Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Oksüdeerijaks on H: Redutseerijaks on Zn: Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda sealt välja tõrjuda vesinikku. Vase pinnalt hakkab eralduma vesiniku alles siis, kui vasktraat viia kontakti tsingiga. Korrodeerub tsink, sest ta on reaktsioonis aktiivsem metall.
Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 -¿ H 2 Oksüdeerijaks on H: +¿+2 e ¿ 2 H¿ 2+ ¿ ¿ Redutseerijaks on Zn: -¿ Zn Zn 2 e ¿ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda sealt välja tõrjuda vesinikku. Vase pinnalt hakkab eralduma vesiniku alles siis, kui vasktraat viia kontakti tsingiga. Korrodeerub tsink, sest ta on reaktsioonis aktiivsem metall.
Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm³), tsentrifuugiklaas. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? V: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e- = H2 Redutseerujaks on Zn. Zn 2e- =Zn2+ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. V: Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku. Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar
kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3. Töö käik. 1) Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)
paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks
Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. KORROSIOONI KAITSE • Värvimine - Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes • Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine - Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO 3,
Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel Eemaldada saab fosforhappega Ennetada saab pinda värviga või tsingiga kattes -kaetakse korrosioonikindlama metalliga Isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga Kasutusalad Hea sepistamiseks ja valssimiseks Rauamaaki kasutatatakse malmi ja terase tootmisel Tööriistade ja masinate valmistamisel Ehituses -konstruktsioonid -kinnitused -tugevdused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.materjalimaailm.ee/raud/ http://et
metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Katseandmete töötlemine ning metoodikat 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. 2HCl + ZnZnCl2+H2 (HCl dissotsieerub täielikult H+ Cl-) CH3COOH+ZnCH3COOZn+H2 Tugev happe on keemilise aktiivsem, reaktsioon voolab kiiremini, sest muutused tsingiga on nähtavad praktiliselt kohe. Tugev happe on HCl ja nõrk happe on CH3COOH 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+
- vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kullaproov näiab kulla sisaldust kullasulamis. Minu kodus leidub kulda ja selle sulameid ehetes, elektrikontaktides. Hõbe (Ag) 47* on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedaproov näitab hõbeda sisaldust hõbedasulamis. Minu kodus leidub hõbedat ja selle sulameid peeglites, ehetes, müntides, lauahõbedas, fotopaberites, filmides, patareides. Nikkel (Ni) 28*. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall
vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid.Magneesiumisulamis vase,nikli ja tsingiga on heade valuomadustega,kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad.Masinate ja seadmete ja keresid ning vähekoormatud detaile valmistatakse just neist. Malmist kaminad. Teras.
Tema aatommass on 112,41, asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on tsingist üle 50% haruldasem. Kaadmium võib leida maagis koos tsingi, plii ja vasega, samuti võib leida selgroogsete organismides (nt: maksas). Teadaolevad tööstuslikud varud on väikesed (umbes 30 aasta toodang). Saamine Cd saadakse peamiselt sulfiidsetest polümetalliliste maakide töötlemise kõrvalsaadusena. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga. Kasutamine
lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1 Järgnevalt asetasin samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappelahusesse) vasktraadi nii, et see ei puutuks kokku tsingiga. Jälgisin, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Vasktraadi asetamisel soolhappesse ei eraldu vesinikku, sest vase redokspotensiaal on liiga suur (vesinikust suurem). Seejärel viisin vasktraadi kontakti tsingigraanuliga ja jälgisin, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Nägin, et vasktraadi pinnalt eraldus vesinikku, sest viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt Galvaanipaar, milles vask on katoodiks, sest ta redokspotensiaal on kõrgem
Sissejuhatus Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka
Nikkel Peeter Kait Kallas Tagne Orav MM-14 Avastamine Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana- Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B
...................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 Passiveerimine....................................................................................................7 Tinatamine..........................................................................................................7 Vasetamine..........................................................................................................8 Nikeldamine............................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Kaitse korrosiooni vastu Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi. a)Metalli isoleerimine väliskeskkonnast. Selleks võib metalli katta laki või värviga. b)Metalli katmine teise metalli kihiga. Levinud on nikeldamine või kroomimine kasutades elektrolüüsi. Kuid kasutatakse ka katmist näiteks tina või tsingiga. Seda küll äiteks vihmaveetorude või katusepleki juures. c)Elektrokeemiline kaitse. Kasutatakse suurte pindade puhul.Kaitstav pind ühendatakse aktiivsemast metallist plaadiga-nn. protektoriga.Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutdeerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel:aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud.
