rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid Tsarismi ja baltluse surve ning reaktsioonid viisid uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas- uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas- uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas- uurima rahva minevikku. Teemadeks olid: haritlas- uurima rahva minevikku
Eriti eksporditi vilja, mis jättis rahva nälga ja umbes pool miljonit inimest suri selle tagajärjel. Valitsus hoolitses pigem selle eest, et nälja ümber kära ei tekiks, aga rahvast ei aidanud - 1894. a tuli troonile Nikolai II, kes ei osanud mitte midagi - Nikolai jätkas isa valitsemissuunda, jätkus tsarism - Jätkus valitsusametnike kontollimatu võim ning kohalike omavalitsuste piiratud tegutsemisvõimalused - Puudus sõna-, trüki- ja mõttevabadus - Tsarismi rahvuspoliitika jätkus ,,ühtse ja jagamatu" suurriigi iddest ja oli sallimatu mittevenelaste ja mitteõigeuskilke suhtes - Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks - Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva - Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel)
a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks. Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud parlamentaarne riigikord. Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana. KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal kujunes kiriku ja kiriklike organisatsioonide osa ühiskonnas. Jõukatest perekondadest lapsed, eriti tüdrukud said tihtipeale oma hariduse kloostri- või kirikukoolides, kus järgiti paljuski keskaja traditsioone ja elulaadi. 1902.a. parlamendivalimistel olid edukad radikaalid ning valitsuse etteotsa sai vähetuntud poliitik E. Combes /komb/. Tema ajal suleti üle 3000 kirikukooli. 1905. a
· Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Ilja Repini "Burlakid Volgal" Constantin Meunier (1831-1905). Terasesulataja. 1886. · Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Belglane Constantin Meunier lõi jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest. Tema teostes peegeldub tööinimeste tugevus ja hingeline suurus. Kaks
Realism Venemaal Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane 48 näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. Tähtsamad esindajad: Ilja Repin (1844 1930) Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija. 1. Burlakid Volgal 2. Ei oodanud 3. Japoroozlased kirjutavad kirja türgi sultanile 4. Ivan Julm pojaga 5
Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.
*Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. 4. Vene realism: *Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing, mille liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. *Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. 5. Barbizoonlased - mõiste: *1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. Seega hakatigi antud rühma kutsuma Barbizoonlasteks. *Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida enda ümber nägid.
tarbekunsti alast haridust. Hollandi realistide maastikud olid maalitud äärmiselt plastilisteks, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiat. Hollandi realistid on näiteks Jozef Israels ja Jacob Maris. Venemaal olid aga realistid, kelle eesmärk oli tutvustada ja propageerida vene realistlikku kunsti. Kujutati stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Vene realisti esindajad näiteks Vassili Perov, Ivan Kramskoi, Ilja Repin. Moodustati ka Rändnäituste Ühing, kelle liikmed olid predviisnikud. Prantsusmaa realistid lähtusid hollandlaste realismist, õukondlik. Maaliti varjurikast metsamaastikku. Naivistlikud maalid. Maalitakse palju vabas õhus. Hõbehall koloriit, lüürilised meeleolud. Kuulsamad realisti maalijad on Gustave Courbet, Jean Baptiste Camille Corot, Charles Francois Daubigny, Jules Dupre jt
Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906)
Tartu Kutsehariduskeskus Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest
Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.
