metalliline Hg. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4) moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4 2.Sadestamine Võtan puhta pipetiga I rühma katioonide lahust, mille sain juhendajalt, ning pipeteerin umbes 1-1,5 ml lahust tsentrifuugiklaasi. Lisan tilkhaaval 2M HCl ning tekib hägune PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade, mille tsentrifuugin (5 minutit). Sadestumise täielikuks kontrollimiseks lisan pärast tsentrifuugimist paar tilka 2M HCl. Kuna selle tagajärjel muutus lahus uuesti häguseks (sadestumine polnud täielik), pidin kordama tsentrifuugimist ning pärast seda kontrollisin uuesti sadestumise täielikkust. Selle kindlaks teinud, eemaldasin tsentrifugaadi pealt ning pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega (umbes 10 ml vett ja paar tilka konts. HCl). Soolhappeline vesi peab olema külm, kuna PbCl2 lahustuks soojas lahuses. Pesemine on vajalik juhuks, kui lahus peaks sisaldama teiste
Kakstäppi kuni 150 C. Üks täpp kuni 110 C. Rist kolmnurga peal keelab triikimise. Keemiline puhastus märgiks on ring Tähed A P F ja jooned nende all on juhendiks pesumajadele sobiva leotusaine ja pesumenetluse kasutamiseks. Kodusel teel nende märkide järgi keemilist puhastust ei ole võimalik teostada. Rist ringi peal aga ei luba kasutada keemilist puhastust. Kuivatamine märgiks on ruut, mille sees veel ring See märk näitab kuivatamist pesumasinaga ehk tsentrifuugimist. Kaks täppi ringi sees lubab kasutada tavalist tsentrifuugimist. Üks täpp nõuab ettevaatliku tsentrifuugimist. Rist märgi peal keelab tsentrifuugimise. Pesuaine koostis ja valik vastavalt materjalile Olenemat sellest, kas on tegemist vedela või pulbrilise pesuainega, on nende koostises teatud ained, millest sõltub pesu puhtakssaamine. Pesuaine pakendil on näidatud ainete sisaldus protsentides. Pesuaine koostis 1
Kaalutised: Tühi kott 0,3352 g Täis kott 1,7748 g Tee mass 1,4396 g Töö käik Tee alkaloidide ekstraktsiooniks valati teekotile peale 12ml 1 M Na 2CO3 lahust, kuumutati pliidil keemiseni ning hoiti nõrgal keemisel 3 minutit. Ekstrakt valati tsentrifuugitopsi, jahutati ning lisati 3 ml kloroformi. Topsi loksutatud korralikult, pandud tasakaalu teise topsiga ning tsentrifuugitud 5 minutit 3000 rpm. Kihistunud proovist tõstetud alumine kiht teise topsi. Ekstraheerimist ja tsentrifuugimist korratud veel kaks korda. Ühendatud kloroformi kihtide kuivatamiseks lisatud topsi veidi Na2SO4. Ekstrakti koostist uuriti TLC meetodil, kasutades standarditena kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2mg/ml) ja teobromiini (0,5mg/ml). TLC plaadile kantud 2l uuritavat proovi, kofeiini ja teofülliini standardit. Teobromiini standardit pandud 2x2l. Plaati elueeriti segus CHCl3/C2H5OH (9:1) ning vaadeldi UV valguse käes. Pliiatsiga joonistati plaadile plekkide asukohad ning seejärel plaat ilmutati.
või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 2030% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 6070% polüestrit = kergelt läikiv efekt HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40°C. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit. Kuivatada rippuvas asendis. Triikida madalal temperatuuril.
isegi masinaga pestavaks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa segatakse polüester-, akrüül-, polüamiid-, viskoos- ja puuvillakiududega. Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pesta käsitsi. Tähtis on pesuvee ja loputusvee ühtlane temperatuur. Hõõrumist ja nühkimist ei talu, pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist
Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2GrO4 Hg2GrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega 2M HCl-i lisamisel saadud lahuselete tekkis valge hägu ning sade. Pb2+ + 2Cl PbCl2 Ag+ + Cl AgCl
laskvaid tekstiile. KASUTAMINE · Kõik rõivad, lõngad, kardinad, vaibad · Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu · Puuvillased tooted on väga hügieenilised. (Suur hügroskoopsus, hingab.) OMADUSED · Hea niiskuse imandumine · suhteliselt tugev · halb soojusjuht · ei veni · kortsuv materjal · kannatavad triikimist · kannatavad tsentrifuugimist · kannatavad päikesevalgust HOOLDAMINE · ei tohi väänata · liiga kuum vesi mõjub halvasti · pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel.