..10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised. Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisaldusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi.
kiirendavad süsiniku edasist lahustumis Korrosioon mittemetallides Suurem osa keeramilisi materjale immuunsed korrosiooni vastu Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees Polümeere on peaaegu võimatu lagundada Metallide korrosiooni kaitse ning vastupidavus metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos 1) Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda 2) Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga 3) Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3 Korrosiooni eemaldamine
omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t
Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund.
2. Polüeteen 3. Süsinikkiud Mida otsisin · Tõmbetugevus · Voolepiiri · Kõvadust · Korrosioonikindlust · Sulami keemilisi elemente Referaadi kasutatud allikad Priit Kulu, Metalliõpetus Priit Kulu, Materjalitehnika Annika Koitmäe slaidid Lisaks veel palju interneti lehekülgi. Korrosioon Korrosioon on materjali häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosiooni vastu kaitstakse värvimise, pinna katmine tsingiga ja passiveerimisega. Korrosiooni eemaldatakse fosforhappega, mis moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mida on või võimalik kergelt eemaldada ja jätab kaitse edasise korrosiooni vastu. Pilt:erakogu Rauasulamid Teras ja roostevaba teras. Odav, vastupidav ja tugev. Terast kasutatakse nii konstruktsiooni kui ka laevakereks. Kaubalaevad Kruiisilaevad Sõjalaevad (ka allveelaevad) Väiksemad alused https://c1
mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) analoogselt Al-Cu-sulameile, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm2. Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. Messing Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti 5 suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik
Leia võrde abil otsitav ainehulk (moolides). Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või ruumalaühikutesse Lahuse koostise ja lisandite arvestamine Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis võrrandi järgi reaktsiooni astub Soovitatav on teisendada protsent kümnendmurruks mlahustunud aine = p · mlahus mpuhas aine = p · maine Näiteülesanne Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Saagis ja kadu Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1
Pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
hoida. Vasesulamid: Pronks vase ja tina sulam Valgevask e. Messing vase ja tsingi sulam Melhior vase ja nikli sulam 4 KASUTAMINE Vask on hea soojus-ja elektrijuht seepärast kasutatakse vaske elektrijuhtmete ja kaablite valmistamiseks, samuti valmistatakse autoradiaatoreid, mähiseid ja trafosid, mitmesuguseid torusid. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree".
grammi mooli kohta. Tavaline oksüdatsiooniaste ühendites on +II, aga eksisteerib ka ühendeid, milles kaadmiumi oksüdatsiooniaste on võrdne +I-ga (Ahmetov 1974). Kaadmium on keskmise aktiivsusega ning lihtainena pehme, plastne hõbevalge raskmetall, hästi poleeritav ja valtsitav, tavatingimustes õhu ja vee toimele vastupidav. Niiskes õhus kattub kaadmium oksiidikihiga ja kaotab läike (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumi leidub looduses üldiselt koos tsingiga, kuid on viimasest üle 500 korra haruldasem. Puhtal kujul kaadmiumi looduses ei eksisteeri. Eelkõige esineb kaadmiumi sulfiidsetes maakides, eriti sfaleriidis, galeniidis ja kalkopüriidis. Kaadmium eraldatakse tavaliselt kõrvalsaadusena tsingi-, plii- ja vasemaakide töötlemisel ning teadaolevad töönduslikud varud on väiksed. Väävelhappelistest lahustest eraldatakse käsnjas Cd redutseerimisel Zn-tolmuga, sageli puhastatakse lahuseid
Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-
otseselt elektrienergiaks Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel (alati redoksreaktsioon) Korrosioonitõrje metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, võimalusi värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tsingiga ja tinaga katmine), elektrokeemiline kaitse (kaitstav seade ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga protektoriga), korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitor) Maak - mitmest ainest koosnev ühend, mis sisaldab peale metalliühendi ka mitmesuguseid kõrvalaineid
kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja esemeid, et muuta neid roostekindlaks Melhior Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab
Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks.See pidi olema kõva,elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega.See on ühtlasi ka hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.Vask on hea elektrijuht.Temast paremini juhib elektrit ainult hõbe.Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis
tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja
määrdu, on hüpoallergiline ja säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks. Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Ehete ostmisel vaadake alati, kui puhta kullaga on tegemist. Puhas 24-karaadine kuld on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse see kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda 18k või 750. Lisaks karaadimärgile peab iga kuldese olema valmistaja märgi ja mõnikord ka valmistajamaa templiga varustatud
Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad, korrosioonikindlamad ja paremini töödeldavad (valatavad , surve ja lõiketöödel). Saamine: Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest. Rakendused: Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. Trafo-jt mähistena. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal(pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud mahutid õlle pruulimiseks ja viski destileerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528).Vaskplaate kasut ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates,kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Eesti kunstis
Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema kõva elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe.Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis
mitmesuguste katsete abil. Sageli kaetakse metall teise, korrosioonikindlama metalliga. Kate peab olema väga tihe. Sellisel juhul on detail teda katva metalli omadustega. Kui aga kaitsekiht on rikutud ja paljastatud metall puutub kokku niiskusega, algab korrosioon galvaanipaari moodustamise tõtt. Kui kaitsev metall on kaitsvast metallist aktiivsem ( näiteks raud on kaetud tsingiga ) , siis kaitsev metall ( tsink ) on anoodiks. Sellist katet nimetatakse anoodseks katteks. Väliskeskkonnaga kokku puutudes anoodne kate hävib. Kaitsev metall ( raud ) on katoodiks ega hakka korrodeeruma enne, kui pole kadunud kogu kiht. Korrosiooni vastu võitlemisel kasutatakse veel metalli pinna keemilist töötlemist ainetega, mis reageerivad metallidega. Metalli pinnal moodustub kaitsekiht, mis hoiab ära metalli hävinemise.