julmuse pärast ja teine Mussorgski ooperi traagiliselt lõhestunud kangelasena. Vene impeeriumi alused seadis oma nooruses paika Ivan Julm. Tema katseid ohjeldada bojaaride mõjuvõimu ja tsentraliseerida ning tugevdada valitsust õõnestasid sõjad ja tema enda tekitatud troonipäriluskriis. Pärast viimase Rjurikovitsite soost valitseja surma algas ajastu, mida tuntakse segaduste ajana. Paljud bojaarid polnud nõus tunnustama 1598 tsaariks valitud Boriss Godunovi võimu. Tsarismi institutsioon elas siiski üle nii siserahutused kui ka Borissi surmale järgnenud Poola-Rootsi sissetungi ja 1613 valiti Moskva tsaariks Mihhail Romanov, kelle rajatud dünastia valitses 1917 aastani. Rjurikovitsite soost valitsejateks olid: Ivan III(1462-1505), Vassili III(1505-1533), Ivan IV Julm(1533-1584) ja Fjodor I(1584-1598). Segaduste ajal valitsesid: Boriss Godunov(1598-1605), Fjodor II(1605), Vale-Dmitri(1605-
c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu
tahtmisele. Ajades jonnakalt oma rida, said neist legendid vene kirjanduses. Hakates luulet analüüsima, tuleb kindlasti arvestada fakti, et Lermontovi üheks suureks eeskujuks oli Puskin. Puskini kuma tema romaanides on selgesti äratuntav. Näiteks ,,Mtsõri" on üks vene aktiivse romantismi tippsaavutusi, milles Lermontov jätkab Puskini Lõuna- poeemide arengujooni. Selles luuletuses on vastamisi asetatud ühelt poolt loodus koos looduslähedaste inimestega ja teiselt poolt elu tsarismi ikke all. Üks ühine teema on muidugi vabadus. Puskini selle teemalised poeemid on ,,Lind", ,,Vang", ,,Vabadus", ,,Mustlased" ja Lermontovil ,,Poeet". Lermontov tihti kritiseeris oma põlvkonda, selle käitusmismaneere ja tegevusetust. Nad olid liialt jäänud puhkama loorberitele, puudusid ideaalid, mõistsid hukka kõike mis vähegi erines. Selle tõestuseks luuletused: ,,Poeedi surm", ,,1,jaanuaril 1840", ,,Mõtisklus". Sümpatiseeris mägilasi ja nende vabadusvõitlust poeemis
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia
...............................................................................8 VENEMAA JA EESTI.................................................................................................................... 9 Majandus......................................................................................................................................9 Venemaa välispoliitiline olustik.................................................................................................. 9 Tsarismi rahvuspoliitika.............................................................................................................. 9 Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul............................................................. 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport............................................................................................................
Kevadel saabus Vilde Helsingisse, hakates välja andma poliitilist pilkeajakirja „Kaak“. Seda jõudis ilmuda vaid 3 numbrit. Need veeti salaja meritsi Eestisse. Ajakiri oli väga menukas ja müüdi kiiresti läbi. 6 Oma poliitilistes satiirides ja teistel sel perioodil kirjutatud töödes asus Vilde kindlalt proletariaadi positsioonil. Ta ründas balti mõisnikke, Vene tsarismi ja eesti kodanlust. Helsingis olles võttis Vilde osa sinna koondunud eesti revolutsionääride – pagulaste tegevusest. Teda oleks tahetud vangistada, sest Peterburist tuli vastav käsk, aga tänu Soome politseivõimudele, kes teda informeerida jõudsid, õnnestus Vildel taaskord põgeneda. Algas pikk pagulaspõlv. Peatunud aasta Kopenhaagenis, siirdus ta 1907 aasta lõpul Nürnbergi, järgmise aasta algul Müncheni ning peatselt Stuttgardi. Siin elati kaks aastat, muretseti koguni
1.3 Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm) Esindajad · Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872 · Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834