Villane kiud on pehme ja kohev, hoiab hästi sooja ja laseb õhku läbi. Villane kiud elektriseerub. Villased esemed viltivad kergesti, sellepärast utleb hooldamisel olla ettevaatlik. Vill imab palju niiskust ja kuivab kaua. Villase materjali hooldus · Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pest käsitsi. · Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatus. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. · Kui siiski soovitatakse pesta masinas, siis tuleb valida madalal temperatuuril õrn pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Siid Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas halli kiudu.
Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Moodustub punane/tumeoran elavhõbe(I)kromaadi sade. 2. Esimese rühma katioonide (Pb2+,Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs 2.1 I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi (koonilisse katseklaasi) võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Happe lisamisega tekkis hägu, mis tähendab, et sadenemine pole olnud täielik. Sademe täielikuks sadenemiseks lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse ning tsentrifuugitakse. Kui ollakse kindel sadestumise täielikkuses, siis võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära (oluline on sadet pipetiga mitte kaasa võtta, pigem võib osa tsentrifugaati jääda sademe peale, sest sadet tavaliselt pestakse).
HCl-ga, lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed.Tsentrifuugisin. CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rõhma sulfiididest kõige suurema lahustuvuskorrutisega, siis pärast tsentrifuugimist lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. CuS must [Cu(NH3) 4]²+ + 2H2S CuS + 4NH4+ Bi2s3 must 2Bi2+ + 3S2- Bi2S3
c) CrO4 - ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade. 2 Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 I rühma katioonide lahuse süstemaatiline analüüs: I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugisin ja tsentrifugaadist kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Tekkis hägu, seega polnud sadenemine täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin, tsentrifuugisin. Sadestumine oli täielik, seega võtsin tsentrifugaadi pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik
Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi (TAA) lahust. Hoidsin tsentrifuugiklaasi keevas veevannis 5 minutit. Keetmise tulemusena tekkis tsentrifuugiklaasi must sulfiidide sade. Tsentrifuugisin. Sadestumise täielikkuse kontrolliks lisasin pärast tsentrifuugimist tsentrifuugiklaasi 0,5 ml vett nii, et see valgust mööda katseklaasi seina alla lahuse pinnale. Lahuse ja vee piirpinnake ei tekkinud kollast CdS ega SnS rõngast, seega polnud lahust vaja enam lahjendada. Eraldasin sademe peal oleva tsentrifugaadi ja jätsin selle järgmiste rühmade katseteks. Pesin tsentrifuugimisel eraldatud sulfiidide sadet soolhappelise TAA sisaldava veega. Pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 2 tilka konts. HCl, 2 tilka TAA-d. Lisasin
Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Tsentrifuugiklaasi võeti ~1,5 mL analüüsitavat lahust, lisati tilkhaaval 2M HCl lahust ning segati klaaspulgaga. Tekkinud sade tsentrifuugiti ning sadestumise täielikkus kontrolliti. Selleks lisati tsentrifugaadile mõni tilk 2M HCl. Tekkis hägu, seega polnud sadestumine täielik. Lisati veel mõni tilk HCl, segati ning tsentrifuugiti uuesti. Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Tsentrifugaat eraldati sademest ning säilitati edasiseks analüüsiks. Kloriidide sadet pesti külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võeti 10 mL destilleeritud vett ning lisati sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisati sademele 2 mL pesuvett, segati ning tsentrifuugiti. Sadet pesti kolm korda. Pb2+-ioonide tõestamiseks lisati pestud sademele 2 mL vett, segati ning soojendati 5 minutit keevas veevannis. Tsentrifuugiti kuumalt
Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 KNO3 P1.2 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist kontrollitakse peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse. 5. Võetakse tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat hoitakse alles edasiseks. 7. Kloriidide sadet pestakse külma soolhappelise veega 2M HCl-i lisamisel saadud lahusele tekkis valge hägu ning sade. Pb2+ + 2Cl PbCl2 Ag+ + Cl AgCl
tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kui vee ja lahuse piirpinnal kollast CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 2 min. CdS ja SnS täielikuks sadenemiseks. Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane
analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi ca 1 ml esimese rühma katioonide lahust ning lisasin tilkhaaval kahemolaarset vesinikkloriidhappe lahust. Segasin klaaspulgaga ning sadestusid pliikloriid, hõbekloriid ja elavhõbe(I)kloriid (peeneteraline valge sade põhjas). Tsentrifuugisin sademe ning kontrollisin sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. Ilmes, et sadestumine siiski polnud täielik ning lisasin veel mõne tilga HCl ja kordasin tsentrifuugimist uuesti. Pipeteerisin tsentrifugaadi teise katseklaasi ja hoidusin sadet pipetiga kaasa võtmast. Kuna oli teada, et tsentrifugaadis teiste rühmade katioone pole, valasin selle lihtsalt kraanikaussi. Valmistasin pesuvee (10 ml dest. vett + 3 tilka konts. HCl) ning lisasin seda sademele ca 1,5 ml . Segasin ja tsentrifuugisin uuesti. Kui lahuses teiste rühmade katioone pole, piisab ühekordsest pesemisest, muidu pestakse kolm korda. Pesemine on vajalik lahusesse
pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sade lahustus. Hapestasin lahust HCl lahusega. Katse 3.2. Rasklahusutva ühendi sadestamine ning lahustamine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 2 mL 0,1 M CaCl 2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 mL 0,1 M Na 2C2O4 lahust ja 1 mL 0,1 M CaCl 2 lahust. Märgistasin klaasid ning tsentrifuugisin tekkinud sademed. Peale tsentrifuugimist sademe kohale tekkinud selge lahuse jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama kordasin ka teisest katseklaasist eraldatud lahustega ning jälgisin, millistes katseklaasides tekib sade. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Katse 3.3. Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega.
Võtsin tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml õppejõult saadud alglahust. Lisasin lahuse hapestamiseks 3-4 tilka konts HCl, lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi lahust ja hoidsin 5 minutit kuumas veevannis, kuna toatemperatuuril on TAA hüdrolüüs väga aeglane. Soojendamisel tekkis põhja musta värvi sade. Tsentrifuugisin. Seejärel tegin sadenemise täielikkus kontrolli. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis lisasin pärast tsentrifuugimist tsentifuugiklaasi 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda klaasseina alla ja koguneks lahuse pinnale. Vee ja lahuse piirpinnale tekkis tekkis kollakas-pruunikas rõngas (kollane viitab lahuses olevale CdS-le ja pruun SnS-le). Kuna mul tekkis sade, siis lahustasin lahust kahekordse mahuni, lisasin 5 tilka TAA ja hoidsin keeval veevannil 2 minutit, et CdS ja SnS sadestuks täielikut.
lahustumiseni. Sade lahustub, kuna tekib Ag[NH]2+ ioon. AgCl+NH3*H2O= Ag[NH]2Cl+2 H2O Hapestasin lahuse HCl lahusega. Sadeneb AgCl Ag[NH]2Cl +Hcl=AgCl+NH4Cl Katse 3.2 Rasklahustuva ühendi sadestamine ning lahustumine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 2 ml 0,1 M CaCl2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 1 ml 0,1 M CaCl2 lahust Tekkinud sademed tsentrifuugisin. Peale tsentrifuugimist jäi lahus sademe kohal selgeks. Selge lahus nii klaasist üks kui klaasist kaks jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust Sama kordasin teisest katseklaasist eraldatud lahustega. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis Na2C2O4 või CaCl2 lisamisel sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Soolhappe lisamisel sade lahustub, kuna tegu on tugeva happega. Äädikhape on nõrk hape.
Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 mL analüüsitavat lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ning segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestumise täielikkust. Selleks lisasin tsentrifugaadile mõne tilga 2M HCl. Tekkis hägu, seega polnud sadestumie täielik. Lisasin veel mõned tilgad HCl, segasin ning tsentrifuugisin uuesti. Peale teist tsentrifuugimist ei tekkinud lahuses hägu. Eraldasin tsentrifugaadi sademest ning säilitasin selle edasiseks analüüsiks. Pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 10 mL destilleeritud vett ning lisasin sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisasin sademele 2 mL pesuvett, segasin ning tsentrifuugisin. Sadet pesin kolm korda. Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist.
Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4 Hg2(NO3)2 + K2CrO4 Hg2CrO4 + 2KNO3 Esimese rühma katioonide (Pb2+, Ag+, Hg22+) lahuse süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine 1. Tsentrifuugiklaasi võtsin 1-1,5 ml esimese rühma katioonide lahust 2. Lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ja segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. 3. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 (valge sade põhjas) sade tsentrifuugisin ja kontrollisin peale tsentrifuugimist sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisamisega. 4. Kui seejuures tekib hägu, pole sadenemine olnud täielik ja lisatakse veel mõned tilgad HCl, segatakse, tsentrifuugitakse, mida mina tegingi. 5. Edasi võtsin tsentrifugaat pipetiga sademe pealt ettevaatlikult ära. 6. Tsentrifugaat valasin kraanikaussi (teiste rühmade katioone ei olnud). 7. Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisatakse
6] punakaspruu K4[Fe(CN)6 n 1.Tõestusreaktsioonid Võtan tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml katioonide II rühma lahust ja hapestan 3-4 tilga kontsentreeritud HCl-ga ning lisan 1 ml 1M tioatseetamiidi (edaspidi TAA) lahust. Hoian keevas vesivannis 5 minutit. TAA lisamisel tekkis lahusesse paks kollakas-valge sade. Kuumutamisel värvus kogu lahus mustjaks. Seejärel tsentrifuugin sademe ning kontrollin pärast tsentrifuugimist sadenemise täielikkust. Selle jaoks lisan umbes 0,5 ml destilleeritud vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. Kuna tekkis pruunikas sade vee ja lahuse piirpinnale, siis lahjendan lahust kahekordse mahuni, lisan 5 tilka TAA ja hoian vesivannil veel 2 minutit. Seejärel tsentrifuugin uuesti ja valan vee pealt. Pesen sadet pesuveega, mis on valmistatud 10 ml destilleeritud veele lisatud 2 tilga konts
● Pestud erütrotsüütide suspensioon on verepreparaat, mis on plasma eemaldamiseks vähemalt kolm korda füsioloogilise lahusega läbi pestud ja erütrotsüüdid on suspendeeritud füsioloogilises lahuses. Verepreparaadid ● Värskelt külmutatud plasma (VKP) on verepreparaat, mis on valmistatud täisverest tsentrifuugimise teel ja sisaldab kõiki olulisi hüübimisfaktoreid. ● BC trombokontsentraat (TK) on pärast doonorivere tsentrifuugimist trombotsüütide-leukotsüütide kihist valmistatud trombotsüütide kontsentraat. ● Afereestrombotsüütide kontsentraat on verepreparaat, mis sisaldab ühe doonori trombotsüüte suspendeerituna vereplasmas ja hüübimisvastases lahuses. ● Koosteveri on verepreparaat, mis on saadud erütrotsüütide ja värskelt külmutatud plasma liitmise teel. Verepreparaadid ● Külmutatud krüopretsipitaat on värskelt külmutatud plasma
kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Võib põhjustada toote mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus. Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani hävitamine, suureneb membraanide läbilaskevõime ning suureneb mahla väljaminek. Mahla väljutamine- Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pressimist, tsentrifuugimist, ekstraheerimist e. diffusiooni ning nende meetodite kombinatsiooni. Kõik meetodid peavad vastama põhinõuetele: Mahla maksimaalne väljaminek , Minimaalne hägusus, Naturaalsete omaduste säilitamine, Protsessi kiirus ja katkematus, Minimaalsed kulud. Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Mahla selitamine- Mahla selitamise põhieesmärgid: Eelnev selitamine
