Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tema sünnikodu oli Järvamaal Vodjas. Kunstniku ema Anna põlvnes Paldiski lähedalt Leetse-Lepikult. Selle paiga ja emapoolsete sugulastega on kunstnikul tulevikus pidevalt kokkupuuteid, samal ajal kui sidemed isapoolse perekonnaga ja Järvamaaga jäid hõredaks. Esimese poja Nikolai Voldemar Triigi sündimisel 7. augustil 1884. aastal oli isa alles rätsepate tsunfti sell. Peagi sai temast Tallinna täieõiguslik rätsepmeister. Kirikule ja selle ilma vägevate tahtele kuulekalt alistuv meelsus ning isa karmus ei teinud Triigi lapsepõlvekodu just eriti rõõmurohkeks. Vastavalt isa nõudele ja linna käsitööliste keskkonna tavale räägiti Triigi kodus tihti saksa keelt ja püüti orienteeruda vastavalt kohalikule saksa vaimule. Võõrkeele oskus avas Triigile
Nikolai Triik ja kuulsad fovistid. Nikolai Triigi elulugu on paljuski sarnane tema põlvkonna kunstnike omale. Ta sündis 1884. aastal rätsepmeistri perre.1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja saatis avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik
NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...
Nikolai Triik Helina Romantsov IIIHU Elulugu 7.august, 1884 Armastus joonistamise vastu Stieglitzi Kunstikool eemaldati NoorEesti 12.august, 1940 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming 20.saj tippsaavutus Juugendlik joon Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Lennuk. 1910 Mõjutused rahvusromantismist Üldistatud vormikäsitlus Dekoratiivne stiliseering Edvard Munch Deemon. 19111...
Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt.
Üks mees jättis vastamata. Pesuvahendite valiku rahulolu Naine Mees Joonis11. Rahulolu poes pakutavate pesuvahenditega 13 6. PESU TRIIKIMINE 9. Triikimisharjumused Kõige rohkem triigitakse vaid teatuid esemeid 12 vastajat 57% (joonis12) Ei triigi üldse, vastas viis inimest 23% vastajatest. Varem triikis, kuid enam ei triigi kolm vastajat 14% ja kogu pesu triigib vaid kaks vastajat Triikim isharjum used Triigin kogu pesu Ainult teatuid esemeid Ei triigi üldse Varem triikisin enam mitte 14% 9% 23% 55%
1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas ,,Juhan Liivi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: ,,Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus ,,Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas ,,Rändaja", ,,Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel ,,Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist) 5. Mälestamine Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.
hoolimata. Oma viimastel eluaastatel rändas ta ühest paigast teise, elas sugulaste ja sõprade juures ega jäänud kusagil püsivalt pidama. Haigusperioodidel kujutles Liiv end tsaar Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks ning Poola troonipärijaks. Ta suri tiisikusse 1. detsembril 1913. 2 Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100
Eksliibrid Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahele nagu puhkus". Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Kristjan Raud oli 20 saj alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriliste viljeleja. Nikolai Triik (1884-1940) Ta on Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kus õppis Õppis Laikmaa ateljeekoolis. Õppis näiteks ka Helsingis, Soomes, Pariisis ja Norras Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele
Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku enam rõõmu, kuhu minna kui reaalsest elust tüdimus peal. Tuleb minna siis, kui elus on raske periood, vaja vaheldust argipäevale, arutleda endamisi elu üle järele, teha vaikselt valikuid või lihtsalt mõelda omi mõtteid. Selleks väikeseks paigakeseks osutus minu elus Triigi lähistel olev rand nimega Patiauk. Tõeliselt ilus koht, kui olla õigel ajal, õiges kohas.
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 - 1925 Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Tartumaa, Hellenurme mõis 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. KONRAD WILHELM MÄGI ELULOOLISI FAKTE 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. 19031905 -- Õpib Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana Amandus Adamsoni puunikerdusklassis. 1906 -- Maalib koos N. Triigi ja Al. Tassaga Ahvenamaal 19061907 -- Helsingis (Soome). 19071908 -- Pariisis (Prantsusmaa). 1908 -- Brüsseli ja Kopenhaageni kaudu Oslosse (Norra). 19081910 -- Norras. Esimene personaalnäitus Oslos. 19101912 -- Pariisis, õpib eraakadeemiates. Esineb Sõltumatute Salongi näitusel.
Mälestuse jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas
Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Havai saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naases Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda.
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming:
Retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander-Arnold Maastiku maalinäitust. Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus. 15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984.
asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Ta on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. 6 Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning
15.00 Kaalis sööme ka lõunat. 15.45 Sõit Kuressaarde, kus tutvutakse kauni Kuressaare linnaga ja käiakse legendaarses Kuressaare Piiskopilinnuses. 19.00 Läheme hotelli Arensburg Boutique Hotel&SPA ( http://arensburg.ee/ ) 20.00 Pakutakse ööoodet 21.00 Võimalus nautida Kuresaare ööelu 7.päev 8 -9.00 Äratus ja Hommikusöök 10.00 Lahkume hotellist ning sõidame Triigi sadamasse, kus meid ootab meile tellitud kaater, et sõita umber Saaremaad, võimalus püüda kala ning võimalus sõita "tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16.00 Sõrust sõidame esmalt Kõpu poolsaarele ja tutvume väljastpoolt kuulsa Kõpu tuletorniga 17.00 Järgmisena külastame kuulsat Reigi kirikut 18
NIKOLAI TRIIK (1884-1940) Nikolai Triigi sünnikoht asus Hobuse tänaval, kasvukohaks oli nüüdseks hävinud maja Niguliste tänavas. Seal asus ka kunstniku isa rätsepatöökoda. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome kunstiühingu kooli. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908
Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa ka loodusteadlane Johann Friedrich Eschscholtz, geoloog Ernst Reinhold Hoffmann, astronoom Ernst Wilhelm Preuss, füüsik Emil Lenz ja laevaarst Heinrich von Siewald. Viimased eluaastad veetis ta 1832. aastal ostetud Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. Kotzebue auks nimetatud objektid: · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas · Kotzebue laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. Allikad: www.google.com
1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Triigi nende aastate maale iseloomustas Evi Pihlak: "Nii seguneb portreedes Triigile omane tabav isikukarakteristika välise esinduslikkuse taotlusega." Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut
Kunstimuuseumi - asutajana ning oli ka Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) -modernismi suurkuju- kuulub 20. Sajandi olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis. Triik oli seotud kultuurirühmitusega “Noor Eesti”, kes seadis eesmärgiks muuta siinne kultuur modernsemaks ja rahvusvahelisemaks. See neil õnnestus. Triigi loominguks on maastikud ja portreed aga ka poliitilise suunaga kunst ja jõulised kompositsioonid. Ta kogus Eesti Rahva Muuseumile tahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel ja 1914. aastast mitmes üldhariduskoolis. Aastast 1916 oli ta Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. !919-1920 oli ta Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja.
See maal oli minu lemmik. See meenutas mulle rohkem sürrealismi ning selles olid mingid jooned, mis meenutasid mulle Salvador Dali loomingut. See teos oli pilkupüüdvaim selles ruumis. Anton Starkopf maalidest meeldis mulle ,,Kaks akti" (1919), milles oli ühendatud tint ja akvarell. See teos oli minu jaoks üpris realistlik ja kaunis. Hoopis vastupidine oli aga tema pliiatsi ja guassi töö ,,Tantsijad" (1919), mis jättis visandliku mulje ning seepärast ei meeldinud mulle. Nikolai Triigi guassi töö ,,Märter" (1913) oli suhteliselt sünge, kuid küllaltki dünaamiline ja mõjuv teos. Üldiselt mulle meeldis see näitus. Seal olid väga huvitavad ja pilkupüüdvad maalid. Sellegipoolest Navitrolla näitusekülastus oli tunduvalt huvitavam, sest sealsed teemad meeldisid mulle rohkem. Ma soovitaksin kõigil minna ka ,,Varamu" näitusele, sest seal olid väga omapärased ja huvitavad maalid.
tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Uutmaa asus 1928.a. õppima "Pallasesse" Nikolai Triigi ateljeesse. 1938.a. omandas ta Tartu Ülikooli juures keskkooli joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud..
1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber
Põhja-Jäämeri Karl Ernst von Baer 28. 02. 1792 Piibe mõis Saar Taimõri lahes Jõgede kallaste uhtumise seaduspärasus 4 Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu Otto von Kotzebue 30. Triigi mõis Venemaa Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 1 detsember 1788 Talli 1806, 1815 1818 juhtis ise ümbermaailmareisi prikil nn 3. ,,Rjurik" veebruar 1846 Tallin
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid
Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum
Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimet...
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat.
.................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ) Ants Laikmaa ( kuni 1935 Hans Laipman ) sündis 5. Mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Isa Hans oli tal tolle aja talupoja kohta küllaltki haritud õppinud Vigala köstrikoolis
Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstihügu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega . Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga . Elukäik 1907.aasta vara sügisel läks Pariisi, elas kunstnike ja kirjanikude koloonias La Ruche. Õppis Filippo colarossi vabaakadeemias
Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie
Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu
kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome Gustav Suitsu abikaasa Aino keele õpetajana. Thauvón-Suits Nikolai Triigi maalil. Gustav Suits oli Noor- Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja
• OÜ REVER, Tänavotsa talu, Tuula küla, Saue vald • AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200 ha 7,5 ton per ha 1500 tons/year PRODUCED BIOGAS, ELECTRICITY AND HEAT – 2700 m3 of biogas from 500 ha abandoned agricultural land • Biogas production 1,35 million m3
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat,
884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus,
1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina
1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A
Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 13: Konrad Mägi: Lilleline väli majakesega, 1909. Õli, papp Maastik punase pilvega, 19131914
Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja
viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta varasügisel läks Mägi Pariisi. Ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias
Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: 2 Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline
a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921- 1924 puidust gümnaasiumihoone Pikk tn 1. Algkoolimaja sai juurdeehituse 1938. a. Nõukogude ajal ühendati need koolid keskkooliks. 1995. a muudeti keskkool gümnaasiumiks, kus õpib üle 400 õpilase. Endine Triigi Lasteaed-Algkool tegutses alates 1. septembrist 2001 ühe õppeaasta Väike-Maarja Gümnaasiumi koosseisus, seejärel likvideeriti. 1962. a avati Väike-Maarjas Maakutsekool. Algul valmistati ette elektrikuid, hiljem traktoriste. Selle kooli baasil on moodustunud Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike- Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855. a Sootagusel. Kooli koliti sealkandis mitu korda ümber kuni 1920ndate aastate
annaabi.ee 