reaktsioonide tõttu. 1. Metalli pinna • Korrosioon on raua roostetamine, vase katmine värviga, kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. lakiga. 2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid • Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami.
b) Mitu mooli naatriumhüdroksiidi kulub ülesande lähteandmetes toodud 300 cm3 väävelhappe lahuse täielikuks neutraliseerimiseks? Mitu grammi Na2SO4 10H2O on võimalik saada lähtudes reaktsioonil tekkinud naatriumsulfaadist? III. Arvutusülesanded reaktsioonivõrrandite järgi 1. Mitu grammi naatriumhüdroksiidi tekib 5 g naatriumi reageerimisel veega? 2. Mitu dm3 vesinikku eraldub 5 mooli väävelhappe reageerimisel tsingiga? 3. 25 g kaltsiumfluoriidi reageerib väävelhappega, mitu grammi tekib sadet? 4. 4 kg naatriumit reageeris veega. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 5. Kas jätkuks 234 g sulatatud naatriumkloriidist, et sellest elektrolüüsil tekkiva klooriga täielikult kloorida üks mool metaani? 6. Alumiiniumi reageerimisel väävelhappega tekkis 0,2 mooli alumiiniumsulfaati. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 7
soolhappelahust. Kirjutada vastavad poolreaktsioonide võrrandid ning summaarse reaktsiooni võrrand. Zn 2 2e Zn -0,76V – redutseerija 2 H 2e H 2 0,00V – oksüdeerija 2 H 2e Zn H 2 Zn 2 2e 2 H Zn H 2 Zn 2 2 HCl Zn H 2 ZnCl 2 Samasse keeduklaasi pista vasktraadi ots nii, et ta ei puutu kokku tsingiga, ning jälgida, kas vase pinnalt soolhappelahuses vesinikku eraldub. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Metallide pingereas Cu asub H2 paremale, see tähendab, et see ei ole piisavalt aktiivne, et H- iooni soolhappest välja tõrjuda. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt lühistatud
säilitab oma väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks. Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kulla puhtus ja hind Ehete ostmisel peaks alati vaatama, kui puhta kullaga on tegemist. Puhas 24-karaadine kuld on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse see kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda 18k või 750. Lisaks karaadimärgile peab iga kuldese olema valmistaja märgi ja mõnikord ka valmistajamaa templiga varustatud
Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi.
keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda 1. Metalli pinna tumenemine jne. katmine värviga, Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, lakiga. pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal 2. Pinna katmine temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest tsingiga kiirgusest. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad
hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites. Ühel indiumi sulamil plii, vismuti ja mõnede teiste metallidega on sulamistemperatuur kõigest 46,5°C. Niisugustest sulamitest valmistatud teelusikas ,,sulaks" kohe kuuma tee segamisel. Hamba plombeerimissulamid, mis sisaldavad indiumi, on tunduvalt vastupidavamad. Vähese hulga indiumi lisamine vasesulamitele suurendab viimaste vastupidavust merevee toime suhtes.