TAA hüdrolüüsi võrrand: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Sulfiifide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadenemise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sademe täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad, siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H 2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale. KUi vee ja lahuse piirpinnal korras CdS või pruunikat SnS rõngast ei teki, siis pole vaja lahjendada. Kui aga piirpinnal tekib sade, siis lahjendatakse lahust veega kahekordse mahuni, lisatakse 5 tilka TAA ja hoitakse keeval vesivannil veel 5 min. CdS ja SnS täielikuks sadenemiseks. Sulfiidide värvused: CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane
Polüester (lühend: PL) Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine – rõivad kuivavad ruttu. Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40oC. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit. Kuivatada rippuvas asendis. Triikida madalal temperatuuril. Akrüülkiud (lühend: PC) Positiivsed omadused on suurem elastsus kui atsetaat- ja viskooskiududel, mis vähendab oluliselt kortsuvust, ka on nad on väikese niiskuse- ja rasvaimavusega, seetõttu ei määrdu rõivad kergesti ning peale pesemist kuivavad kiiresti.
tekkida tulekahju. Valiskuivatus on edukas seetottu, et pesu saab juurde varske ohu lohna. Kuivatuskoht peaks olema valitud nii, et sinna ei lendaks tolmu ega poleks liigset paikesepaistet, mis voiks tekitada kahjustusi. Kuivatamiseks kasutatakse plastmassist, kergesti puhastatavat pesunoori. Ka pesuloksud voiksid olla plastmassist. Pesu kuivama riputamine. Jareltootlus on seda lihtsam, kui riided on peale pesu ja tsentrifuugimist korralikult lahti loodud ja sirutatud. Omblused ja servad tuleb marjalt sirgu venitada. Trikooriided, ka jaigad seemed, on kasulik sirgeks panna sileda aluse peal. Kui asetad pesu kuivama, kasuta selleks haid riidepuid. Kasutamiseks sobivad niiskusele vastupidavad plastmassist riidepuud. Sarke ja sarkpluuse kuivatatakse riidepuul, ulemine noop suletuna ja krae ules tostetuna. Puksid voib kinnitada puksisaartest pukste riidepuu vahele, seelikud jallegi vookohastvarvlist seelikupuule; nii
· 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte Transtsellulaarne vedelik verd tsentrifuugitakse gradueeritud (mäletsejalistel) · Erütropoeesi mittesisaldavad rakud. trombide lahustamiseks
anioonide kvalitatiivsel analüüsil. Ka Ag2CrO4 spetsiifilise värvusega sademe teket kasutatakse Ag+ -ioonide tõestamisel lahustes. Katse 3.2 Rasklahustuva ühendi sadestamine ning lahustumine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu Valada ühte tsentrifuugiklaasi 1 mL 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 2 mL 0,1 M CaCl2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 mL 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 1 mL 0,1 M CaCl 2 lahust. Klaasid märgistada (1 ja 2). Tekkinud sademed tsentrifuugida. Peale tsentrifuugimist peab lahus sademe kohal jääma selgeks. Milline ühend sadeneb? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. Na2C2O4 + CaCl2 → 2NaCl + CaC2O4↓ valge sade Selge lahus nii klaasist üks kui klaasist kaks jagada kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisada 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama korrata teisest katseklaasist eraldatud lahustega (vt
leelise abil). Lahuste soojendamine toimub tavaliselt veevannil.Lahuste keetmine viiakse tavaliselt läbi portselantiiglis asbestvõrgul (tõmbe all!).Lahuse keetmisel katseklaasis tuleb kasutada katseklaasihoidjat ja olla ettevaatlik, sest sageli võivad tekkida keemistõuked.Katseklaasi suue peab olema suunatud kaaslastest eemale,kuumutamist alustada lahuse pealispinnast , katseklaasi hoida kaldu ja liigutada teda leegi kohal edasi-tagasi. Tsentrifuugimist kasutatakse sademe eraldamiseks lahusest.Tsentrifuugi tasakaalustamiseks peavad tema pesades paiknema vastamisi kaks võrdselt täidetud katseklaasi.Pöörlevat tserntrifuugirootorit ei tohi käega peatada! Tsentrifuugimisel sademest eraldunud lahust nimetatakse tsentrifugaadiks. Tsentrifuugimise järel tuleb kontrollida sadestamise täielikkust.Selleks lisatakse sademe kohal olevale tsentrifugaadile 1 tilk sadestusreaktiivi.Kui see põhjustab täiendava
