Peter De Vries Asi mis mulle kõike rohkem Ameerika puhul muljetavaldab on see,kuidas vanemad kuuletuvad oma lastele. King Edward VIII Ütlesin oma arstile,et murdsin oma jala kahes kohas,ta vastas mulle et ma lõpetaksin neis kahes kohas käimise. Henny Youngman Kohtle oma sõpra nii,nagu ta järgmine hetk oleks sinu vaenlane. Publilius Syrus Kui ma oleksin teadnud...oleksin hakanud seppaks. Albert Einstein Jumala ees oleme me kõik võrdselt targad-ja võrdselt lollid. A.Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda
Kas see on vale? Mis on valesti? Kas on valmis? Kas on korras? Õpetaja laiendab rühmas tegevuse ajal kasutatavate fraaside valikut järk-järgult, jälgib, et kõik saaksid pöördumisest või korraldusest aru, vajadusel saadab pöördu- mist liigutustega või näitab ette. Õpetaja ergutab oma tegevust saatvaid fraase kasu- tama ka lapsi, kes üksteise poole pöördudes ja grupi tegevust juhtides meeleldi kor- davad tuntud korraldusi. Rühma töö suunamiseks kasutatavad sõnad ja väljendid on õpetajal soovitatav ühendada estidega, hiljem kordavad lapsed õpetaja esti saatel kinnistunud fraasi ise. Õpetajal on võimalik enda ja laste iga tegevust saata kindlate sõnade ja lausetega. Need õpetaja tüüpilised fraasid jäävad lastele kergesti meelde ja leiavad kiiresti kasu- tust esimestes reaalsetes keeleoskust nõudvates situatsioonides. Kui õpetaja kasutab fraasi Pane silmad kinni!, on kindel, et laps taipab selle tähendust ja leiab võimaluse
. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks.
vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle koduni ja sai niiviisi teada, kus ta elas. Ta seisis seepeale veidi aega värava juures, vaenlast välja kutsudes, kuid vaenlane näitas talle ainult lõustu läbi akna ega võtnud väljakutset vastu. Viimaks ilmus vaenlase ema, nimetas Tomi halvaks, õelaks, vulgaarseks lapseks ja käskis tal ära minna. Tom läkski ära, kuid tõotas selle poisiga veel arveid õiendada. Ta jõudis sel õhtul kaunis hilja koju, ja kui ta ettevaatlikult läbi akna sisse ronis, leidis ta eest varitseja oma tädi näol; ja kui tädi nägi, millises seisukorras olid Tomi riided, tegi ta
Siis olen mina ka nõid, Margus! (Viskab end kummuli puu najale ja nutab.) MARGUS (vähe aega kui uimane, siis hellalt). Tiina! Mis sa nüüd ennast vaevad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle, kes! Küll ma tal suu kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid miski jõuab lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein peale kasvanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult.) Muidugi, kui sind mõisa-ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest mööda ei saa... TIINA (vappub nutust). MARGUS. Ära nüüd nuta! Tule, lähme koju! Mina sind ei jäta! Sa ei tea ju, Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mulle armas oled. TIINA (läbi nutu). Kui nad mind sinust lahutavad, (vaiksemalt) kui nad seda teevad, siis... MARGUS. Ära karda! Tule, ma pean minema, päev on juba lõunal. Isa ootab. TIINA (silmi kuivatades). Mine peale, Margus! Küll ma tulen järele.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
(kass, hiir, jooksma, käbi, känd, kukkuma jt. tähendavad tegelikult inimolendeid vm. inimesega, eriti ta mentaalse ja sotsiaalse sfääriga seotud objekte ja vahekordi); 1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada inimlikeks ja/või elementaarinimlikke tähendusi kõrginimlikeks: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Ära müü nahka, kui karu alles metsas; Uppuja haarab õlekõrrestki kinni; Ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. 2. Kui vanasõna otseses sisuplaanis ilmneb mingi vastuolu või kokkusobimatus, siis 2a) predikatiivsete lauseosade ümbermõtestused on suunalt vabad, nt. loomariigist inimesele (Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad), füüsiliselt mittefüüsilisele (Valel on lühikesed jalad), aga
'' `'Ei, ei, ei'' ja Rando sulges raamatukese ning pani kaamerale käe ette,''tehing oli ettenähtud kirstule ja see oli kõik.'' `'Oota natuke, kui minu saade ei oleks rahastanud seda ekspeditsiooni, siis sa ei oleks...'' `'Oot, oot. Sa said oma jutu.'' `'Vaata Härra Rando, te kirjutasite lepingule alla. Mul on õigus näha igat viimast asja selles...'' `'Kas sa võiksid hoida seda mõtet natukeseks.'' Rando liikus eemale rooli juurde ja võttis raadiosaatja. `'Sten, meil on häda kaelas, kiirusta.'' `'Mis toimub?'' Signe pani kaamera käest ja läks Rando juurde. `'Um, piraadid.'' `'Piraadid?'' `'Jah, modernsed piraadid. Nemad vange ei võta.'' Rando võttis kasti kõrvalt kohvri ja avas selle. Sees oli kaks püstolit ja natuke kuule. `'Oota, millest sa räägid?'' ning nüüd nägi Signe ka lähenevaid paate, `' Kas me ei peaks ametiõigustele sellest teatama?'' `'See oleks hea mõte, kuid meil ei ole päris luba, et siin olla.'' `'Mis!?''
Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.
13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. 15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30
Kui aga kontrahi aeg lõpule hakkas jõudma, siis ei tahtnud hülged enam mehe sõna kuulda, vaid läksivad iga paugu järele ikka julgemaks, tulivad ligemale, näitasivad hambaid ja hakkasivad mehe kallale tükkima. Seda nähes püüdis mees mustast raamatust lahti saada, sest pääle määratud aja lõppu langeb raamatu omanik kuradile saagiks. Juba kaks kord oli mees raamatu ära müünud, aga või sa "kurjast" lahti saad: raamat tuli ikka jälle tagasi. Viimati kaebas ta oma häda nõiale ning see andis talle nõu, raamatu leivataigna sisse pakkida, ahjus äraküpsetada ja leiva nimel ära müüa. Mees tegi seda ja sai leiva just päev enne kontrahti lõppu ühele Saarlasele äramüüa. See võttis leiva kaasa ja läks merele kalu püüdma. Teisel hommikul leiti tühi paat, meest ennast kusagil. Leib, mille sisse raamat oli peidetud, seisis paadi piida pääl ning kalamehe nuga oli otseti paadi põranda sisse löödud. Et ilm täitsa
meest, kes ka oma naise kaotas. Ta heitis magama ja magas kaks päeva järjest. Ta ämm oli sellest sokeeritud. Ämm ei taibanud, et võib teha palju vasturääkivaid asju, ja samal ajal tunda piiritut troostitust. Lausa veider, mis etikett just õnnetuse puhuks välja on kujunenud!" (Ravic) Lk 278,,,,Sa oled siin ja ma peaksin olema narr, kes tahab mineviku närtsinud lehestikus tuhnida?"" (Ravic) /---/ ,,,,Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta."" (Ravic) Lk 289,,,,Selles peitubki maailma häda, Boris, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame."" (Ravic Morozovile) Lk 290,,,,Muidugi, ma võin ju teada, et sa oled parem kirurg kui mõni teine, keda ma ei tunne, kuid vaatamata sellele laseksin ma ennast ikkagi tollel teisel opereerida. Usaldus tundmatu inimese vastu on sügav, inimlik omadus, vanapoiss!"" (Morozov) Lk 294,,Kui pikk võis olla üks õhtu! Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing nii öelnud advokaat Arensen 1933. aastal Berliinis
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi." ,,Miks, ütles pühak, olen siis mina tulnud metsa ja kõndu? Eks mitte seepärast, et liialt armastasin inimesi? Nüüd armastan jumalat: inimesi ma ei armasta. Inimene on mulle liiga puudulik olend. Inimest armastada oleks mu surm." Zarathustra kostis: ,,Mis kõnelesin ma armastusest? Ma viin inimestele annetuse." ,,Ära anna neile midagi," ütles pühak. ,,Pigemini võta neilt
" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega
mis tukub silmapiiril, või selle õõtsuva rohupuhmaga, mis ojakese kaheks jagab? Ärgem halvustagem seda, tõstkem see tolle mõõdupuu kõrgusele. See suur trotslik silm, see põlglik ilu ta ilmes ja käitumises ei haava sind pisendamisega, vaid pigem tugevdavad ja ülendavad sind. Kummarda tema ülimuslikkuse ees; ära soovi, et ta ainsagi mõtte võrra kehvem oleks, vaid kogu ja võta kõik need aarded ükshaaval arvele. Näe temas oma paarikut. Olgu ta sulle alati omamoodi kaunis vaenlane, taltsutamatu ja andunult austatu, mitte tühine mugavusasi, millest peatselt välja kasvatakse ja see kõrvale heidetakse. Opaali varjundeid ega teemandi sära ei ole näha, kui neid liiga ligidalt vaadata. Oma sõbrale kirjutan ma kirja, oma sõbralt saan ma kirja. Teile tundub, et seda on vähe. Minule sellest piisab. See on hingekingitus, mida tema on väärt 9 Hiljuti ühe Chicago ausa ärimehe, kes üksiti armastas raamatuid ja oli hr Emersoni ustav sõber, surma puhul
247. Ainult see, kellel on põhjusi kahelda iseendas, on alati hirmul selle üle, mis teised temast räägivad. 248. Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis, kui neid pole enam. 6 249. Inimesest halvasti mõeldes suhtu temasse hästi. 250. Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades,õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad. 251. Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme. 252. Kellelegi ei ole tarvis niisugust inimest, kellele kedagi tarvis ei ole! 253. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! 254. Raske on olla hea inimene, hoopis kergem on olla parem. 255. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 256. Kui üks mees lööb teist nuiaga, ei tähenda see, et ta teda ei salli
" "Ajaratast ei peata keegi." "Sõprus on armastus ilma tiibadeta" "Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust" "Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk" "Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad." "Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! " "Tea, et sõprus on nagu klaas: kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks! " "Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme." "Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! " "Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased ei pääse nii ligi! " "Ära kritiseeri lolli vaenlast - äkki saab targaks! " "Inimest, keda õpid lähemalt tundma, hakkad austama, sest leiad temas palju oma enese puudusi."