väärtuse. Ja kulla pehmus teeb sellest ideaalse materjali ka kõige keerulisemaks töötlemiseks. Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Ehete ostmisel vaadake alati, kui puhta kullaga on tegemist. Puhas 24-karaadine kuld on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse see kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda 18k või 750. Lisaks karaadimärgile peab iga kuldese olema valmistaja märgi ja mõnikord ka valmistajamaa templiga varustatud
6. Looduslik hõbesulfiid sisaldab lisandeid 85%. Mitu megagrammi (Mg) loo- Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L] duslikku hõbesulfiidi tuleb võtta 400 kg hõbeda saamiseks, kui protsessil esinev 10. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 50 g 36% -lise vesinikkloriidhappe lahuse reagee- kadu on 4,5%. rimisel 16 g tsingiga? [33 g ] 7. Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui palju keedusoola 11. Segati 15 g 30% raud(III)kloriidi lahust ja 30 g 15% naatriumhüdroksiidi lahust. on võimalik saada 2 m3 -st mereveest, kui vee tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod Mitu grammi rau(III)hüdroksiidi sadenes? [3 g] kristallisatsioonil on 35%? 12
rahvameditsiinis. Porgandit ja mustikat või nende ekstrakte sisaldavaid preparaate leidub ka tänapäevastes apteekides. Neid taimi seostatakse paljude raviomadustega. Peamiselt räägitakse nendest kui immuunsussüsteemi tugevdavatest ning, eriti mustika puhul, seedesüsteemi korrastavatest vahenditest. Ühise nimetajana võiks märkida silmanägemist parandavat toimet. Apteekides müüdavad toidulisandid silmade tugevdamiseks, näiteks Visiobalance Opti, Mustika FORTE tsingiga ja BlueBerry omega-3, on segud paljudest ainetest ja mineraalidest. Kombineeritud on karoteene ja luteiini (porgandist), mustika pulbrit, tsinki, erinevaid vitamiine, rasvhappeid jm. Käesolevas referaadis kirjeldatakse millised toimeained mustikas ja porgandis silmanägemist mõjutavad, kuidas nad metaboliseeruvad ja mis on nende täpsem efekt nägemisele. 3. AEDPORGAND 3.1 Üldiseloomustus Aedporgandi ladinakeelne nimetus on Daucus carota subsp. Sativus. Porgandi maa-alune
0,4 mol 3 2A1 + 3H2S04 = + HV = n • Vm = 0,6 mol • 22,4 dm/mol = 1 mol 3 0,4 mol • 3 mol = 13,44 dm3 13 dm3 H2 - mol4. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe 2 mol lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCI, mitte lahuses Olev vesi, siis tuleb kôigepealt leida lahuses oleva HCI mass: 73 g - 100% 73 g.10 0/0 m
Cu-Zn element Kui elektrolüüdi (nt. soolhappe HCl) vesilahusesse lasta tsingist elektrood, algab keemiline reaktsioon, mille käigus Zn tõrjub lahusest välja temast elementide aktiivsuse reas tagapool paikneva vesiniku. Et tsinkelektroodi juures saaks tekkida ZnCl molekul, peab elektrood ära andma ühe Zn+ iooni, mille tagakjärjel saab algselt neutraalne elektrood lahuse suhtes negatiivse laengu. Selline elektrood tõmbab ligi positiivseid vesinikuioone, mis aga tsingiga ei reageeri. Seetõttu toimub ainult Zn-elektroodi "lahustumine", mille käigus tema negatiivne laeng kasvab seni, kuni selle elektriväli ei lase enam ligi kloori ioone. Tulemusena omandab elektrood lahuse suhtes kindla potentsiaali, mille suurus ligikaudu võrdub ühendi ZnCl keemilise seose potentsiaaliga. Kui nüüd laseme lahusesse teise, neutraalse Cu-elektroodi, saame vooluallika, mille elektromotoorjõud vastab keemiliselt kujunenud potentsiaalide vahele
Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust. Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve
Väike kontakttakistus. Hõbe on üks odavamaid väärismetalle. Tema pehmuse tõttu on teda hea töödelda. Hõbe on tundlik väävli suhtes. Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4
mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. [1] Kuld on plastiline, see tähendab, et see on kergesti töödeldav, nagu näiteks ka tina, hõbe ja vask. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu on väga populaarne ka valge kuld. See saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Puhas kuld on 24 karaadine. See on ehete valmistamiseks liiga pehme, seetõttu sulatatakse seda kokku teiste metallidega, et talle tugevust anda. 18-karaadine kuld on kolme 2 neljandiku osas puhas kuld ning juveliirid märgistavad seda kas 18k või 750 numbri kombinisatsiooniga. [3] Hõbe Hõbeda ladinakeelne nimetus on argentums, lühendatult Ag
annaabi.ee 
