Elektrolüütiline dissotsiatsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Elektrolüüdid

? 1.1 Milline on põhierinevus elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi vahel? 1. 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate, millised nõrkade ja millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine ­ vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon

Üldkeemia

8

doc

ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

 Lühendatud ioonvõrrandisse märgime ainult need ioonid, mis reaktsioonis osalevad Ba2+ + SO42- → BaSO4 Reaktsioon toimub, kuna tekib sade BaSO4 (ei anna praktiliselt ioone lahusesse) 2* Molekulaarne võrrand KOH + HCl → KCl + H2O Täielik ioonvõrrand K+ + OH- + H+ + Cl- → K+ + Cl- + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH- + H+ → H2O Reaktsioon toimub, kuna tekib vesi (väga nõrk elektrolüüt, mis ei anna praktiliselt ioone ) 3* Molekulaarne võrrand Na2 CO3 + H2SO4 → Na2 SO4 +H2O + CO2↑ Täielik ioonvõrrand 2Na + + CO32- + 2H+ + SO42- → 2Na+ + SO42- + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32- → H2O + CO2 Reaktsioon toimub, kuna tekivad vesi ja gaas. 4* Molekulaarne võrrand K2SO4 + 2NaCl → 2KCl + Na2SO4 Täielik ioonvõrrand 2K + SO42- + 2Na+ + 2Cl- → 2K+ + 2Cl- + 2Na+ + SO42-

Keemia

2

docx

Keemilised reaktsioonid lahustes

· Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk ­ H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk ­ IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ­ ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon ­ elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine ­ vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained ­ vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained ­ vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia.

Keemia

4

doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

lahustumise protsessis (NaCl, H2SO4). Tahkes olekus ei juhi soolad elektrivoolu, sest ioonid ei suuda tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4

Keemia

2

doc

ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON

Täielik ioonvõrrand Ba2+ + 2Cl- + 2K+ + SO42- BaSO4 + 2K+ + 2Cl- Lühendatud ioonvõrrandisse märgime ainult need ioonid, mis reaktsioonis osalevad Ba2+ + SO42- BaSO4 Reaktsioon toimub, kuna tekib sade BaSO4 (ei anna praktiliselt ioone lahusesse) 2* Molekulaarne võrrand KOH + HCl KCl + H2O Täielik ioonvõrrand K+ + OH- + H+ + Cl- K+ + Cl- + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH- + H+ H2O Reaktsioon toimub, kuna tekib vesi (väga nõrk elektrolüüt, mis ei anna praktiliselt ioone ) 3* Molekulaarne võrrand Na2 CO3 + H2SO4 Na2 SO4 +H2O + CO2 Täielik ioonvõrrand 2Na+ + CO32- + 2H+ + SO42- 2Na+ + SO42- + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32- H2O + CO2 Reaktsioon toimub, kuna tekivad vesi ja gaas. 4* Molekulaarne võrrand K2SO4 + 2NaCl 2KCl + Na2SO4 Täielik ioonvõrrand 2K + SO42- + 2Na+ + 2Cl- 2K+ + 2Cl- + 2Na+ + SO42- Lühendatud ioonvõrrandit ei saa kirjutada, kuna ioonid vasakul ja paremal on

Keemia

10

docx

Dissotsiatsioon ehk lagunemine

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab

Keemia

4

pdf

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid Keemia TV konspektid Tööks valmistumine TK Elektrolüüdid Ammoniaak (NH3) Mõisted Tugevad happed Elektrolüüdid Lahustumine Sulatatud soola elektrolüüs  Tööks valmistumine Tuleb teada mõisteid: hüdraatumine, elektrolüütiline dissotsiatsioon, hüdrooniumioon elektrolüüt, mitteelektrolüüt, nõrk elektrolüüt, tugev elektrolüüt, ioonvõrrand, hüdrolüüs, pH Tuleb osata selgitada võrdlevalt lahustumise protsessi ioonsete ainete ning molekulaarsete ainete puhul Teada, millest sõltub lahustumise soojusefekt tervikuna. Tuleb osata valemi või nimetuse põhjal elektrolüüte ja mittelelktolüüte, kirjutada dissotsiatsioonivõrrandeid (ka astmeliselt) ja ioonvõrrandeid (nii pikki kui ka taandatud kujul) Ioonvõrandite puhul osata põhjendada, kas ja miks reaktsioon kulgeb lõpuni või ei.

Anorgaaniline keemia

4

doc

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

moodustavad neid lahustumise protsessis (NaCl, H 2SO4). Tahkes olekus ei juhi soolad elektrivoolu, sest ioonid ei suuda tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid ­ nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid ­ nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4

rekursiooni- ja keerukusteooria

Kommentaarid (0)