Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade
ajaloo, filosoofia ja religiooni ehk läbi õppeainete, kus reeglina ei ole olemas õiget ja vale vastust. Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi intelektuaalselt ja moraalselt õigesti, selleks, et neist saaksid paremad ühiskonna liikmed. Seejuures kasutatakse õpetamismeetoditena loenguid, arutelusid ja dialooge ehk kõiki neid meetodeid, mis stimuleerivad vaimu. Seeläbi keskendutakse peamiselt õpilaste õpetamisel vaimu treenimisele läbi intuitsiooni ja eneseanalüüsi. Materjalism süsteemis baseerub arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada maailma tundma läbi loodusteaduste, füüsika, keemia ja matemaatika õpetamise. Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi mõistma neid ümbritsevat füüsilist maailma. Materjalistlikud ained rõhutavad faktiliste teadmiste omandamist ehk õpetaja tutvustab ainet õpilastele väga süstemaatiliselt ja eksisteerivad ainult õiged ja valed vastused
Teisel korral jõudis Martin Müürsepp Eesti Korvpalli Meistriliigasse 2007. aastal. Siis mängis ta Eesti klubis Tartu Rock. Individuaalsed saavutused: 2004. aastal sai ta Venemaa UNICS Kazani klubis olles FIBA EuroCupi finaalide MVP. Martin Müürsepp on olnud seitsmel korral Eesti Aasta Korvpallur ja ta oli esimene eestlane, kes pääses mängima unistuste liigasse NBA. Sport on Martin Müürsepale olnud terve elu väga tähtis. Lisaks enda treenimisele peab ta oluliseks ka treeneriametit. Just sellepärast hakkas ta ka treeneriks. Ja ta on olnud edukas ka treenerina. Martin Müürsepp aitas abitreenerina Kalev/Cramo Eesti meistriks. Praegu on ta Valgevene korvpallikoondises abitreener. Kasutatud allikad Wikipedia. Loetud 24.10.2015, https://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Müürsepp. Pahv, P. Müürsepp jätkab ajaloo tegemist. Postimees 23.05.2013. Loetud 24.10.2015, http://sport.postimees.ee/1244906/muursepp-jatkab-ajaloo-tegemist.
sama viga tegemast otsustasin ma end selle valdkonnas pisut harida. Treeningkava koosatamise alused Kui oled otsustanud koostada endale isikliku treeningkava oleks tarvis teada põhilisi punkte mida koostamisel järgida. Võid vabalt varieerida harjutusi, katsetades erinevaid jõutreeningu tehnikaid ning luua just oma vajadustele vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku teatud kehapiirkonna treenimisele, on sul vaja võtta kavva harjutusi, mis keskenduvad sellele piirkonnale. Kui soovid relieefsemaid lihaseid , võid vajad aeroobse treeningu osakaalu suurendamist. Suured raskused ,aeglane tempo ja väiksem arv kordusi aitavad kasvatada suuremaid, tugevamaid lihaseid. Kergemad raskused ,kiirem tempo ja suurem arv kordusi aitavad suurendada lihasvastupidavust. Veel üks oluline asi millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata on su kehatüüp.
Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned Essee Sparta oli Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi
Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks. Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal. Kontroll -Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi. Täpsus -Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on
ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Nii klassikaline kui ka kaasaegne pilates sobib kõigile, east ja soost sõltumata, nii taastusravi vajajatele kui ka tippsportlastele, sest erinevalt teistest lihastreeningutest keskendub see süvalihaste treenimisele ja koormab keha tasakaalustatult. Ainukesena ei sobi pilates beebiootel naistele, sest harjutusi tehes on kõhulihaseid väga tugevalt pingutatud ja see ei ole lapsele hea. "Aga pärast sünnitust taastumiseks ja keha vormimiseks on see parim võimalus, sest siin paneme tööle ka sisemised kerelihased," sõnab Arigato spordiklubi treener Anu Riit. Viimastel aastatel on aga pilatese termin muutunud laialt ning vabalt kasutatavaks, mistõttu
ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk dünaamilisi lihaseid. Kehahoidu korrastavad ja treenivad harjutused: 1.Kõnnireeglid 2.Käte ja õlavöötme harjutused 3.Kõnniharjutuste kompleks 4. Selja sirutust ja süvalihaste kasutamise oskust õpetavad harjutused 4. Passiivsed lõdvestusharjutused 6
annab kaunima rühi. Treenijale tuleb kasuks varasem stepaeroobika kogemus. Reebok Core on treening tasakaalupingil. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust.Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. Kick-Boxing aeroobika (lisaks kasutusel nimetused Tae-bo, BoxBic, BoxMix) on aeroobika-tund, kus lihtsates liikumissarjades kasutatakse kergesti omandatavaid poksi ja enesekaitse liigutusi, mis annab tõhusa koormuse just südame- veresoonkonna vastupidavuse saavutamiseks
4. Vasara lennutamine Pärast 3. või 4. ringi sirutab sportlane välja nii jalad kui selja, käed kerkivad üles. Sõrmed vabastavad haarde ja vasar heidetakse lendu ~45°-nurga all kiirusega kuni 30m/s. Sportlase eripära · Sportlasel peab olema keskendumisvõime, lõdvestusoskus, painduvus ja tugevus, kiirus, suurepärane koordinatsioonivõime ja tasakaalutunnetus. · Lisaks sadadele heideteke pühendavad sportlased iga nädalaga palju aega ka lihaste treenimisele, jooksule, tõkkejooksule, hüpetele ja painduvusharjutustele. · Parimad meesvasaraheitjad on keskmiselt 185cm pikad ja kaaluvad 110kg. Naised 175cm pikad ja kaaluvad 80kg. Vasaraheitjad on heitealade tugevaimad sportlased. 5 OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIVÕITJAD Aasta Josiah McCracken 1900 John Flanagan 49.72 Truxtun Hare 49.12
.............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte..................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................10 Sissejuhatus Pikamaajooksja keha nõuab kogu keha üldist ettevalmistust. Olulisel kohal on pöörata rõhku mitmekülgsele treenimisele, et arendada kogu lihaskonda ja lihastööd. Pikamaajooksjale on palju erinevaid võimalikke lähenemisviise harjutuskavade kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi arenemise. Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused · kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida
Kuni 18 a saamiseni läbisid nad aasta-aastalt järjest raskemaid etappe. Sparta kasvatust võib nimetada kodanlikuks, kuna kõik kodanikud olid otseselt seotud järgneva põlvkonna koolitamisega. Vanemaid mehi tituleeriti koolis kui ,,isadeks" ja lisaks määratud juhtidele, õptajatele võisid noori kasvatada, karistada, õpetada ka kõik ülejäänud. 20...30...60... Õppetöös pandi rõhku nagu mainitud noorte füüsilise vormi parandamisele, nende treenimisele talumaks valu, piina ja põlgamaks surma. Lisaks sellele õpetati neid ka lugema ja kirjutama. Fakt, et enamus allikaid seda ei maini, on väheusutav, et spartalased oleksid saanud hakkama riigi haldamisega ja organisatsioonide eestvedamisega, kui nad oleksid olnud kirjaoskamatud. Samuti on alust arvata, et nad olid kreeklastest üldse kõige suurema kirjaoskuse protsendiga (kuna õpetust anti ka tüdrukutele).
