeses koguses, sisse hingab, seda raskemad ja eluohtlikumad on tagajärjed. Eriti tundlikud on vingugaasile lapsed, rasedad, vanurid ja südamehaiged. Suitsuandur vingugaasi olemasolule ruumis ei reageeri ja seda kahel põhjusel; vingugaas on nähtamatu ja erinevalt suitsust ei tõuse ta kiiresti kõrgemale, vaid on eeskätt põranda lähedal.
Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis tihtipeale jäetakse lagendikud koristamata. Ei panda oksi hunnikutesse, maha võetud puude asemel ei istutata uusi
Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis? ( röövraie, hävimine tulekahjudes jne) TÖÖ ESITADA STUUDIUMIS 7. VEEBRUARIKS! Kolumbia 1. Paikneb ameerika maailmajaos Lõuna- Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere
saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades suurendavad riigi majandust ,millest sõltub riigi areng ja riigi arengust sõltuvad ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena
näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse. Suitsuandur seevastu reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevatele osakestele. Seega sobib ta peaaegu kõikidesse ruumidesse, välja arvatud niisked ruumid ja köögid. 2. Ostukeskustes ja ehituskauplustes müüdavad suitsuandurid on enamasti kas optilised või ioonandurid. Mitmed sõltumatud testid on näidanud, et optilised suitsuandurid reageerivad kuumades, leegiga põlevates tulekahjudes tekkivatele suitsu osakestele ligikaudu 30 sekundit hiljem kui ioonandurid. 3 Tulekahjuandurite tüübid Temperatuuriandur Reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele. Sobib näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse, kus veeaur või toiduvalmistamisel lenduvad osakesed võivad mõne muu
küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades suurendavad riigi majandust ,millest sõltub riigi areng ja riigi arengust sõltuvad ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena
klaasikillud/pudelipõhjad (võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise), äike, suitsetamine. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. Uudistest võib lugeda, et selle aasta novembri esimeseks pooleks on olnud tulekahjudes hukkunuid 28. See näit on väga hea, kuna praeguse seisuga on tulekahju poolt põhjustatud surmi ligi veerandi võrra vähem, kui eelmine aasta. Nii kurb kui see ka poleks, on ligi pooled tulekahjud saanud alguse just hooletust suitsetamisest. 4.2Tööõnnetused Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Linnamüüri skeem Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli
teadusasutuste hooned. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu
Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe
sõltuvusse Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% psühhosotsiaalsele ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn käitumisele passiivsetele suitsetajatele Surmajuhtumid Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, aastas kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Kooliõpilaste suitsetamine Eesti noorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ja selle alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust. 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34% mingit tubakatoodet ning 35% neist, kes kunagi on
10. Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse 11. Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele. 12.Surmajuhtumid aastas Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes. Kokkuvõte Kindlasti ei tohiks sattuda nende sõltuvuste küüsi. Need on väga halvad ja tervist kahjustavad harjumused. Elad ainult ühe korra- mis seda rikkuda ja lühendada oma harjumuste pärast!?
.........................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012.
.........................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire linnades 2002-2012.
ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Surmajuhtumid aastas Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes 7 KOKKUVÕTE Suitsetamine pole suitsetaja eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kopsuliit.ee/ http://koolielu
Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. (Wikipedia…22.11.2012.) Välgulöögi saanud inimestest sureb vaid 5 protsenti ja sedagi üldiselt siis, kui saadakse tabamus välgu peaharuga. Inimesi hukkub ka välgu süüdatud tulekahjudes, kuid üldiselt pole välk sage otsene tulekahju süütaja. (Jänes-Kapp 2009) 2.2. Äike ja keskkond Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.)
Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80- psühhosotsiaalsele 90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks käitumisele mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna Surmajuhtumid haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka aastas hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes Nikotiini kahjulik toime Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima
arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või muul viisil hävinud inimliku hoolimatuse ja ükskõiksuse tõttu. Tihtipeale poe rahvastikulugu puudutavaid allikaid aga olemas olnudki, sest tollal ajal ei mõeldud säänase tühja-tähja fikseerimisele. Kuigi rahvaarvu määramine on ääretult raske (lihtsam on uurida rahvaarvu vähenemist ja suurenemist - dünaamikat) on siiski proovitud sarnaseid tulemusi saada asutusajaloo põhjal. Asustusajalugu ei anna küll võimalusi täpsemalt midagi öelda rahvaarvu kohta,
peavad viivitamatult autost lahkuma; · kui juhtmestik üksnes tossab, võtke esmajärjekorras lahti aku massijuhe; kui juhtmestik juba põleb, üritage aku massijuhe esimesel võimalusel lahti saada. Küttekolded Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi Iga talveperioon on endaga kahjuks kaasa toonud tuleõnnetusi, mis on olnud põhjustatud liigkütmisest või küttekollete järelevalveta jätmisest. Tulekahjudes on hukkunud igal talvel kümneid ning täielikult või osaliselt hävinud kümneid hooneid. Kütteperioodi eel ja ajal võiks alati meelde tuletada järgmist: · hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad; · pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid; · tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline;
..................................14 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Suitsuandur päästab elusid Eestis oli aastal 2006 ligikaudu 12000 tulekahju, milles hukkus 164 inimest. Neist inimestest enamus hukkus tulekahjudes oma kodus, õhtusel või öisel ajal. Eesti on ülemaailmse statistika kohaselt tulesurmadelt saja tuhande elaniku kohta maailmas teisel kohal. Võrdluseks on Soomes 4 korda suurem rahvaarv, kuid tulekahjuohvreid 80-90 inimest aastas. Risk oma elu kaotada läbi tulekahju on meil üle 7 korra suurem, kui naaberriigis. Tulekahjuohvreid on Eestis samas suurusjärgus nagu liiklusohvreid, kuid tähelepanu probleemile pööratud alles viimastel aastatel
Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3). Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3). 4. Passiivse suitsetamise mõjud. Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4).
