Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast
Arterio – venoossed anostomoosid – otseteed arteritest kapillaaridesse VERERINGE VEENIDES Suur venoosse süsteemi mahutuvus (2x) Vere liikumisel: - Veri surutakse edasi raskustungi toimel - Vere tagasiliikumist takistavad klapid - Vere liikumist soodustab rindkere imav toime - Lihaspump- lihaskontraktsioon korral surutakse veri venides välja KOPSUVERERINGE TÖÖPUHUNE HÜPEREEMIA Veresoonte laienemine Tsirkuleeriva vere üldmahu tõus Vere ümberpaiknemine
suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioonpõlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid umbes 800850 °C juures. Luuakse tasakaal koldesse antava kütuse ja ringleva tuha vahel, osakesed väljuvad pidevalt separaatorist ja põhjatuhana koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult kätte
habeme ajamine enne lõikust. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Kardiovaskulaarsüsteem: · Veremaht kehakaalu suhtes vähenenud. · Suurenenud südame minutimaht, vatsakeste hüpertroofia südamepuudulikuse oht. · Enamasti keskmine kuni raske hüpertensioon (60%), tõusnud väljutusmaht, südame töö, tõusnud sümpaatiline aktiivsus. · Kaasuva OSA puhul võib esineda pulmonaarset hüpertensiooni, südamepuudulikkust. · 1,5x sagedamini esineb FA'd. · Tsirkuleeriva veremaht 45 mL/kg (norm 70 mL/kg). · 1/3 patsientidest patoloogiline EKG. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Seedesüsteem: · Mao tühjenemine pikenenud · Mao maht ja happesus tõusnud · Maksa (rasvunud) funktsioon häiritud ravimite metabolism muutunud. · Sagedamini gastroösofagaalset reflukshaigust aspiratsiooni oht. · Stresshaavandid sagedamini. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Eritus: · Glükoositolerants on vähenenud diabeedi risk suurem (insuliiniresistentsus)
liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% (1.5 104 km3) 1. vaba tsirkuleeriva veena, 2. molekulaarselt ja 3. keemiliselt seotud veena Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub
kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioon põlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid umbes 800850 °C juures. Luuakse tasakaal koldesse antava kütuse ja ringleva tuha vahel, osakesed väljuvad pidevalt separaatorist ja põhjatuhana koldest. CFBC tehnoloogia on keskkonnasõbralikum, väävel saadakse peaaegu täielikult
900ºC piirides; · kihi pinnaühiku soojustootlikkus sõltub seda läbiva õhu kiirusest mida oluliselt tõsta pole võimalik ning suure võimsusega seadmete katelde resti pind kujuneb väga suureks; mullilise keevkihi puudused on tinginud selle, et kasutusse on tulnud ringlev ehk tsirkuleeriv keevkiht; Joonis 10-6. Mullilise keevkihtkoldega aurukatel Ringlev ehk tsirkuleeriv (tagasitoitega) keevkiht Tsirkuleeriva keevkihi puhul on resti läbiva õhu kiirus kaks ja enam korda suurem kui mullilise keevkihi puhul. Vajalik resti pind aga sama arv kordi väiksem. Tsirkuleeriva keevkihi puhul on gaaside kiirus kihis ja kolde ristlõikes enamiku kütuseosakest puhul suurem kui teine kriitiline kiirus, osakesed kanduvad kihist välja ja täidavad kogu kolde mahu. Neile lisanduvad ka tuha ja koksi osakesed mis uuesti koldesse satuvad.
löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfisõlmede olemasolu, kus "filtreeritakse" lümfi.
kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 14 Õlifilter Filtrielemendid liigituvad:
kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud 11 tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis . Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Õlifilter Filtrielemendid liigituvad: 12 a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti
Keevkihti läbiva õhu (gaasi) kiiruse järgi võib kütuste keevkihtpõletamise tehnoloogia jagada järgmisteks alaliikideks (vt joonis 3.18): · klassikaline (mulliv e aeglane) keevkiht; · turbulentne (kiire) keevkiht; · tsirkuleeriv keevkiht. Keevkihtkolded võivad töötada kas atmosfääri rõhul või ka ülerõhu all. Laialdase leviku on seni saavutanud atmosfääri rõhul töötavad keevkihtkolletega katlad. Joonis 5.52. Mulliva (A) ja tsirkuleeriva (B) keevkihiga kollete põhimõttelised skeemid 1 kütus; 2 primaarõhk; 3 sekundaarõhk; 4 põlemisgaasid; 5 põhjatuhk. Klassikaline keevkiht Keevkihtkoldega katlaid iseloomustab rida üldiseid positiivseid näitajaid, milledest olulisemad on järgmised. · Kütuse osakeste intensiivne segunemine ja suur soojusülekande tegur keevkihis võimaldavad selles efektiivselt põletada väga erineva kvaliteediga kütuseid.
· Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Mööda vooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter 8. Õlifiltrid liigituvad: · jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; · mööda voolu filter seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 9. Filtrielemendid liigituvad: · traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav);
19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte seinad on elastsed, seega on veresooned võimelised venima ning kokkutõmbuma. See on vajalik vererõhu ning vere ühtlasema liikumise säilitamiseks. Kui organ ei vaja liigselt verd, siis kapillaarid tõmbuvad kokku ning organi verevarustus väheneb. Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf - kudedes olev koevedelik. - abistav süsteem , mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis Ülesanded: ¤ tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine) ¤ puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi) ¤ reguleerida ringleva vere mahtu ¤ lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport Hingamisest.. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon- õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel.
Amenorröa. Trombitekke risk on natuke kõrgem kui muidu. Kõige suurem risk on neil, kes suitsetavad, väga pikalt kasutavad pille (eriti naistel vanemad kui 35a). Risk suurem nende preparaatidega, mis sisaldavad desogestreeli või gestodeeni. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus. Munasarjade ja endomeetriumi kasvaja tekke risk on väiksem. Väga vähestel tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks peale preparaatide kasutamise alustamist. Tekib, sest suureneb tsirkuleeriva angiotensinogeeni hulk. Head mõjud: raseduse vältimine, menstruatsiooni sümptomite vähenemine – ebaregulaarsed menstruatsioonid, vahemäärimised. Väheneb rauavaegusaneemia ja premenstruaalne pinges olek ja healoomulised moodustised rindades ja emakas. Ainult gestageeni sisaldavad pillid: norethisterone, levonorgestrel or ethynodiol. Võetakse igapäevaselt vahet pidamata. Peamiselt muudab emakakaela limaskesta, et spermidele muuta see läbimatuks.
Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on
see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku - Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa kaudselt – stimuleerib aldosterooni sekretsiooni neerupealises -> kutsub ümbritsev avamisling (kusejuha pikilihaskihist) ja sulgemisling (kusepõie esile Na+ ja vee reabsorptsiooni nefronitorukesest ja suurendab sellega plica interureterica lihaskimbust) tsirkuleeriva vedeliku hulka koos vererõhu tõusuga Tunica serosa - katab kusejuha ainult eestpoolt, mujal on adventitsiaalkest - retroperitoneaalselt - Samasugused kihid ka neerukarikatel, neeruvaagnal ja kusepõiel kogu ülejäänud silelihasmass
Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp (relief valve) on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp (check valve) hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Filtrielemendid liigituvad: a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav); b) vilt- või kiudelement.
Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x). Veri suunatakse edasi raskustungi toimel (uus veri lükkab tagant); vere tagasiliikumist takistavad klapid; rindkere imav toime (rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides, sissehingamisel rõhk langeb alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg); lihaspump (lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja).
kusepooluseks. 17. Närvirakkude jaotus jätkete arvu järgi ja näide kus asub Jätkete arvult jagatakse neuronid: 1. multipolaarseteks (1 akson ja palju dendriite) 2. bipolaarseteks (1 akson ja 1 dendriit) 3. pseudounipolaarseteks (akson ja dendriit algavad ühtse tüvena, mis lahknevad kaheks mõnevõrra rakukehast eemal) 4. unipolaarseteks (ainult üks aksonina talitlev jätke) 18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne basaalmembraan ning glomerulaarsele basaalmembraanile tsütopoodiumiga kinnituvad podotsüüdid. Tsütopoodiumite vahele moodustavad 20…25 nm filtratsioonipoorid. 19. Adenohüpofüüsi ehitus ja funktsioon Adenohüpofüüs (adenohypophysis) moodustub epiteliaalsete adenotsüütide põrkadest ja viimaste vahel asetsevaist verekapillaaridest - sinusoididest
kuivatatud Aurutamine lühema aja vältel toimub 30 sekundi kuni kahe minuti jooksul suurtes tõrtes. Aurutamine pikema aja vältel - esmalt aurutatakse teelehti intensiivselt 30 sekundi vältel, seejärel asetatakse teelehtede kohale u 28 tunniks puhas riie, mis pikendab auru toimeaega. Närv(b)utamine sooja tsirkuleeriva õhu käes pehmendatakse teelehti, et need ei puruneks järgmise etapi, tee rullimise ajal. Rullimine kasutatakse mustade teede puhul kahel eesmärgil: esiteks teelehtedele kaardus välimuse andmiseks, teiseks teelehekestes leiduvate ensüümide vabastamiseks e kääritamise e ensümaatiliste protsesside käivitamiseks. Praadimine (Hiinas) eesmärgiks on desaktiveerida ensüümid, et kääritamisprotsess ei algaks. Teelehekesi
Laagri ist võllil ja keres sõltub sellest, kas laagri võru pöörleb või jääb liikumatuks temalemõjuva muutuva suunaga radiaalkoormuse suhtes. Võrudele mõjuv koormus võib olla kohalik, tsirkuleeriv (pöörlev) või pendeldav (võnkuv). Kohaliku koormuse puhul on laagrivõru teatud osa koormatud püsisuunalise radiaalkoormusega F0, st koormus on ainult võru ühes kindlas kohas ning võru ei liigu koormuse suhtes. Tsirkuleeriva koormuse korral on järjest koormatud kas pöörleva laagrivõru kõik osad püsivasuunalise Fp F0 jõuga F0 või paigalseisva võru osad pöörleva jõuga Fp, st võru suhtes koormus liigub. Pendaldava koormuse korral on võru teatav osa koormatud jõuga F0+Fp.