Liikuvale osale järgneb lihastreening, kasutades hantleid, kange või ainult oma keharaskust sooritatakse funktsionaalseid harjutusi trimmimaks naiste keha kõige strateegilisemaid piirkondi. Treening lõppeb lõdvestuste ja venitustega. (10). 6.6. Pilates Kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese eesmärk on lihaste tunnetamine ja arendamine. Tunnis tehakse peamiselt staatilisi harjutusi, keskendudes kerelihaste treenimisele. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel treenitavatele hea rühi, painduvuse ja tasakaalu, arendades lihaste ja sidemete elastsust, jõudu, lihastevahelist ja lihastesisest koordinatsiooni. Sobib ka neile, kes ei oma eelnevaid aeroobika-alaseid kogemusi või kellel on vastumeelt koordinatsiooni nõudvad liikumiskombinatsioonid ning jooksu- ja hüplemisharjutused. (10). 6.7. Rasedate võimlemine Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel
Pärast 1 seti lõpetamist harjutusel, ära puhka rohkem kui 2 mintutit, ennem kui pole lõpetanud teist või kolmandat seti harjutusest. 2 minutilise puhke perioodi vältel on oluline masseerida lihast, mida hetkel treenid. Kui sa teed üles hüppeid (kükist), pead olema kindel, et sa ikka masseerid oma lihaseid, kuni sa puhkad. Kui sa lähed edasi 1 harjutuselt 2- sele ( näiteks üles hüpetelt üle sääremarja treenimisele), ära puhka üldse. Liigu otsekohe teise harjutuse juurde. Air Alert III harjutused Air Alert III harjutused on identsed Air Alert II-le aga erandiks on uus harjutus, kükist üleshüpped( Squat hops), millest tuleb juttu all pool. Näed neid ülemisi selgitusi?, need puudutavad esimesi 5-te harjutust. Pead olema kindel et järgid kõiki ülessoojendus- ja maha jahtumis juhendeid iga asja lõppus. Kükist üleshüpped(squat hops)-uus harjutus
hea rasvapõletustreening, aitab õppida paremini keha tunnetama ning annab kaunima rühi. Treenijale tuleb kasuks varasem stepaeroobika kogemus. REEBOK CORE on treening tasakaalupingil. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. FITPALL-aeroobika - aeroobikatund fit-palliga, kus harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga
paremini keha tunnetama ning annab kaunima rühi. Treenijale tuleb kasuks varasem stepaeroobika kogemus. REEBOK CORE on treening tasakaalupingil. Corepinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. FITPALLaeroobika aeroobikatund fitpalliga, kus harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust
piirini. See, mis juhtus, oli appikarje. Kui seni on inimesed treeninud oma keha ja vaimu (mälu- ning mõtlemisharjutused, ka mediteerimine), siis äkki tuleks esitada väljakutse kolmanda külje avastamisele emotsionaalsele intelligentsusele. Mõelgem tihemini selle peale, mida me tunneme, mõtestagem lahti oma emotsioone ning diskuteerigem oma tunnete teemadel. Edaspidi peaks hakkama ka koolis suuremat rõhku panema õpilaste emotsionaalsuse treenimisele, selle arendamisele, et keegi ei tunneks end üksiku või tõrjutuna. Ka kodus peab rohkem rääkima teemadel, mis võib-olla algul ei tundu eriti mugavad arutada, aga mis hiljem võivad osutuda väljapääsmatute olukordade sõlmpunktiks (nt tabuteemad). Loodan kunagi olla mõistev ema ning abikaasa, soovin siiralt, et minu tulevases peres oleksid suhted harmoonilised, et Eesti ei peaks kunagi silmitsi seisma sellise olukorraga nagu Soome praegu. Tulevikku kuluks ära palju õnnelikke peresid.