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
Aga näe, elab veel, ja joob ja teeb tööd. Ehitas endale uue majagi, vanaisa ise käis vaatamas ja kiitis..." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama! Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas
Aga Jaanil tuju hää: ,,Tulgu tuisku, tulgu lund! Sellest põrmugi ei hooli!" - Juba sõitjad jõudsid kooli. Kutsub kell, ja algab tund. Tuisune õhtu Öö läheneb. Me väikeveli veel istub tares ja ei maga, ta kuulab iga häält ja heli, mis kostab õuest akna taga. Säält kostab tuule laul ja vile, torm vastu akent tuiskab lume, lööb lakaluugi ripakile, ning korstnas vingub ulung tume. Vastlasõit Ruudi tõmbas mütsi pähe, ruttas õue kelguga, aga häda: lund on vähe. Kuidas saab nüüd liuelda? Vastlasõitu tarvis teha, roniks hangeseinale. -- Talv on soe, et võta reha, mine metsa heinale! Ruudi rongis keldrilaele õnneliku mõttega: istus libedale paele, liugles alla rõõmuga. Lumelell Ma teen täna lumelelle, kauni kübaraga pääs; voolin vahva vastlavelle, kepiks luuavars tal käes. Silmakulmud lepaurvast, kasekäsnast ninaluu, habeme teen rabaturbast, porgandist saab pruntis suu. Kuusekäbist kuuenööbid,
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud. Välismaalased.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Enne kui on kätte makstud Helena ja Kreeka au eest! Kuid," lõpetab ta ähvardavalt, ,,kui mõni hull tahabki lahkuda, siis mingu ta pealegi laevale. Teadku ta aga, et sel viisil ei põgene ta surma eest, vaid kärvab otsekohe!" Siis astub kogunenute ette taas Agamemnon. ,,Niisiis, sõbrad, valmistume otsustavaks võitluseks Kreeka nimel! Jah, võit kuulub meile! Sööge nüüd, siis aga võtku igaüks oma mõõk ja oda ning astugu rivvi koos oma kaaslaste ja juhiga. Me läheme rünnakule ega lõpeta võitlust enne, kui jõuame Troojasse!" Vastuseks nendele sõnadele kostab heakskiidumöire, ja mõni tund hiljem liiguvad kreeklased lahingukorras linna poole. Kes vähegi suutis, tegi ohvrianni jumalatele, paludes, et ta pääseks surmast; kõik on aga otsustanud võidelda, et viia lõpule see juba liiga pikaks veninud sõda. Läbi Trooja ees laiuva suure rohelise tasandiku, millest voolavad läbi Kaystrose ja Skamandrose (jumalate poolt Xanthoseks kutsutud) jõed,
Ära küsi, kui vastusest ei sõltu midagi. Me ei tohi uuesti tagasi vaadata, kui me ei taha, et minevik meid jälle kätte saaks. Mida kaua ootad, seda kaua naudid, mis ruttu käes, see ruttu möödas . Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada. Rahu algab naeratusest. Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame. Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema. Elu on nagu jalgratas -- selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda. Selleks et õnne leida, pole vaja kaugele minna. Ta on lähedal, on seda kogu aeg olnud. Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. Usk - see on nagu küünal värvilises laternas
Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega. 1. Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib. Mäe ümbrusring on arvata 160 sülda, millel
kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki. ,,VÄIKESE LINNA KOHVIKUMUUSIKAT" 93 Mu sõber isevärki mõõdetud sammul teisel pool tänavat käib riivates vastutulijatare pilguga ja mõttega jään-ikka-truuks-oma-kallile. Mu sõber salapärane kergelt jokkis iseteadlik ja kergelt lapsik ta lõikab põiki üle tänava ... Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni
Bobby (Ristikivi lapsepõlv) UHKUS/ülim püüdlikkus · ,,Mõnikord olen imestanud, miks ma ei sündinud surnult, kas see polnud mingi eksitus." · ,,Mul ei olnud mingit õigust elada, sest ma olin oma elamise õiguse varastanud kelleltki teiselt." · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et temast saab ku
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
