MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT.............................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.5 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin artikli internetis mis on seotud transaktisonaalne analüüsiga. Sealt lugesin välja, et Transaktsionaalne analüüs on teooria, mida on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada seda, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb ego-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui Humanistlikku Psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või enese-teostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda on vastutavad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele
kuid kelles, nagu igal teisel inimesel, asub aeg-ajalt juhtima Laps, sageli tulemusega, mis heakskiitu ei vääri. - Kohanenud laps - laps, kes kujundab oma käitumist Vanema mõju all. - Inimaju - psüühilist elu korraldav organ, mille saavutused korraldatakse ja säilitatakse mina-tasandite kujul. - Faktimälu - kogemuste enda loomulik vorm on meeleseisundite muutmises. 3 Transaktsionaalne analüüs Transaktsionaalne stiimul - kui sotsiaalses koosluses kohtuvad kaks või enam inimest, hakkab üks neist varem või hiljem rääkima või annab muul viisil oma olemusolust teistele mäku. Transaktsionaalne vastus - teine indiviid teeb või ütleb midagi, mis on stiimuliga mingil viisil seotud. - Lihtne transaktsioonianalüüs - analüüs, mis tegeleb määramisega, milline mina-tasand transaktsionaalse stiimuli esitas ja milline andis tansaktsionaalse vastuse.
4. Need, kes hästi rääkida oskavad, teevad poliitilist karjääri. 5. Paremad suhtlemisoskused toovad edu mitte ainult perekonnaelus, vaid ka töös ja sõprussuhetes. KOKKUVÕTE 1.Suhtlemine on oluline mitmest aspektist. Sisukas suhtlus rahuldab praktilisi vajadusi, tagab füüsilise ja vaimse tervise, aitab määrata kindlaks oma identiteeti ja on igasuguste suhetealuseks. 2.Sisukaimaks suhtlemise mudeliks on transaktsionaalne mudel, mille kohaselt inimesed saadavad teateid ja võtavad teisi teateid vastu samaaegselt 3.Inimestevahelise suhtlemise parim definitsioon rõhutab suhtlemise kvaliteeti, mitte osalevate inimeste arvu ega olusid, milles suheldakse. 4.Isiklikud suhted on unikaalsed, asendamatud, omavahel seotud, hinnalised ja seesmiselt hüvitavad. Ka kõige isiklikum suhe pole täielikult isiklik, vaid alati eksisteerib sellega koos umbisikuline komponent. 5
takes it all 18. Interaktsioon. Ressursside vahetamise mudel (Foa&Foa) Foa and Foa (1980) pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. 19. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid - Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20
1. TEISTE INIMESE MÕJUTAMINE e INTERAKTSIOON. Suhted inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavadüksteistkorduvalt. Suhted arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist. Interaktsioon protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil üksteist vastastikku. 3 interaktsiooni käsitlust Lineaarne ühepoolne: vastastikune transaktsionaalne I. Lineaarne: stiimul saatja teated reaktsioon II. Vastastikune: stiimul kodeerimine- teated-kodeerimine III. Transaktsionaalne: Stiimul Suhtleja A Mina1 vastastikune kanal (teade) Mina 1 Mina tähendab inimese sisemist maailma: hoiakuid, emotsioone jne . 3. Kommunikaatorid: info saatja ja vastuvõtja 4. Teade 5. Kanal 6. Tagasiside 7. Müra
süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. ähvardussüsteemid:iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks kui võimalik RESSURSSIDE VAHETAMISE MUDEL (FOA&FOA) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (EGO-TASANDID JA TRANSAKTSIOONID) TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS – EKSISTENTSIAALSED LÄHTEKOHAD (HARRISE TÜPOLOOGIA) KONFLIKTI KULGEMISE PROTSESS Konflikt areneb läbi 4 staadiumi 1) potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt. Siia alla võivad kuuluda nii kommunikatsioon, organisatsiooni struktuurist tulenevad põhjused kui ka isiksuslikud tegurid, ressursside vähesus, samuti selle konflikti ajalugu jne
8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23
Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev · olen tark Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi: · Mudakook · puujalg · alkohoolik · frigiidne naine · kurnatud · kas pole õudne · jah, aga ... Transaktsionaalne mudel mõjutamise kontekstis. Autor Eric Berne (Eric Lennard Bernstein, 1910 1970). Pakkus välja tasandid, mida on võimalik valida suhtlemise ajal: Vanem, Täiskasvanu, Laps. Tasanditele on omane erinev suhtlemise stiil. Lapse tasand iseloomulik spontaansus, emotsionaalsus, sõbralikkus (N: Naine sõbrannale: "Issand kui lahe!"), kuid ka enda madalamale asetamine (ei julge enda õigusi kaitsta, nõustub käskude täitmisega protestimata n: Mees naisele: "Mine kohe poodi
kasutama oma tegeliku potentsiaali. Pealegi saab nii säästa suure hulga aega, närve ja kulutusi. 4 Organisatsiooni käitumine Minu suhtlusstiil Oma elus olen teinud mitmeid suhtlusteste. Üks nendest (mis mulle väga meeldis ja mille tulemus mind minumeelest kõige paremini iseloomustas) on näiteks Eric Berke`i transaktsionaalne analüüs. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb.
Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid. Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust: 1)Selline info on ebatavaline ja eristuv 2)Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu. 10. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. EGO STAADIUMID. Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Transaktsionaalse analüüsi loojaks on Eric Berne, kelle sulest ilmus 1964.a. raamat "Mängud, mida inimesed mängivad". Ego-staadiumid:
See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimeste tajuma kas siis hea või halvana. Transaktsionaalne analüüs. Ego staadiumid. Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid
töökoht, lahendusprotsess. Oli eelduseks ULESANDEKESKSELE STle. 4. EGOKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ (Parad 58, Goldstein 84): Freudi alateadvus + EGO kui keskk toimetuleku kogemus (minevik ja olevik, ressurss). HINDAMINE, SEKKUMINE (ego toetav, korrigeeriv), SUHE, KOOSTÖÖ, kliendi enese võimete parandamine/toetamine, korrigeeriv, osavõtlik, vajadusi arvestav, oluliste väliste olude muutmin, indiviidi ja keskkonna suhte korrigeerimine. 5. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (Eric Berne 61, Coburn86): NB samas ka HUMANISTLIK- inimesed on vastutavad ja suutelised, takistused võivad tuleneda varasemast. Siit termin: "mängud ja silitused". 4 osa: struktuur, transaktsioon, mängud, script (ajalugu). Igal on 3 minaseisundit + vastavad käitumismustrid (VANEM-hoiakud ja tajud, LAPS - lapseea tunded, enesekesksus, spontaansus, loomingulisus, TÄISKASVANU - ratsionaalsus). Transaktsioonid on inimese minaseisundite vahetused,
kujutab. Teisalt tegelik e reaalne mina. Kui nende erinevus on väga suur, tekivad paljud tugevad neuroosid, kogu teraapia ja aitamine põhinebki kahe mina erinevuste vähendamises. ERICH BERNE (1910-1970) Kanada psühholoog. 20 saj üks populaarsemaid inimese käsitlusi. Põhineb läbi suhtlemise ja inimsuhete. Lihtne ja arusaadav teooria. Kasutati nt isiksuse videotreeningute läbiviimisel. TA- transaktsionaalne e suhtlemiskäikude analüüs. Põhineb mõneti ka ajuuringutel. Mina-tasandil on suhtlemine. Neid tasandeid on kokku 3. Laps, vanem ja täiskasvanu. Lapse tasand tekib kõige enne- kõrge emotsionaalsus (pisarad ja naer vahelduvad kiirelt, järsud muutused hääletoonis, näoilmete kiire vaheldumine). Mängulisus, uudishimulikkus, fantaasia elav olek, impulsiivsus. Samas abitus, arglikkus jms. Olemas kõigis inimestes. Tekib vanem tasand. Osaliselt tekib juba lapseeas
Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps
tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja interaktsioon ja sotsiaalne taju on olulisem, kui midagi teine. 1)Lineaarne protsess = stiimul -> reaktsioon 2)Interktsiooni protsess = vastastikunemõju -> reaktsioon 3)Transaktsionaalne protsess = vastastikune mõju teiste in ja keskonna. Mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada.
Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps
....................................................................... 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56 Head kuulamist takistavad barjäärid................................................ 63 Kolmikharjutus: kus on ahv?........................................................... 64 Tagasiside andmine.......................................................................... 66 IV OSA Kasulikud lisamaterjalid............................................................. 69 Elustiil.....................
käitumist kõrvalt. Psühhoanalüüs Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu taassünniteraapia. Need teraapiad balansseerivad heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud. Neuro-lingvistiline programmeerimine - tegeleb keele ja käitumise seostega. Energeetiline psühhoteraapia Transaktsionaalne hüpnoanalüüs Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks. 8.INIMESE MINA JA LÄHISUHTED 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang William Jamesi minateooria Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: subjektiivne ja objektiivne mina.
- Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine
Mingitki süstemaatilist ülevaadet anda neist ei suuda - igaüks rõhutab oma ainukordsust, kasutab omaenese sõnavara (kus nii mitmegi tähendus veidi erinev sellesama sõna tähendusest ülejäänud psühholoogias), mõisteid ei defineeri, kriteeriumid jäävad umbmääraseks. Olgu siinkohal vaid nimetatud ja väga lühidalt iseloomustatud mõned teraapiad, valiku aluseks sai see, et nende nime on juba Eestis kuulda olnud. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. E. Berne. Minas on kolm seisundit: Laps, Vanem, Täiskasvanu. Vaid mõne kasutamine neist viib inimese üha korduvatesse mängudesse ja skriptidesse. Viljakam ja tervem oleks sellise mehaanilise tegevuse asemel tõeliselt suhelda. Terve inimene eelistab elupositsiooni “mina olen OK ja sina oled OK”. TA skeeme on hõlbus jälgida neil, kes psühhoanalüüsiga tuttavad. Ja vastupidi, TA on nimetatud ka psühhoanalüüsiks koduperenaistele. REAALSUSTERAAPIA. E. Glasser
tagasiside saam Kiri Pikk ettevalmistusaeg ja suured kulud, vähene tagasiside telefonivestlus SUHTLEMINE DIAADIS tähendab suhtlemist kahe inimese vahel. Suhtlemise mõjutegurid: · Hoiakud, · Tajuoskused, · Minapilt ja avatus NB! Johari aken, · Isiklik autentsus ja ehtsus. Minal on 3 tasandit (E. Berne transaktsionaalne analüüs): 1) Laps on säilinud meis kõige varasemast elueast. Lapse tasandil suheldes ollakse impulsiivne, uudishimulik, kergeusklik, abitu, pidurdamatu. Vanema mõju järgi kohanenud laps võib olla järeleandlik või virisev. 2) Vanema tasandil suhtlema õpib inimene juba lapsena oma vanemaid matkides. Vanemlik seisund hõlmab keelamist, kamandamist, reegleid, enese õiguse vääramatust. 3) Täiskasvanu tasandil õpivad inimesed suhtlema hiljem. Täiskasvanud suhtlevad
annaabi.ee 