mis koosneb teineteisele loogiliselt järgnevatest etappidest. Lähtutakse pidevõppe tsüklist: koolitusele järgneb õpitu rakendamine, selle toetamine ning tunnustamine. Seeläbi tagatakse edasine õpimotivatsioon. Samuti on süsteemse lähenemise tunnuseks see, et kaasatakse ettevõtte erinevad juhtimistasandid ning spetsialistid. Koolitustegevus on normeeritud ning reguleeritud erinevate dokumentidega. Süstemaatiline lähenemine töötajate treenimisele ja arendamisele eeldab, et personalipoliitika raames on ära määratletud, milliseid vahendeid ning programme ettevõtte töötajate koolitamiseks kasutatakse. Samuti peab olema eelnevalt paika pandud, millist laadi väljaõpet ettevõtte eesmärkidest lähtuvalt väärtustatakse. Nii võib näiteks ettevõte sõnastada personali koolitamise kava järgnevalt: "Firma kindlustab igale töötajale põhiliste tööülesannete täimiseks vajaliku väljaõppe" (Alas 1998, lk 94) 1.2
hingamiskeskusele, mis omakorda suurendab südame löögisagedust ja kopsude ventilatsiooni. Selliste muudatuste tulemusena intensiivistub gaasivahetus, kudedesse viiakse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaasi. 6)Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusena? Pideva treeningu käigus organism kohaneb aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Muutuste hulk sõltub treeningu iseloomust. Südamelihas reageerib treenimisele nagu iga teinegi lihas- ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Uuringud on näidanud, et treenimine tugevdab veresooni, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu. Treenimise tulemusena tugevnevad hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda
Iseseisvale harjutamisele loovad aluse kehalise kasvatuse tundides omandatud oskused ja teadmised. Neljanda kooliastme ehk gümnaasiumi ainekavasse kuuluvad põhispordialad (võimlemine, kergejõustik, sportmängud, orienteerumine, suusatamine). Gümnaasiumi kehalise kasvatuse pearõhk on kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks. (Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» lisa 20) Kehalise kasvatuse tulevikuvisiooni esitas Euroopa Kehalise Kasvatuse Assotsiatsiooni aupresident Fisher. Kehalise kasvatuse tuleviku visioonidest rääkides rõhutati kehalist kasvatust sotsiaal-poliitilist konteksti. Kehalist kasvatust mõjutavate teguritena nimetati ühelt poolt
pürgijate vaimsete võimete eest. Nii õpetati neile kombeid, luuletamist ja muusikariistal mängimist.3 Siinkohal tekib juba esimene vastuolu rüütlikultuuris. Ühelt poolt ütleb üks autor, et rüütlite puhul ei tähtsustatud lugemisoskust ega ka kirjaoskust, kuid siis ütleb teine autor, et neile õpetati värsside koostamist ja prantuse keelt. Siiski tuleks järeldada, et kindlasti oskasid rüütlid minimaalsel määral lugeda ja kirjutada ent suurem rõhk oli siiski pandud mälu treenimisele, et hiljem kuuldut õiges kontekstis taas kasutada. Sünnist kuni seitsmenda eluaastani kasvas rüütel oma isakodus ning ema hoole all. Ent juba siis moodustasid lõviosa tema mänguasjadest väikesed puust relvad. Last õpetati juba varakult tundma relvade käsitlemist, karastama oma keha, lapsel lasti palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja neid ka armastama. Keelatud oli lapse hellitamine ning 1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk
Kui atleedil on kõik need vajalikud omadused olemas ja piisavalt treenitud, siis tal polegi vaja muud teha, kui ainult arendada oma füüsilisi võimeid. Korvpallipsühholoogia on õpetus inimese käitumisest korvpallis. Sealsete treenerite ja psühholoogide ülesanne on parandada meeskonna ühtekuuluvust ja minimaliseerida vigastuste ohtu ning ka seda, et platsil ei teeks keegi mingeid lollusi. Vaimsete oskuste treenimine keskendub sportlase vaimsete tugevuste treenimisele. Selleks on olemas spetsiaalse kategooriaga treenerid. Selle treenimiseks on kolm sammu: Esimeses sammus peab oma tugevused ja nõrkused ära tundma. Teises sammus püstitad eemärgid ja töötad koos psühholoogiga. Kolmandas sammus kasutad oma teadmisi juba võistlussituatsioonides. Uurimustöö käigus sain teada, miks on vaimne tugevus ja valmisolek spordis väga oluline, kuidas seda treenida, kuidas hakkama saada läbikukkumistega ja pettumustega, kes aitab raskes
rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset noorusekäsitlust, sümboliseerib esimest eseloni mehekeskses ühiskonnas, mis arvas, et naise koht on kodu, suhtus heatahtlikult homoseksualismi ega kahelnud vist hetkekski meha üleolekus nii ilus kui jõus. Kui noormehi kujutati tavaliselt idealiseeritult ja alasti, siis neidude skulptuurid (kore) olid riietatud. Kore ja kuros, mis
Sulgpalluritel esineb tavaliselt ka liigesemoka servade ja liigeseõõnte koekahjustusi Sulgpallis kasutatakse eest võrgulööke sooritades ka abaluu piirkonnas olevaid lihaseid, mitte ainult küünarvarrepööret, kogu õlavart viiakse edasi abaluu piirkonnas olevate lihaste abiga. ( Foto 1) Õlatraumade ärahoidmiseks on sobilikud tasakaalu nõudvad jõuharjutused õlaliigese piirkonnas, rõhk tuleb asetada ka õlavöötmele, kaelalihaste treenimisele. Abivahenditeks sobivad hästi kummist nöörid ja kerged hantlid. Õla piirkonna tugevdamiseks on hea kasutada näiteks aerutamisliigutusi ja sõudmisharjutusi küljelt. Õlavarre sise-ja välispöörajalihaste tugevdamiseks on hea kasutada raskuste tõstmist sirgete kätega ette ja külgedele. Õlavarre sirutajalihase tugevdamine võib toimuda näiteks toenglamangus kätekõverdusi tehes. Abaluu piirkonna
Jõuharjutustega lihaseid treenides tõstame nende toonust, suurendame lihasjõudu ja -massi ning lihasvastupidavust. Jõud on oluline nii kehalise töövõime kui ka tugiliikumisaparaadi koormustaluvuse suurendamiseks. Tugevad lihased tagavad normaalse kehahoiu ning kaitsevad liigeseid, aidates ära hoida võimalikke vigastusi ja ülekoormust. Lihastreeningu eesmärgiks peab olema nii üla- kui ka alakehalihaste tasakaalustatud treenimine, keskendudes keha nõrkade lihaste treenimisele. Harjutuste sooritamisel on enamasti eesmärgiks pingutuse ajal lihase algus- ja kinnituskoht teineteisele võimalikult lähedale viia, et lihas saaks maksimaalselt kokku tõmbuda ja pingutuda. Õigesti valitud harjutustega on võimalik mõjutada nii kogu organismi kui ka arendada üksikuid lihasrühmi, liigeseid ja kehaosi ning põhjustada elundites ja elundsüsteemides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi.
4. JÕUHARJUTUSED Jõuharjutustega lihaseid treenides tõstame nende toonust, suurendame lihasjõudu ja -massi ning lihasvastupidavust. Jõud on oluline nii kehalise töövõime kui ka tugiliikumisaparaadi koormustaluvuse suurendamiseks. Tugevad lihased tagavad normaalse kehahoiu ning kaitsevad liigeseid, aidates ära hoida võimalikke vigastusi ja ülekoormust. Lihastreeningu eesmärgiks peab olema nii üla- kui ka alakehalihaste tasakaalustatud treenimine, keskendudes keha nõrkade lihaste treenimisele. Harjutuste sooritamisel on enamasti eesmärgiks pingutuse ajal lihase algus- ja kinnituskoht teineteisele võimalikult lähedale viia, et lihas saaks maksimaalselt kokku tõmbuda ja pingutuda. Õigesti valitud harjutustega on võimalik mõjutada nii kogu organismi kui ka arendada üksikuid lihasrühmi, liigeseid ja kehaosi ning põhjustada elundites ja elundsüsteemides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi. Et harjutuste mõju oleks tugevam ja treeningu
alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset noorusekäsitlust, mis arvas, et naise koht on kodu, suhtus heatahtlikult homoseksualismi ega kahelnud vist hetkekski meha üleolekus nii ilus kui jõus. Kui noormehi kujutati tavaliselt idealiseeritult ja alasti, siis neidude skulptuurid (kore) olid riietatud. Kore ja kuros on ühtaegu
kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid (WEINSTEIN, MAYER) ja nende tähendus. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. Ülemäärane rõhuasetus tegevusoskuste treenimisele tekistab kogemuste üldistamist; üldiste õpistrateegiate ja metakognitiivsete oskuste teoreetiline kordamine ei kindlusta rakendusoskuste kujunemist. Peale tegevusoskuste edastamise tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust
annaabi.ee 
