Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Transport ja ekspedeerimine I KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
infrastruktuur, transpordisüsteem, saadetis, majandusharu, veoviisid, veondus, buss, tasuline, jaotuslogistika, ühistransport, takso, sekundaarne, mobiilsus, mõjurid, veose, transpordilogistika, saastaja, taristu, transpordivõrk, tegevusloa, trollibuss, omavedu, unimodaalne, multimodaalne, intermodaalne, konteiner, reisijatevedu, eksport1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms.
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid
kohustuse rikkumine vedaja poolt oli vabandatav. (3) Saadud lunaraha ei kuulu vedaja pankrotivarasse ja vedaja võlausaldajad ei saa pöörata sellele sissenõuet täitemenetluses vedaja vastu. Kullerveo muud lisateenused · DPD Eesti AS Lisateenus Hind (lisandub transpordihinnale) + 5 % (Eesti) Laupäev + 25 % (Läti, Leedu) Dokumendi tagastus + 20 EEK / saadetis + 0,69 EEK / kg (aluseks võetakse saadetise arvestuslik Hoonesisene kanne kaal) Collection request + 93.88 EEK / saadetis (v.a Eesti) Ohtlikud kaubad + 10 % Diislikütuse hinnatõusu määr Eesti Statoili tanklates (keskmine diislikütuse jaehind veoteenuse osutamisele Kütusehinna lisamakse 9.05.2010 eelnenudTransport kuul võrrelduna
järjekorras. Peamiseks loogikaks on seejuures riiuli vahekoride põhine komplekteerimisjärjekord, ehk ühe vahekoridori kahel pool asuvatelt riiulitelt tuleb võtta kaubad riiuliaadresside järjestuses ja samasse vahekoridori tagasi ei pöörduta. Seejärel siirdutakse järgmisesse vahekoridori, kust võetakse järjekorras kõik selle riiulitel paiknevad tooted. Nii toimitakse seni, kuni kogu saadetis on komplekteeritud. Arvuti poolt ette antud vahekoridoridepõhine komplekteerimisjärjekord ei pruugi osutuda aga paljudel juhtudel optimaalseks. Laotööd toetavad arvutiprogrammid lubavad kirjeldada toodete võtmise järjestamiseks ka teatud muid põhimõtteid. Kuna komplekteerimistöö tootlikkus on määratud suures osas komplekteerimisel läbi käidud või tõstukiga sõidetud teekonna pikkusega, ei peaks komplekteerija lähtuma toodete võtmise
21420 / 1260 = 17 kr Ühikukulu vedamisel kaubaalustel on 21420 / 880 = 24,34 kr Täiendav kästsemiskulu mahukauba mahalaadimisel 2 x 3 x 160 = 960 kr Täiendav käsitsemiskulu ühe rehvi kohta 960 / 1260 = 0,76 kr Ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 17 + 0,76 = 17,76 kr Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta 24,34 17,76 = 6,58 kr 4. Vastuvõtukontroll Pärast seda kui kogu veos on maha laaditud ja paigutatud korrastatult vastuvõtualale, tuleb saadetis üle kontrollida. Vastuvõtukontroll on üks vastutusrikkamaid laotöö toiminguid, kuna sellega kinnitatakse tarne lõppemist ja kauba üleminekut saaja vastutusele. Kaupade tellimise järel jääb ettevõtte arvutisüsteemi tavaliselt ostutellimus, mis sisaldab infot tellitud kauba artiklite, koguste, hinna jms kohta. Pärast vastuvõtukontrolli läbiviimist saab ostutellimusest lao sissetulek, mida muudetakse vajadusel vastuvõtukontrollimise käigus.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
