Korrosiooni (5)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ­ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid

Keemia

7

docx

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONIKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2013 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 3 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4 3. KORROSIOONIKAITSE 5 4. KORROSIOONITÕRJE 5 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6 7. KOKKUVÕTE 7 8. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks.

Maalritööd

1

doc

Sulamid ja korrosioon

Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ­ roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid

Keemia

4

docx

Kordamine keemia KT - korrosioon, sulamid

Pronks vask + tina aparaatide osad, medalid, mündid Uushõbe vask + nikkel, tsink kella detailid Teras raud + süsinik (kuni 2%) masinaehitus Malm raud + süsinik (üle 2%) masinate korpused, tööriistade osad Roostevaba teras raud + kroom, süsinik masinaosad, arstiriistad 2. Korrosioon ­ roostetamine e. metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Kulgeb iseenesest. Metallide tootmisele vastupidine protsess. Redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Kui on kaks metalli kontaktis, siis esimesena hävib aktiivsem metall. Korrosioonil vabaneb energia, metall loovutab elektrone, osake redutseerub, metall tahab iseenesest minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 ­ 3e- -> Fe3+

Keemia

3

doc

Metallid praktikas

METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon ­ metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe ­ oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) ­ kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid).

Keemia

3

doc

METALLID PRAKTIKAS

METALLID PRAKTIKAS 1. Metallide korrosioon · Korrosioon ­ metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe ­ oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) ­ kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid).

Keemia

6

doc

METALLID (lk.121-176)

lõpuks katalüsaator jälle vabaneb.Esineb reaktsioone, mis ilma katalüsaatorita pratiliselt ei kulgegi, kuid väikese koguse katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon lausa tormiliselt. Üks tuntumaid ,,universaalseid" katalüsaatoreid on plaatina. Negatiivsed katalüsaatroid ehk inhibiitorid on ained, mis vähendavad reaktsioonide kiirust, takistades nende kulgemist. Inhibiitoreid kasutatakse näiteks metallide korrosiooni aeglustamiseks. Eriti oluline on protsesside täpne reguleerimine ja juhtimine elusorganismides, mis toimub valguliste katalüsaatorite ­ ensüümide abil. 6. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega. Lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Redutseeruvad nende hapete anioonid, mitte vesinikioonid.

Keemia

3

docx

Metallide korrosioon, metallide saamine maagist, elektrolüüs, keemilised vooluallikad, sulamid

Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon ­ roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid.

Keemia

Meedia

Kommentaarid (5)