13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10
2.8. Millised on pikke tunnused? 1.12. Milleks on vaja koormusi taandada? 2.9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? 1.13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? 2.10. Mis on Poisson'i tegur? 1.14. Mis on materjali tugevus? 2.11. Mis on tahke keha sisejõud? 1.15. Mis on materjali jäikus? 2.12. Miks on vaja analüüsida koormatud varda 1.16. Kuidas määratakse materjalide tugevus- sisejõude? ja jäikusparameetrid? 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16
Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega pindadel mõjuvad kogu varda ulatuses võrdsed pinged 7.11. Defineerige joonpingus! koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge 7.12. Mis on liitpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud (kahe- tasandpingus); (kolme- uumpingus) nullist erineva peapingega 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus);
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º);
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad
1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud;
1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? = ideaalse mehaanilise süsteemi Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: andmetega · sirge varras; · murdjooneline varras; · kõver varras. 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Keerukas on liiga Varda ristlõikepind = varda tasandiline lõige risti teljega: · ühtlane varras; · mahukas ja liigselt lihtsustatud= arvutustulemuste lai määramatus muutuva ristlõikepinnaga varras. 2.4. Mis on detaili deformatsioon? detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused
peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine? - varda telje kõverdumine koormuse toimel 6.2. Mis on varda (kesk)peatasand? ristlõike kesk-peatelje ja varda teljega määratud tasand 6.3. Millistel juhtudel on paindeülesanne tasapinnaline? varras paindub vaid ühes peatasandis- painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda ühes peatasandis 6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda mõlemas peatasandis 6.5. Kuidas toimida, kui paindeülesanne on ruumiline? * koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); * igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; * paindedeformatsioone iseloomustavad iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v; * koormuse
5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9
Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Oma loomult on ta samalaadne tugevuspiiri ja voolepiiriga, mis iseloomustavad materjali vastupanu ühekordsele koormamisele. Väsimuspiir määratakse uuritavast materjalist proovikehade sarja teimimisega väsimusmasinas. Praktiliselt loetakse väsimuspiiriks suurimat pinget, mida materjal talub purunemata küllalt suure baasi juures. Konstruktsioonielement võib aga olla koormatud selliselt, et igas tsüklis lisandub esialgsele elastsele deformatsioonile plastne deformatsioon. Sel juhul on purunemistsüklite arv oluliselt väiksem kui ainult elastsel deformeerumisel. Metalli purunemist korduval elastsoplastsel deformeerumisel nim elastoplastseks väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutus. Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase. Lihtkoormamine – kõik rakendatavad jõud kasvavad
kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal-toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda.Laagrid tuleb paigutada koormust ülekandvate komponentide suhtes nii, et võll/telg oleks stabiilselt toetatud, et laagrid oleks enam-vähem võrdselt koormatud.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne 8. Millest lähtutakse võlli/telje üldise kuju valikul? Milleks töödeldakse võllile/teljele astmeid? Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) Võllile/teljele võib töödelda astmed, millede servad tagavad komponentide õige asukoha. Telgkoormus peaks suruma komponente vastu astme serva. Kõige
3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge
tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z Kesk-peateljed x Kesk-peateljed y
tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z Kesk-peateljed x Kesk-peateljed y
arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89) Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset R 19. Staatiline pinnamoment. Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2
taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad
Tugevus on tagatud, kui τmax<= [τ] 2. IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia 34. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. 35. Väändepinge. T Tugevustingimus väändel. Wp 36. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud taanduvad väändemomendiks Tv.??? 37. Surutud varraste stabiilsus. Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga 38. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 39. Mis on materjali väsimus?
ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager
kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes
Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse [ ] ReH Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle ka lõikearvutuseks. [S] Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv
12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 13. Armatuuri jätkamisviisid (p 2.4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku.
................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................
...................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju................................................................. 29 5.8 Ristlõike kandevõime paindemomendi, põikjõu ja pikijõu koosmõju................................................... 30 5.9 Vääne..................................................................................................................................................... 32 6. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS (NÕTKE).................................................................................................. 36 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE)............................................................................................... 38 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS ..................................................................................... 47 9. KEEVISLIITED .........................................................................................
tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest σmax/σmin (halvim olukord suhte – 1 korral). Kui pinge jääb väiksemaks väsimustuge- vusest fF (joonisel 1.6 pinged σ1 ja σ2 ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge σ3 joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru-
tugevus väheneb kuni 2 korda, sõltuvalt suhtest max/ min (halvim olukord suhte 1 korral). Kui pinge jääb väiksemaks väsimustuge- vusest fF (joonisel 1.6 pinged 1 ja ,siis tsüklite arvu kasvades plastsete deformatsioonide juurdekasv sumbub ja betoon ei purune, vastasel korral (pinge joonisel) deformatsioonide juurde- kasv ei sumbu, mis viib betooni puru-
99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds. Välisläbimõõdu järgi arvutatakse vedrud, mis töötamisel paiknevad aukudes, siseläbimõõdu järgi vedrud, mis asetsevad varrastel. Traadi pikkus vedru valmistamiseks leitakse valemiga L = Don mm, kus L on vedru valmistamiseks vajamineva traadi pikkus mm; Do - vedru keskmine arvutuslik läbimõõt mm; n - vedru keerdude arv. 2.6. Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag (joon. 100a), mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks.
Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv, hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine. Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad : Selgub, et paindeosa mängib tugevuses peaosa. Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0
4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Kaudseks koormuseks on näiteks temperatuuri muutus, niiskuse mõju, vajumine jne., - koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormuskombinatsioonis, mis võtab ar- vesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väike- se tõenäosuse; - koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvu- tamisel mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; - koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementidele, näit sisejõud, pinged, defor- matsioonid jne; - liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstrukt- siooni ulatuses; - muutuva koormuse tavaväärtus (tavaline väärtus): koormuse suurus, mis on määratud Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 4 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