momente. Oli ilmne, et Soome tööstust ootab suur tulevik. Rahvamajanduse pale ning iseloom muutusid järsult: nõrgaltarenenud tööstusega agraarmaast, kus domineeris käsitöönduslik toomine ja kodutööndus, sai industriaalmaa, kus peremehetses ning andis tooni suurkapital. Fiasko Samaaegselt toimus kapitalismi kiire areng ka Venemaal. Kapitalismi ülekasvamine imperialismiks teravdas kõiki vastuolusid, kaasa arvatud vastuolusid tsarismi ning rõhutud rahvaste vahel. Sellest algas ka pealetung Soome autonoomiale. 1899.aastal tsaari manifestiga allutati Soome seadusandlus ülevenemaalisele seadusandlusele. Eesmärk oli sellel vaid üks võtta Soomelt ka need vähesed vabadused, mis talle olid jäetud, ning muuta ta tsaaririigi õigusteta provintsiks. 20.sajand Soomes Rõhumisaja jätk 20. sajandi alguses jätkus Soomes rõhumisaeg. 1905.aastal võtsid soomlased koos kõigi Venemaa töölistega osa üldstreigist
Tee Oktoobrirevolutsioonini ja Oktoobrirevolutsioon Enne kui revolutsiooniteekonnaga edasi lähen, peatuksin põgusalt talu- ja töölisrahva elul ja olul, ning tagamaadel, millede kokkulangevus aitas kaasa Ajutise Valitsuse kadumisele ning Nõukogude võimuletulekule. Talurahva poliitiline teadvus oli 1917. aasta kevadel ja suvel veel küll madal, aga ei maksa liialdusi teha tegeliku kultuurilise ja poliitilise isolatsiooni kohta külades. Tsarismi viimastel kümnenditel tõid põllundustoodete laienev turg, massiline migreerumine, linna tarbijaühiskonna mõju, üha laialdasem lugemis- ja kirjaoskus, massiline sõjaväkke värbamine, põgenike saabumine jne, hulga uusi ideid ja väärtusi ka külaellu. 1917. aastal mängisid suurt osa poliitika toomisel külaellu just sõdurid, kes naasid rindelt. Samuti mängisid selles osas suurt rolli Nõukogude ja töölisorganisatsioonide poolt saadetud agitaatorid
ei või veel helitööks lugeda." On täiesti arusaadav, et niisugune individualistlik- kuigi mitte ilma emotsionaalsuseta- muusika tundus tolleaegsele kuulajale dissonantside rägastikku uppunud "uue otsija" sihita ekslemist. Uudseid jooni võib leida ka aasta varem ilmunud soololaulus "Must lind". Selle K. E. Söödi tekstile loodud laulu pessimistlikkus sisus leiab varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias. Tagasihoidlikult ja
Tuntumad tööd ,,Valiv pruut", ,,Värske ordenikavaler", ,,Majori kosjad", kõik kergelt iroonilised. ,,Kaardimängijad", koloriit tuhmunud ja pruunikas (Fedotovil tekkis kaardimängusõltuvus).Läks hulluks, sooritas enesetapu. Laiemale pinnale jõuab realism 1860ndate alguses. Terav vastuolu klassitsistide ja realistide vahel, 1863 heidetakse Peterburi Kunstiakadeemiast välja üle kümne noore kunstniku, sest nad nõuavad olustikumaali. Neist tuntuim Vassili Perov konservatiiv ja tsarismi tulihingeline pooldaja. Tuntumad teosed ,,Fjodor Dostojevski portree" ja ,, Matused". 1870 Rändnäituste Ühing peredviznikud. Tegutseb 1870-1924, juhtivaks kujuks Ilja Repin. Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas" kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas
aastal VSDTP 2. kongressil omakorda Bolševikeks ja Menševikeks. Menševikud lootsid, et sotsialism kasvab järk-järgult ja rahumeelselt, kes tahtsid ära oodata kapitalismi ja proletariaadi arengu (ehk siis oodata, kuni kapitalism rahumeelselt kommunismiks areneb). Lenini juhitud Bolševikud olid radikaalsed ja tahtsid Tsaari jõuga kukutada ja luua proletariaadi diktatuuri agraarsel Venemaal. 1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda
Pärnu ja selle ümbruse kajastust, vanemate noorpõlvemälestused, kohalikke rahvapärimusi, ajaloolisi seike, meremeestega seotud lugusid. Naise osa käsitlevast artiklisarjast lähtuvalt arendas välja oma naisideaali. Aspe peateoseks mõneti vanemate mälestustele toetuv "Ennosaare Ain" ("Oleviku" lisas 1888, raamatuna 1910) - meie kirjanduse üks varaseim haritlasromaan Põdderi "Bob Ellerheina" kõrval. Rahvusliku liikumise taandumisega alanud ühiskondliku struktuuri muutumine, tsarismi kasvav surve, eestlaste omavaheliste lahkhelide teravnemine ja süvenemine, haridustaseme tõus eeldasid ja tingisid muutusi ka kirjanduses. Loomingulise meetodi seisukohalt kuulus rahvusliku liikumise püüdlusi järgiv lüürika romantilise põhitüübi alla, proosale ja draamale oli omasem olustikulise tõepära järgimine. Kirjandusliku mõtte elavnemise algus avaldub meil loetu tutvustamise tasandil. Kirjandusliku mõtte uuenemisprotsessis oli oluline A
annaabi.ee 
