viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e
Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...
Koormisteks olid palgivedu, teotöö ja loorusrent mis hiljem muutus raharendiks. Elatust said enda töö pealt ja saagilt. Õiguseid oli vähem ja kehtestatud sunnismaine pärisorjus. Eluolu oli halb(orjus) elasid mõisades kus töötasid. Riided olid tavalised, keskaja inimese omad ja söödi omatoodangut. 9.10. 11. See edendas majandust ja kaitses kaupmeeste vara varastamise eest. 12. Tsunft tegutses skraa käsikirja all ja oli teine kõige mõjuvõimsam linnavalitsuse osa kuid eestis oli tsunfte ainult 2 ja need olid mittesakslaste tsunftid ja saklaste tsunftid.
Idast läände: karusnahk, pargitud nahk, vaha, mesi, puit, tõrv, lina 5. Mõisted: tsunftijänes, skraa, sedööver Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa käsitööliste põhikiri, kus oli kirjas, kellel on tsunfti kuulumise õigus, liikmete õigused ja kohustused, tööajad jne Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin.
erialade kaupa ainult meistrid. SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes
nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud
harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Enne 13.saj. keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Ühehäälse laulu saateks mängiti pilli ilmselt unisoonis või improviseeriti. Pillimuusikat kasutati ka tantsu saateks. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas
käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas mitmeid tsunfte. Gildi eesotsas oli oldermann. Meistriks saamine oli alates 13. Sajandist raskendatud ning oli fikseeritud skraas. Meistriks saamiseks tuli läbida õpipoisi ja selli etapp. Õpipoisiks saadi juhul, kui pärineti kristlikus abielust ning oldi ausate vanemate laps. Õpipoisi õpiaeg oli 2-12 aastat ning ta osales abitöödel. Tema vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, süüa andis meister. Ühel meistril oli tavaliselt 2 õpipoissi
vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende perekondade abistamise ühing toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps
Raad oli ka linnas kõrgeimaks kohtuvõimuks. Riietuda tuli rangelt vastavalt seisusele. Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone. Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist. Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat. Tsunftid ja gildid-- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa. Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit) Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad. Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel.
paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem värvib selle ka ära, siis muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks oli et mõni vana meister sureb ära, sest meistreid oli piiratud arv, mõni pidi oma järjekorda väga kaua ootama
7. Träälid orjad 8. Pärisori Talupoeg kuulus oma mõisnikule, kes võis teda osta, müüa, vahetada, kinkida. 9. Sunnismaisus talupoeg ei ole isiklikult vaba, vaid kuulub maa külge 4. Iseloomusta feodaalmajanduse põhiharusid! 1. Käsitöö Hakkasid tekkima tsunftid (käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistrid. Igal tsunftil oli oma põhikiri e. skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti. Gild oli aga tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. Linnade edenemist pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Asi paranes, kui hakati looma manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. 2. Põllumajandus Keskajal suuri muutusi põllumajanduses ei toimunud
Baltisakslaste ühiskondlikku mõju kärbiti. 9.Tööstuslik pööre. -19.saj teisel poolel. Linnade elanikkond hakkas kiiresti kasvama. Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks 10.Vaimuelu sajandivahetusel.
Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse:
Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matusete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgas tähtsaim linna kaupmehe ühendus Suurgildid.Vallalisi kaupmehi kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Käsitööilte gildid olid Liivimaal n-ö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nim käsitööliste gildi Väikekildiks. Kaubavahetus-Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks oli Pihkva ja Novgorodiga. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet. Osa neist jäi ka Eesti turule. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandus
Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Aadress Pikk 20. # Olevi gildi on manitud esmakordselt ajalooürikuis 1341. aastal. Algselt oli gild kodanikke koondav vaimulik vennaskond, Keskaeg muutudes alles hiljem käsitöölisi ühendavaks gildiks. 17. sajandil (1698. aastal) liideti Olevi gild Kanuti gildiga. Gildi kuulusid Tallinna linnakodanikest lihtsamate käsitööaladega tegelenud tsunftide käsitöölised. Osa tsunfte kuulusid kuni 16. sajandini Püha Ihu Gildi, nende üleminek Püha Olavi Gildi ei ole kindel. # Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus Suurgild (saksa keeles grosse Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus. Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. # Mustpeade Vennaskond tegutses 14. sajandi keskpaigast 1940. aastani (1920
pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma staatust. Liivimaa linnades oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond. Nende hulka võeti ajutiselt ka võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Käsitööliste gildid olid Liivimaal nö katusorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väike gildiks. Tallinnas oli Püha Kanuti Gild rohkem väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamatele aladele. Tsunftid-käsitööliste vennaskond 5 Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti
vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a
Rikkus barokkstiilis ehitised. Taheti Narvast 2. pealinn teha. (iga 4 aasta järel valitsetaks sealt). (Pommitati puruks NL vägede poolt) Sadamalinnad (Pärnu, Haapsalu) arenesid täu kaubaveole. Eestist veeti teravilja, lina ja kanepit (viimased 2 Venemaalt toodud, vaja tekstiilis ja nt laevaehituses). Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada
Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ning pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka liikmete matuste korraldamise juures, aitas orbe ning leske. Liivimaa gildidest oli tähtsaim kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrad valiti just selle gildi seast. Mustpeade Vennaskond ühendas aga vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle.Sinna võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid kaupmehi ning laevnikke. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharude tsunfte. Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse
liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme kutseala inimesi. Tsunftisund kaotat Balti kubermangudes 1866. Eestis lõplikult 1920. Sakslastest kaugkaupmehed moodustasid linnae valitseva elemendi. Juhtivat osa kaubanduses etendas Hansa Liit, nim. Ka Linnade ehk Saksa ja Liivimaa linnad. Tugeva merevõimuna koondas liit enda kätte Lääne- ja Põhjamere-äärsete maade transiitkaubanduse, mis muutis linnad erakordselt jõukaiks ja ka poliitiliselt tugevaiks.
