16. Kuidas määratakse materjalide tugevus- sisejõude? ja jäikusparameetrid? 2.13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? 2.14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? 1.18. Selgitage materjali elastsusmooduli 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! olemus! 2.16. Mis on sisejõu epüür? 1.19. Milles seisneb algmõõtmete printsiip? 2.17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! 1.20. Mis on materjali piirseisund? 2.18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline 1.21. Mis juhtub detailiga selle materjali erinevus tugevusanalüüsis? piirseisundi saabudes? 2.19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga 1.22. Mis on materjali tõmbediagramm
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M
varda paine on tühine Tihvtliide Neetliide Keevisliide Keevis- õmblus F F F Tihvtid Needid F Lühike telg Sarniirliigend Telg
varda paine on tühine Tihvtliide Neetliide Keevisliide Keevis- õmblus F F F Tihvtid Needid F Lühike telg Sarniirliigend Telg
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine
terviklikkust; annavad talle mahu- ja kujukindluse 14. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi!' Lisatud koormusest põhjustatud sisejõu ja deformatsiooni muutused ei sõltu konstruktsioonile (selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget!
suhteline nihkedeformatsioon mingis punktis K; pumkti K polaarkoordinaat, [m]; max suhteline nihkedeformatsioon (nihkenurk) varda pinnal (raadiusel R); l väänatud varda pikkus, [m]; R varda raadius, [m]; varda suhteline väändenurk, [rad/m]. Väänatud ümarvarras Ümar-ristlõike väändenurk ja väändepinge epüür M = max K R R C =0 T
varem rakendatud koormusest 2.9. Milleks vajatakse lõikemeetodit? meetod sisejõudude määramiseks tugevusõpetuses (käsitleb sisejõudusid mõtteliste välisjõududena) 2.10. Selgitage lõikemeetodi ideed! Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimus(t)est. Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus 2.11. Mis on sisejõu epüür? sisejõu graafik piki varda telge 2.12. Kirjeldage normaalpinget! kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 2.13. Kirjeldage nihkepinget! kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 2.14. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge Tõmbepinge on positiivne (+) ning survepinge on negatiivne () 2.15. Kuidas laotub pikkepinge?
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004 89 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.3.3.1. Näide. Üksik-põikkoormused Koostada üksikkoormustega painutatud varda (Joon. 6.10) sisejõudude epüürid ja määrata ohtlikud lõiked (kui varras on ühtlane)! Lahenduskäik:
(ohtlik ristlõige)? paindemomendi M või põikjõu Q väärtus on suurim; · paindemonedi ja põikjõu suurimad väärtused langevad kokku; · varda ristlõige on vähim; · varda ristlõige väheneb sisejõu maksimumväärtuse lähedal. 3.6 Mis on varda neutraalkiht? Materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru). 3.7 Missuguse kujuga on ristlõike paindepinge epüür? 3.8 Kus paiknevad painutatud detaili ristlõike ohtlikud punktid? Ümarristlõike servadel y-teljel. 3.9 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? Tõmbepinge tõmmatavas kohas ja survepinge survestatavas kohas. 2 3.10 Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi
13. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi! Lisatud koormusest põhjustatud sisejõu ja deformatsiooni muutused ei sõltu konstruktsioonile (selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 14. Milleks vajatakse lõikemeetodit? Et määrata kehale mõjuvaid jõude, sisejõude vaadeldakse kui vastandjõude. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on ka tasakaalus 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõu epüür - sisejõu graafik piki varda telge. 17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! Tõmbe-sisejõud on positiivne (+) ; Surve-sisejõud on negatiivne (-) 18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline erinevus tugevusanalüüsis? Tõmbel on jõuepüüri graafik positiivne, survel negatiivne.(???) 19. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga üksikkoormus? Iga üksikjõu mõju avaldub jõuepüüril astmena 20. Kuidas avaldub pikijõu N epüüril iga konstantne joonkoormus?
Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.19. Missuguse kujuga on põikjõu ja paindemomendi epüürid ühtlase joonkoormuse mõjualas? Põikjõu epüüril kaldsirge; paindemomendi epüüril kõverjoon 6.20. Kuidas saab paindemomendi epüüri abil hinnata varda painde iseloomu? Ohtlikud on suurima sisejõuga lõigud ja ristlõiked 6.21. Kuidas on omavahel seotud joonkoormuse ja sellele vastavate põikjõu ja paindemomendi funktsioonid? põikjõu Q epüür on kaldsirge ja paindemomendi M epüür on parabool 6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga ristlõiked 6.23. Kuids määrata painutatud mitteühtlase (astmelise või sujuvalt muutuva profiiliga) detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) 6.25
Lõige F Varda telg F Sisejõudude epüürid F FR N epüür Q epüür N = F sin Q = F cos M = FR sin M epüür F Joonis 14.1 · ohtlik lõige on K seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused
Sisejõud Sisejõud Sisejõud Joonis 2.7 Koormuste süsteemi mõju (konstruktsioonile) = üksikute koormuste mõjude summa 2.3.4. Sisejõudude epüürid. Näited Sisejõud ei pruugi varda pikkuse ulatuses olla Sisejõu epüür = sisejõu graafik pidevalt ühe ja sama väärtusega. piki varda telge Sisejõudude epüürid arvutatakse lõikemeetodiga, nende joonestamisel lähtutakse reeglitest ja soovitustest (Joon. 2.9): · ei joonestata välja graafiku telgi, · väärtused antakse epüüri iseloomulikes punktides,
vabastamise printsiip) tasakaalutingimustest Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N
= katseliselt 2.15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Eeldus = tasakaalus kehast mõtteliselt *tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; väändeteimiga saadakse eraldatud osa on ka tasakaalus; Järeldus = sisejõu väärtuse saab leida selle osa väändediagramm; tasakaalutingimus(t)est 1.17. Milles seisneb Hooke'i seadus? Traadi pikenemine l on materjali elastse 2.16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõu graafik piki varda telge käitumise piirides: · võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega 2.17. Sõnastage pikijõu N märgireegel! *Tõmbe-sisejõud on positiivne (+);Surve-sisejõud on negatiivne (-) l; · pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A; 2.18. Milline on detailide tõmbe ja surve praktiline erinevus tugevusanalüüsis?* 1.18
peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy A F max My max
arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89) Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset R 19. Staatiline pinnamoment. Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2
14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? ohtlik lõige on K- seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse: tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Sirge varda metoodika järgi. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10
joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku). Paindepinge tähendab seda, et vardale mõjub
reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? Konksu puhul konksu alumises punktis (suurim põikjõud) ja küljel (suurim paindemoment ja pikijõud) 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Kõvera varda oma, sest sirge omaga leiame liialt väikse koormuse. Ei vasta reaalsusele. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt
Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest mA = F2*l; mb = F1*l eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki Mis on kasutegur? lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 isepidurdav süst.) Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel.
mõjumispindala ning [σ] lubatud pinge. [σ] = σlim/S, kus σlim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile vastupidavise ja ökonoomsuse. S>1 ! 26. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge σ (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge τ (tau) näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 27. Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. σT = F/A <= [σ]T Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks.
Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu Kuna tihvt puruneb läbilõikamise tõttu detailide vahel, siis nihkearvutust nimetatakse [ ] ReH Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle ka lõikearvutuseks. [S] Lõikepinge laotus lõikepindadel on tavaliselt mitteühtlane, kuid ühtlustub materjali elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus);
Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda: varutegur on ühest suurem arv, mida tavaliselt annavad ette ehitusnormid. Varutegur sõltub peamiselt materjali omadustest, konstruktsiooni vastutusrikkusest ja koormuste suuruse ja iseloomu prognoosi täpsusest. (Lubatava pinge võte on piirpingemeetodi erijuhtum lineaarselt töötavate konstruktsioonide arvutamiseks,
korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete
dil jne. j · Tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal, kus konstruktsiooni jaotamine osadeks on Tõmb-neetliideliide tingitud valmistamise võimalikkusest, võimalikkusest lihtsusest ja ökonoomsusest LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta Kasutatakse tavaliselt seal,, kus:
elastsusmoodulil Emean,fin, nihkemoodulil Gmean,fin, ja kinnituselemendil Kser,fin järgmistest valemitest: E mean G mean K mean Ed = Gd = Kd = (1 + k def ) (1 + k def ) (1 + k def ) Juhul, kui liide on moodustatud kahest puitelemendist, millel on sarnased ajast sõltuvad omadused, siis tuleks kdef väärtus võtta kahekordseks. Juhul, kui element või liide on moodustatud kahest puitelemendist, millel on erinevad ajast sõltuvad omadused, siis tuleks lõplikud deformatsioonid arvutada järgmise deformatsiooniteguriga kdef: k def = 2 ⋅ k def ,1 ⋅ k def ,2 Materjali deformatsiooniteguri kdef väärtused:
ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune. Kasutuspiirseisundis, näiteis läbipaindele võivad nad siiski mõju avaldada mingis ristlõike osas jõuavad summaarsed pinged voolavuspiirini varem ja seetõttu deformatsioonid suurenevad. Ka väsimustugevust võivad algpinged märkimisväärselt vähendada. Algpingeid saab vähendada termilise töötlemisega. Teras 1 9 Normaaljõuga koormatud elemente Paindega koormatud elemente Joon. 1.1: Näiteid pingekontsentratsioonist
Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomendiga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume. 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina. Pingejaotus betoonis on lineaarne. Koormuse suurenedes kasvavad nii betooni pinged c kui ka armatuuri pinged 1.a staadium (olukord vahetult enne prao tekkimist). Betooni plastsete deformatsioonide tõttu on pinged peaaegu kogu tõmbetsooni ulatuses saanud võrdseks betooni tõmbetugevusega fct. Edasine koormuse (paindemomendi) suurenemine kutsub ristlõikes esile prao tekkimise. Prao tekkimisel kasvab hüppeliselt armatuuri pinge, 2. staadium. Betoon tõmbetsoonis enam kaasa ei tööta. Kuigi survetsoonis hakkavad arenema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