PCR mängib tänapäeval geenitehnoloogias olulist rolli. Seda kasutatakse laialdaselt haiguste diagnostikas, näiteks saab tuvastada HI viirust ja tsüstilist fibroosi väga varajases staadiumis, veel enne antikehade teket, paljundades viirusest pärit DNA lõiku. Samuti aitab see kasvatada või tuvastada aeglaselt kasvavaid või kultiveerimatuid mikroorganisme. PCR kasutatakse veel kliinilises meditsiinis, kriminalistikas, zooloogias jt valdkondades. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? 1. Mikrotentrifuugimist kasutatakse bioloogiliste molekulide või rakkude eraldamiseks. 2.Ultratsentrifuugimise abil saab bioloogias eraldada ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte, sest meetod võimaldab lagundada ka üksikuid molekule. Esmalt saadakse terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. 3
kuni on saadud analüüsiks piisav kogus materjali. PCR-i kasutatatkse veel kliinilises meditsiinis, muteerunud geenide uurimisel, genoomide sekveneerimisel, haiguslike seisundite (DNA-viirused, RNA-viirused, hea- ning pahaloomulised kasvajad jne) uurimisel ning eristusdiagnoosi komplekteerimisel ja uute ravimite väljatöötamisel ning laboratoorsetel ning kliinilstel katsetel. 46. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Mikrotsentrifuuge kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide või rakkude (prokarüootsete või eukarüootsete) eraldamiseks. Ultratsentrifuugimine on protsess, kus tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks. Ultratsentrifuugimise käigus kasutatakse nurkkiirusi, mis võivad ületada 100 tuhat pööret sekundis ning tekitada miljoni g suuruse kiirenduse. Selle abil saab eraldada näiteks ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida
tekib. (kvantitatiivne meetod, mõõdab hulka) Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. Haiguste diagnostikas mängib olulist rolli, AIDS-i nakatumise diagnoosimine väga varajases staadiumis, muteerunud geenide uurimisel, genoomide sekveneerimisel, uute ravimite väljatöötamisel ning laboratoorsetel ning kliinilistel katsetel, kriminalistikas. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide eraldamiseks ja koostise uurimiseks. Tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks. Selle abil saab eraldada nt. ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte. Saab nt. kindlaks teha missugustest aminohapetest koosneb valk jne. Molekulid kas lahustuvad tsentrifuugi käigus, vajuvad põhja või moodustuvad kihid. Geel-elektroforees
fraktsiooni (kuni 30% of Al 2O3). kuivatamist ja jahutamist õhuga suunatakse lattu. NaOCl + HOH HOCl + NaOH Fosforiit (Ca 3(PO4)2) - see on teine looduslike Protsessi jäägid, põhiliselt NaCl, suunatakse pärast 18. Keraamikatööstus. Lubja ja kipsi tootmine. fosfaatide vorm, mis esineb Eestis, Kasahstanis ja tsentrifuugimist (kus KCl sisaldav osa eraldub), Lubi mujal. Eesti fosforiidid on tekkinud ordoviitsiumiaegse jäätmehoidlasse. Lupja võib kasutada väga mitmesugustel eesmärkidel: mere rannaäärses piirkonnas käsijalgsete karpide Teine meetod põhineb nende kahe soola lahutamisel meditsiinis, insektitsiidina, taimede ja loomade kuhjumise ja liivaga segunemise tulemusena
piisavas ülehulgas soovitud kopeeritud ala, et seda edasi analüüsida vastavalt vajadustele. 46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? Tänu PCR-ile saame väikesest kogusest DNA-st teha uurimiseks vajaliku suurusega nukleiinhappe. Saame näiteks muteerunud geene uurida, genoome sekveneerida, uusi ravimeid väljatöötada, kriminalistikas “geneetilist sõrmejälge uurida ja palju muud. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Tsentrifuugides eraldatakse lahusest teatud suuruse, kuju, tiheduse, viskoossusega osakesi. Mõõdetakse molekulide suurust. 48. Kromatograafia Sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks üksteisest. Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuse järgi. Moodsad seadmed lisaks eraldamise ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldamise vaid täieliku määramise meetodiga
2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20). Mõõdetakse punaliblede ja kogu täituvuse sammas ja arvutataks hematokrit. Norm on 30-45% - inimestel (eriti meestel) kõrgemad, loomadel madalamad. Madalam normist – aneemia. Kõrgem – polütsüsteemia.
