kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist, vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest ja keskkonnatingimustest. Raku ainevahetuse põhiprotsessid (organellide arvu suurenemine, ATP ja teiste makroerigiliste ühendite süntaas, tsentrioolide ja DNA kahekordistumine) toimuvad interfaasis, raku mõõtmed suurenevad. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja
haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste parameetritena. somaatiline rakk-keharakk; gameet-sugurakk. faasid: profaas (meioosi I jagunemise profaasi ja mitoosi profaasi erinevus) liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. kaasneb geenivahetus, tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem
mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane
rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omvahel ühendatud tsentromeeri abil. Neid osasid nim. Kromosoomi õlgadeks. Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas,anafaas ja telofaas. Profaas Kromosoomid keerduvad kokku. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas-selle tulemusena rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas Lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide
1. Iseloomusta INTERFAASI: · DNA replikatsioon kahekordistumine · Rakuorganellide arvu suurendamine · Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) · Tsentrioolide kahestumine · Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos · PROFAAS kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub
Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid
4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid
taastub diploitne kromosoomistik.(2n). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.Koosneb 2st järjestikkusest jagunemisest,tagatakse 4 tütarrakku.Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga:DNA kahekordistumine,suureneb rakuorganellide arv, ATP süntees.Tsentrosoomi koostisesse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ,meioosieelses tsentrosoomiks 2 paari tsentrioole. Profaas: tuumad kaovad,kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad üksteisest,moodustuvad kääviniidid.Erinevus mitoosiga: Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa, vahetades omavahel võrdepikkusega osi.Vältab tunduvalt kauem kui mitoos. Metafaas: homoloogilise kromosoomid pole üksteisest täielikult eraldunud,liiguvad paarikaupa ekvaatoriaaltasandile, tsentromeeride vahele kinnituvad kääviniidid. Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahkenevad poolustele
Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad
Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued tuumamembraanid,algab tsütoginees ja tulem.2 tütarrakku.Krom arv vähenenud 2x,krom on 2 kromtiidilised.2jagunemine-interfaas-DNA 2x ei toimu;profaas-tsentrioolide paarid liiguvad poolustele
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole.
ja tsütokineesist. · Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas. · Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel. · Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli).
vrdse pikkusega osi. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini. Spermatogoon - spermide eellased. Sgoot - viljastatud munarakk. Tstokinees - mitoosi lpus toimuv tstoplasma jaotumine ttarrakkude vahel. MITOOS pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid
Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti. D
Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Seal toimub ainevahetus, organellide arv suureneb, toimub ATP, makroergiliste ühendite süntees, tsentriooli jagunemine(loom.). Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil- jagab kromosoomi õlgadeks. Mitoosi faasid(2): Profaas: rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele käviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele
Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) telofaas tsütoplasma kahestumine, rakumembraan nöördub sisse, kaks tütarrakku moodustub,
Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid
Oluline ka hukkunud ja vigastatud rakkude asendamiseks ja raviks. Raku jagunemine · rakutuuma jagunemine karüokinees · kromosoomides olev geneetiline info jaotub võrdselt tuumade vahel · tsütoplasma jagunemine tsütokinees · moodustub kaks tütarrakku · kahe mitoosi vahele jääb interfaas · organellide arv suureneb · ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees valmistub järgmiseks jagunemiseks · tsentrioolide kahestumine 1 · raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS
Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud tsentromeeri abil.kromosoomi õlad on osad.mitoosi profaas- kromosoom keerdub ja muutub nähtavaks, tuum suureneb, tuumake kaob.rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale.moodustub raku ekvatoriaaltasand.max. kromosoomide keerd. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas-lühenevad kääviniidid, kromatiidid eralduvad teineteisest.tsentromeer kahestub.telofaas-kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan.krom. keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed ja tsütokinees.interfaasis rakud
Esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Sest neil on haploidne kromosoomistik. Kokkuvõte Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot
4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid
· Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromosoomid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad kromosoomid ei keerdu täielikult lahti ja tuumakesi ei teki. tütarrakkud ei alusta kohe uut jagunemist. 2 jagunemine · Profaasis- liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad käeviniidid. · Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng
Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele.Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid.
tulsemusel moodustub viljastunud munarakk e sügoot. Uuel organismil on mõlema vanema geneetilised tunnused. MEIOOS - sugurakkudes toimuv kromosoomide arvu vähenemine 2x. MEIOOS: loomadel ja inimstele toimub meioos sugurakkude küpsemise ajal. Koosneb kahest teineteisele järgnevast jagunemisest. Meioosile eelneb INTERFAAS, mille käigus suureneb raku organellide arv, toimub DNA replikatsioon, tsentrosoomis olevad tsentrioolid kahestuvad. PROFAASIS kromosoomid keerduvad lahti ja tsentrioolide vahele moodustub mitoosikääv. Toimub homoloogiliste kormosoomide paarikaupa liitumine (konjugatsioon), selle käigus vahetavad kromosoomid võrdse suurusega osi ja seda nim ristsiirdeks e krossingoveriks. Esimese jagunemise METAFAASIS on kromosoomipaarid ühendatud kääviniitidega ja asuvad ekvatoriaaltasandil. Esimese jagunemise ANAFAASIS kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad ja liiguvad poolustele.
Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogenees seemneraku areng spermatohoonist küpse spermini. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Selle käigus suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Loomarakkudes toimub ka tsentrioolide kahestumine. Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkude arv väheneb kaks korda. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire(Crossingover) meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus
rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks kromatiididest liigub ühele teine teisele poole ehk kromatiidid lahknevad) 4) Telofaas (Mõlemal raku poolel on võrdne arv ÜHE kromatiidilisi kromosoome; kromosoomide ümber tekivad tuuma membraanid; moodustub kaks raku tuuma; raku membraan liigub sisse poole ehk soonistub) ERALDUNUD ON KAKS TÜTARRAKKU! C. Mitoosi tähtsus
1)mikrofilamendid-peened valguniidid-asuvad rakmembbraanis läheduses,ül1)annavad rakule mehaanilise tuge,kuju,jäikuse2)moodutavad ruumilise võrgustiku rakus)jagunemisel võimalbad memb sisse nöördumise 2)fibrillid-keskmise jämeduseda valguniidid,koosneb müofibrillidest 3)mikrotuubulid-jämedad valguniidid ül1)organellide trans,kromosoomide liigutamine rakujagun,raku liikumine 26)tsentrsoom-asub rakutuuma läheduses,kopleks koosnen tsentrioolide paarist,3*9mikrotuiublit ül:moodustab rakujagunemise kääviniite tagab krom võrdse lahknemise 27)tsentriooli ül:tsentrioomi koosseisus on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentrias
MITOOS (tütarrakkudes kromosoomide arv püsib) Profaas- Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuuma membraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad. Tsentrioolide vahele moodustub kääviniidistik. Metafaas- e. rändamisfaas. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, ühele tasapinnale. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas- e. eraldumisfaas. Kääviniidid lühenevad ja viivad kromatiidid eri poolustele varem sünteesitud ATP energia arvel. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumakesed. Kromosoomid keerduvad lahti. Tsütoplasma jagunemine kahe uue raku vahel.
Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele .
Järk-järgult eralduvad co2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-iga. Kokku saadakse 10 NADH2 molekuli), hingamisahela reaktsioonid (mitokondrites. Kokku saadakse 36 ATP) · Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Rakutsükkel: interfaas + mitoos · Interfaas: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudel tsentrioolide kahestumine (tekib 2 paari tsentrioole), suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistumine. · Mitoosi profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid liiguvad vastassuundadesse), tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. · Mitoosi metafaas: kromosoomid raku keskossa, paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
· Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodustub 2 tütarrakku. · Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. · Kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood on interfaas. · Raku eluring ehk mitoos>interfaas>mitoos on rakutsükkel. · Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. · Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. · Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. · Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Pari and Pattak Co. · Interfaasis on kromosoomid jälle lahtikeerdunud.
tütarrakkudes. * tütarrakkudele tagatakse täisarv kromosoome * tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes * toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis? Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks. 3.Selgitage mitoosi tulemust. Ühest rakust saadakse kaks rakku. 4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Matafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas - kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid
käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad.