1691. aastal oli Haapsalus 13 kaupmeeste gildi kuuluvat isikut. Teine tähtis linnakodanike majandusliku tegevuse haru oli käsitöö. 1691. aastal oli linnas u 30 käsitöölist. Käsitöölised koondusid vastavalt oma erialale tsunftidesse. Oma tsunftid olid rätsepadel, kingseppadel ja kangrutel. Teistel käsitöölistel, näiteks seppadel, tisleritel, sadulseppadel, pärlitikkijatel, klaasseppadel, habemeajajatel ja kipparitel tsunfte ei olnud, sest nende alade käsitöölisi oli linnas tsunfti loomiseks liiga vähe. Haapsalus on leidunud ka kullassepp. Haapsalu oli 17. sajandil vaene linn ning linnakodanikel polnud käsitöölistele aastaringi tööd anda. Nii leidsid enamik Haapsalu käsitöölisi tööd ka ümbruskaudsete mõisate juures ning käsitöölistel oli endil ka kariloomad ning peeti põldu. Talupojad tellisid linnakäsitöölistelt ainult meestekübaraid. Tallinn Rootsi aeg Tallinnas 1558
Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid. Osa ,,peenemaid" tsunfte oli eestlastele suletud. Meistrite arv oli neis rangelt piiratud, kehtisid toodangu hulka, kvaliteeti ja hinda reguleerivad nõuded ning kitsendused. Nii gildid kui tsunftid olid ühtlasi seisusekaaslasi ühendavad klubid, hoiu- ja haigekassad, hoolekandeasutused ning vajadusel sõjaväeüksused. 13.-15. sajandil ehitatud Oleviste kirik Tallinnas. Kiriku köhal
o Tsunft käsitööliste ühing, mis koondas ühe ala meistreid. Igal tsunftik oli oma kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske
Kohaliku nõudmise jaoks tellimustööd Massitoodang; maailma majanduses osalemine Manufaktuurilaadne tootmine Kolivad tagasi maale, kus tööjõud on odavam Meister ostab toorainet ja laseb enda töölistel valmistada kaupa Madalam kvaliteet, seega madalam hind, seega suurem nõudlus Puuduvad tsunftikorra poolt seatud piirangud Käsitöölised moodustasid erialade kaupa tsunfte. See toimus erinevalt olenevalt linnast ja turust. Selle spetsialiseerumise eesmärk on kaitsta turgu ja tagada meistri seisusekohane äraelamine. Laiahaardelises turuletootmises oli peamine tekstiilitööstus. See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal. Selle töötlemiseks oli tarvis palju erinevaid meistreid, kes tegid erinevaid töid
Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa. Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega) Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME:
14. raehärrat ja 14 raehärrat, lisandus ka sündiks - õigusteaduse ekspert. Rae juurde kuulus ka raesekretär. Raad käsutas nii palju kuivõrd maahärra selleks ruumi oli jätnud, Tallinna puhul üsna palju, haldus-, kohtu ja seadusandlikku võimu. Raad haldas linna, need haldusfunktsioonid olid maahärrade vahel ära jagatud: kohtufoogt - mõistis õigust lihtsamates asjades. Muud raeametid olid nt arvehärrad, ehitushärrad jne. Raad kontrollis gilde ja tsunfte - kogu võimutäius autonoomses linnas kuulus reale. Rae otsusteks ja määrusteks olid bursprake ja willkürid?. Tartu raad on olnud ilmselt sama suur, aga selle liikmeskonna teame vähe. Vastavalt iga linna ja alevi sotsiaalsele koosseisule oli ka koosseis erinev. Linna kodanikkond oli organiseeritud gildidesse ja tsunfitidesse. Suurde gildi kuulumine oli märgiks kõrgest sotsiaalsest staatusest - preestrid, laevakaptenid, aga laias laastus suurkaupmeeste ühendus, sinna hulka võis olla
annaabi.ee 