polümeraasi. Kasutatakse DNA amplifitseerimiseks in vitro tingimustes. 46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR võimaldab oluliselt lihtsustada DNA-järjestuste analüüsi, sest uuritava algmaterjalina on võimalik kasutada üliväikest DNA hulka. Kiirendab sekveneerimist. Saab teha miljoneid DNA koopiaid mõne tunniga. Muudes valdkondades: bioloogilise isaduse tuvastamine, kohtueskpertiisides, suguhaiguste diagnoosimisel. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Mikrotsentrifuuge kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide või rakkude (prokarüootsete või eukarüootsete) eraldamiseks. Ultratsentrifuugimine on protsess, kus tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks. Selle abil saab eraldada näiteks ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte.
· Hästi ettevalmistatud viljameskit võib võrrelda käsnaga. Selle skeletti moodustavad rakkude seinad, ning kanalid on täidetud mahlaga. · Kui pigistada viljameski peale, skelett deformeerub ja mahl voolab välja. Rõhku eemaldamisel skelett peab taasutma oma struktuuri. Viljameski kiht Viljameski paks kiht pikendab mahla väljavoolamise kestvust. Sellepärast pressimisel tuleb kasutada õhukese kihi o tsentrifuugimist, Mahla kättesaamiseks kasutatakse spetsiaalseid dekanter-tsentrifuuge. Meetod põhineb viljameski tahke ja vedela fraktsiooni eraldamisel tsentrifugaaljõu mõjul. Tsentrifuugi võib kasutada koos pressiga. o ekstraheerimist e. diffusiooni ning Difusioon tähendab teatud komponentide väljaeraldamist (ekstraheerimist) veega marja/viljameskist. Sel juhul mahlasse lähevad üle lahustuvad ained (suhkrud, orgaanilised
Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Rögast ja mädast valmistatakse tavaliselt äigepre- paraadid, hõõrudes väikese tükikese uuritavat materjali kahe esemeklaasi vahel laiali. Väga vähe tuberkuloositekitajaid sisaldavad materjalid (liigese- ja seroosõõnte punktaat, ajuvedelik, uriin) tuleb enne preparaadi valmistamist tihendada. Selleks kasutatakse kõige sagedamini vedela või veeldatud (homogeniseeritud) materjali tsentrifuugimist. Viskoossete materjalide (röga, mäda) veeldamiseks kasutatakse tsüsteiini, sputolüsiini, proteolüütilisi ensüüme ning NaOH ja H2SO4 madala kontsentratsiooniga lahuseid. Preparaadid värvitakse fluorokroomidega (auramiin, rodamiin) fluorestsentsmikroskoobiga uurimiseks. NB! Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust küsimusele, kas uuritavas materjalis on M. tuberculosis kompleks või mõni atüüpilistest mükobakteritest, mis on keskkonnas laialt levinud.
annaabi.ee 