Kohaletoimetamise tase: selle efekti näiteks on verevool sihtorgani või sihtrakkude grupini – suur verevool viib rohkem hormooni kohale kui väike verevool organisse. Lammutamise ja eemaldamise tase: Hormoonid nagu kõik biomolekulid omavad iseloomulikku lammutamise taset, ja neid metaboliseeritakse ja eemaldatakse organimist erinevaid teid mööda. Kiire poolestusajaga hormooni sekretsiooni pidurdamine põhjustab kiiret tsirkuleeriva hormooni taseme langust, aga kui hormooni bioloogiline poolestusaeg on pikk, siis efektiivne kontsentratsioon püsib mõnda aega peale sekretsiooni lakkamist. Hormoonide produktsiooni kontroll tagasiside kaudu Tagasiside linge kasutatakse laialdaselt hormoonide sekretsiooni kontrollimiseks hüpotalamuse-ajuripatsi teljel. Oluline näide negatiivse tagasiside lingust on siin esitatud kilpnäärme hormoonide sekretsiooni kontrolli näol. 27
kulutavaga Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Lõuna-Eesti – devon Kesk-Eesti – silur Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena § Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme
Deltad võivad tekkida ka kuiva kliimaga aladel maismaal, kus esinevad ajutised vooleveekogud. Voolukanali areng ülemjooksul tugev põhjaerosioon, tekivad kanjonilaadsed orud, alamjooksu poole läheb üle lammioruks. 14 Eestis ei esine hargjõgesid. Suvel on jõgi lai ja madal ... ... Maateaduste alused I (6.okt) Põhjavesi maakoores gaasilises, vedelas või tahkes olekus olev vesi, mis võib esineda kas vaba ja tsirkuleeriva veena või molekulaarselt või keemiliselt seotud veena. Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavees on 1,05% maa veest, samas kui jõgedes ja järvedes 0,009%. Põhjavee päritolu 1)infiltratsiooniveed põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel.(enamus põhjaveest)
vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed. Lümfi tekib ööpäevas 2-4 liitrit. Suurtes lümfisoontes on lümfi voolukoorus 250-300 mm/min. Pärast sööki ja kehalise töö ajal lümfivool suureneb. Lümfiringe: · abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis · toodab antikehi · toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni · võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoone iseärasused: · seintes on silelihased · klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu · lümfisõlmede olemasolu, kus ,,filtreeritakse" lümfi. 20. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine, hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon).
Radiaatori termostaadid arvestavad ka lisasoojust, mis eraldub ruumis olevatelt inimestelt, elektriseadmetelt, päikesekiirgusest jne. Soojussõlmest küttesüsteemi reguleerimine. 58 Katlamajast või sooja-trassist saadava sooja-kandjaga küttesüsteemi tasakaalustamise skeem ja töötamise põhimõte. 1. regulaator, mis reguleerib küttesüsteemis tsirkuleeriva vee temperatuuri sõltuvalt välistemperatuurist; 2. püstiku liiniseade-ventiil (vooluhulga reguleerimiseks); 3. radiaatori reguleer-ventiil( vooluhulga reguleerimiseks ); 4. reguleerventiili termostaat (arvestab ruumi tulevat lisasoojust (päike, elektri- seadmed)); 5. soojakulu arvesti; 6. tsirkulatsioonipump; 7. temperatuuriandur väljas. Nii püstiku kui ka radiaatori reguleerventiilile antakse projektiga sealt läbiv vajalik vooluhulk (eelseade arv)
selleks ehitatud spetsiaalsed auru või elektrisoojendid peamasina - pöörete arv ja kolvi kiirus käivitamisel (Cm > 1m/s ) . jahutussüsteemis. Eelsoojenduseks tsirkuleeriva vee temperatuur Diiselmootori käivitamise hõlbustamine : Joon IIa - pe = 80% pe nim.; 1. Jahutusvee eelsoojendamine , Joon III - n = 82% n nim. . mootorist väljumisel tõstetakse töörõhul töötemperatuurini. Samuti
toimet. 53 3.4. Veri Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab vere koostiselemente ning tahkete ja vedelate koostisosade jaotust, oskab loetleda vere ülesandeid , teab erinevaid vererakke ning oskab kirjeldada nende põhifunktsioone. Üldine sissejuhatus Verd tuleb käsitleda kui kude. Siiski ei ole selle rakud omavahel kokku kasvanud, vaid ujuvad ringi vedelas keskkonnas. Tsirkuleeriva vere olulisemad ülesanded on: Hingamisfunktsioon Keharakkude varustamine hapnikuga, süsinikdioksiidi eemaldamine kudedest Toitefunktsioon Põhitoitainete (süsivesikud, valgud ja rasvad) transport seedetraktist maksa ja rakkudesse Jääkainete eemaldamine Jääkainete äraviimine kudedest maksa ja neerudesse
annaabi.ee 
