Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.
2505 meetrit, meie vallutus algas keskmisest osast. Panime käpa peale Batrana tipule, 2181 m., et siis piki kaaneäärt võtta Goltii Tapului ja Strungile Mari harjandikud. Juba nende nimede kõla kostab maagiliselt, seda tavareaalsusest erinevam oli maastik `seal üleval`- hallikasvalgetes pilvetupsudes kõndisime mööda ühegi põõsa- puuta avaratel seljandikel, seljataha jätsime Omu tumehallid kaljukontuurid, jalge all sinakashalli lõikeheinaga lagendik, vaikus ja tuule kerge vihin kõrvus; Vennaskond Mordori poole teel! Kuues tõdemus matkal- pilves kõndimine on märg tegevus! Strunga kurult pöördusime õhtupäikese kiirtes tagasi laagri poole. Enri oli kiirmarsil ette tõtanud, tundsime pisut muret tema mineku õigsuses paljude ristuvate radade tõttu,ent laagrisse jõudes tervitas ta meid juba rõõmsalt
..........................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.....................................................................................
vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult sooritada ei sooviks, kuid mis nõuavad tegemist. Ma tahaksin käia mööda maailma enda soovide kohaselt. Tahaksin kõndida nendel maadel, kuhu mu jalad pole veel kõndima sattunud. Tahan võtta aja maha just siis, kui mul selleks tahtmine tuleb, mitte, et ma peaksin arvestama iga detailiga, mis minu justkui täiuslikku elu kinni hoiab, et asjad koost ei variseks. Tahaksin vaadelda oma silmadega igat objekti maailmas täpselt sellise pilgu läbi nagu ma seda suudan. When I'm not there... do you think of me? When you're sad and something's bothering you... do you wish I were there to help comfort you? When you've had a long hard day... do you smile knowing that soon you'll be seeing me, and everything will seem better, even if it's just for a moment? When you lay down at night..
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid
. sest mu silmad reedavad , et ma tegelikult ARMASTAN SIND ! · Olen jah vahel labane ja lapsik, kuid mulle see meeldib, sest ehk igatsen lapsepõlve mida oli mul nii vähe. Ma ei lippa täiskasvanute maailma, kuigi olen selles sees juba aastaid aga südames olen siiski väike tüdruk · Sinu suudlused on nagu pühapäeva hommikused pannkoogid, millest ei saa mitte iial küllalt · Üks päev sa nutad minu pärast naq nutsin mina sinu pärast. Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................
2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu Kui ma 1997. aastal, pärast Mantovas peetud loengut hotelli tagasi läksin, oli keegi mulle vastuvõtulauda käsikirja jätnud. Tavaliselt ma käsikirju ei loe, kuid seda lugesin ühe brasiilia prostituudi tõestisündinud lugu, tema abielud, probleemid seadustega, seiklused. 2000. aastal sain ma Zürichis läbi sõites selle prostituudiga kokku tema hüüdnimi oli Sonia ja ütlesin, et mulle meeldis ta tekst. Soovitasin, et ta saadaks selle minu brasiilia kirjastajale, kes otsustas seda siiski mitte avaldada. Ma olin sel ajal juba otsustanud, et hakkan seksist kirjutama, kuid puudus nii süzee kui ka peategelane; ma olin mõelnud minna rohkem seda liini pidi, kuidas tavapäraselt pühaduse otsingule lähenetakse, kuid visiit Langstrassele õpetas mulle: et kirjutada seksi pühalikust poolest, tuleb aru saada, miks seksi on nii profaneeritud. Vesteldes ajakirjaga L`illustreé (Sveits) ajakirjanikuga, jutustasin talle spontaansest
Kõik kommentaarid