See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on
2. Millistes faasides on rakutsükli kontrollpunktid, mida kontrollitakse ja kuidas? S-faasis toimub DNA replikatsioon ja histoonide süntees · G1 faasis raku taastumine, kasvamine, ettevalmistused replikatsiooniks · G1 faasi lõpul on G1- faasi kontrollpunkt, mis suunab raku S-faasi · G2 faas võimaldab kontrollida, kas DNA replikatsioon on lõpetatud. Seal toimub ettevalmistus mitoosiks, rakuorganellide süntees, tsentrioolide jagunemine. G2-faasi-kontrollpunkti läbimine G2 faasi lõpul suunab raku mitoosi. 3. Mis on p53 ja tema funktsioonid inimesel? P53 valk, mille kontsentratsioon tõuseb, kui DNA on kahjustatud: rakutsükkel peatub. TP53 geeni poolt kodeeritud kasvaja supressorvalk inimesel. Reguleerib rakutsüklit ja liiga suurte kahjustuste korral viib raku apoptoosi. Aktiveerib DNA
4) Telofaas: Ø kääviniidid kaovad Ø tuumamembraanid sünteesitakse Ø kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) Ø tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: Ø vajalik organismi kasvuks Ø vajalik surnud rakkude asendamiseks Ø vajalik paljunemiseks Ø päristuumsete rakkude jagunemiseks Interfaasis toimuvad rakulised muudatused: Ø raku ainevahetuse põhiprotsessid Ø organellide arv suureneb Ø ATP süntees Ø loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine Ø raku mõõtmed suurenevad Ø DNA kahekordistumine Ø Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine). Meioos Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : Ø tuuma membraanid lagundatakse Ø kromosoomid keerduvad kokku Ø tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid
ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus 3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine 4) määravad tsütoplasma võrgustiku ja Golgi kompleksi orientatsiooni rakus *Tentrosoom: asub rakutuuma läheduses, kompleks koosneb tsentrioolide paarist. Tsentriool koosneb 3*9 mikrotuubulist. ÜL: 1)moodustab rakujagunemisel kääviniite 2)tagab kromosoonide võrdse lahknemise *Tsentriool: 1)viberi ja ripsmete väljakasvukoht 2)tsentrioomi koosseisu on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks Kääviidid-tsentriooli küljest tulevad mikrotuubulid
Meioos kaasneb sugurakkude kõpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemsuena tekib neli tütarrakku. I jagunemine Interfaasis toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. 1. Profaas Tuumamembraanud lagundatakse Tuumakesed kaovad Kromosoomid keerduvad kokku Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid Kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi – kromosoomide ristsiire 2. Metafaas Kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. Anafaas Kääviniidid lühenevad Kromosoomid lahknevad poolustele 4. Telofaas Rakumembraan nöördub sisse Tsütoplasma kahestub
Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke. Meioos Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes.
Geneetiline info Geneetiliselt identsed Ei ole geneetiliselt säilitatakse identsed kombineeritud, erinevad Mitmekesisus Bioloogiline tähtsus Organismi tunnuste Et saaks kohanduda säilitamine keskkonna tingimustega. Interfaas on aeg, kus toimub DNA replikatsioon, tsentrioolide kahestumine ja kromosoomid on lahti keerdunud. Mitoos kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel, mis on geneetiliselt identsed. 1. Profaas - algab kääviniidistiku kujunemine. Kromosoomid keerduvad kokku. Tuumamembraan lõhustub. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 2. Metafaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3
25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks - TEKIB KAKS geneetiliselt IDENTSET TÜTARRAKKU · Interfaas: - Suureneb rakuorganellide arv - ATP jt. makroergiliste ühendite süntees - Tsentrioolide kahestumine (loomarakus), tsentrioolide süntees(taimerakus) - Raku mõõtmete suurenemine - DNA kahekordistumine e. Replikatsioon - Tsentrosoom kahekordistub - Kromosoomid on kahekromatiidilised - Tuum on suurenenud - Ensüümide süntees · Mitoosi faasid 1.Profaas 2.Metafaas: - Kromosoomid hakkavad liikuma raku keskossa - Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele - Tuumamembraan laguneb lõplikult
I Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahestuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid II Metafaas: paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas: kromosoomide tsentromeerid kahekordistuvad, selle tulemusena lahknevad kromatiidid ja liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele II Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taastub tsütoskelett.
tuuma). Üldiselt ei jagune maksarakud, kui eemaldatakse mingi osa, hakkavad jagunema. Mitoosi tähtsus: jätkab elu (vegetatiivsel paljunemisel), organismi kasv ja areng nt. viljastatud munarakk kasvab, haavade paranemine, vanade rakkude asendamiseks nt. nahk. Meioos - Sugurakkude küpsemisjagunemine 2 jagunemist, 8 faasi I jagunemine Profaas: tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrde pikkusega osi- kromosoomide ristsiire, (millega kaasneb geenivahetus). Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas: kääviniisid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele.
Telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub. Moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad , tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist kromosoomid ei keerdu täielikult lahti , tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv 2 korda vähenenud. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vürreldes tunduvalt lühem ja liitub teise jagunemise progaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude areng.
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku,
Metafaas 1.Anafaas 2.Anafaas 1.Telofaas 2.Telofaas 46 Kromosoomi Interfaas, DNA replikatsioon 92 Kromosoomi I faas 1.jagunemine- moodustub 2 diploidset rakku 46 Kromosoomi 46 Kromosoomi 23KS 23KS 23KS 23KS II faas 2. jagunemine- moodustub 4 haploidset rakku Interfaas DNA repilkatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse ATPd Tsentrioolide kahestumine 1.jagunemine I Profaas- Ristsiire I Metafaas- Kromosoomid ekvatoriaaltasandil, mitoosikääv I Anafaas- Kromosoomid lahknevad poolustele I Telofaas- Tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad uuesti I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus
Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. 24.Millisteks faasideks jaotatakse meioos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 2x 25.Mis toimub interfaasis enne meioosi? Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. 26.Kirjeldada meioosi I jagunemise faase! Profaasis tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid, tsentrioolide paarid eemalduvad teineteisest, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire). Metafaasis homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, tsütoplasma kahestub ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku
annaabi.ee 