Doodzide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309 kuni 1424. Tõenäoliselt Filippo Calendario kavandatud ehitis järgis suures osas esialgse palee eeskujusid. Ümberehituste põhjusteks olid ka korduvad põlengud (palee põles täielikult maha 976. ja 1106. aastal; 1483, 1574 ja 1577. aasta tulekahjudes hävis teatud osa ruumidest). Palee tiibfassaade (Püha Markuse sadamabasseini poolne lõunafassaad valmis 14. sajandi alguseks, ja Piazetta di San Marco poole avanev fassaad sada aastat hiljem) peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Neile omast Veneetsia gooti stiili iseloomustavad idamaised mõjutused. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav (Porta della Frumento). Siin asub tänapäeval sissepääs muuseumisse
tulevastele omanikele. Tellisesse ja mörti investeerimine on eriti asjakohane majaostjatele, kes peavad langetama ühe olulisima ja kulukaima otsuse oma elus. - mugavus ja tulekindlus. Telliseid põletatakse valmistamisprotsessi käigus, seepärast on nad tulele "immuunsed". Tellised klassifitseeritakse "mittepõlevateks". Mittepõlev ehitusmaterjal vähendab tulekahju ja selle tagajärgede ohtu. Tulekahjudes saadud kahjustused ei ole enamjaolt tingitud inimese otsesest kokkupuutest tulega, vaid mürgiste gaaside sissehingamisest. Mürgist suitsu tekitavad põlevatest ehitus- ja muudest materjalidest pärinevad gaasid, samas tellis niisuguseid gaase tulekahjus ei eralda. - savitellis keskkonda säästev toode. Tellise toormaterjal koosneb ainult tellisesavist või savist. Seda kuivatatakse ja põletatakse, tagades seeläbi eluterve toode, sest tellis
suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese. (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998) 10 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks
sõltuvusse. Suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele nn. passiivsetele suitsetajatele. Puhas nikotiin on ohtlikumaid mürke, taluvusvõime on individuaalselt erinev. Aastas on miljoneid surmajuhtumeid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes. 2.7 Alkohol Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning
*Mõisnikud ehitasid uhkeid Barokk stiilid maju ehk villasid. *Rõivamaterjalina kasutati siidi ja sametit. *Talupoegade olukord oli suhteliselt hea. 1750 *Piisavalt vabu põllumaid *Talupoegadel vabu kariloomi *Heaolu lõppes kui tekkisid loomataudid, rahvaarv kasvas, vabad põllumaad said otsa. Linnad *Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud *Transiitkaubandus kuivas kokku *Mõned linnad muutusid provintsideks *Linnaelanike arv rahvastikust kahanes *Tartu hävines 2/3 tulekahjudes *Uuesti taastus tartu areng 1802 *Narva oli Eestist sõltumatu(Kuulus Peterburi kubermangu) *Suurim uuendus 18saj. Oli maanteede ja postijaamade võrgustiku ehitamine *Maanteede korrashoiu eest hoolitses kohalik rüütelkonnad Eesti 18. saj. Teisel poolel. *Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama. *Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti *Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid *Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast
Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. Siin toimub väga palju erinevaid üritusi. Näiteks erinevad laadad, kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid. Barcley de Tolly maja
keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Kuigi väga paljud ehitised on Tallinnas omaette haruldused ja vaatamisväärsused, on eriline väärtus just see, et säinud on keskaegne miljöö ja struktuur kui tervik, mis enamikes teistes Eesti ja Põhja- Euroopa linnades on suurelt osalt kadunud. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes, nagu on juhtunud teistes Eesti linnades Narvas, Tartus ja Viljandis, aga ka paljudes Saksa linnades nagu Königsbergis, Hamburgis, Kielis, Rostockis ja mujal. Tallinna pole aga ka vana eirates massiliselt ümber ehitatud, nagu toimiti Riias, Stockholmis ning mitmel pool mujal, sest Tallinn oli kuni käesoleva sajandi alguseni suhteliselt kõrvaline ja vaene linn. Lisaks linnale endale on Tallinna käekäigu kohta
annaabi.ee 
