Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda Kristalliöö Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taaveti täht Alates 1939
mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarva või mistahes blondi varjundiga ning soengus pärlite ja kübaraga. Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päiksega pleegitades. Spetsiaalkübar ,,Solna", mille keskel oli auk,
üle otsustamisel. Hoolekogu protokollidest selgub, et jälgiti koolikohustuse täitmist, abirahade jagamist kehvematele õpilastele, kassa sisse tulekuid (näiteks trahvid puudumiste, suitsetamise, joomise ja teiste korrarikkumiste eest) ja väljaminekuid, pandi kokku kooliaasta eelarve. Hoolega vaagis hoolekogu õpilaste puudumisi. Iga puudutud päeva tuli põhjendada ja kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad ( lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku riiet selga panna. Samuti loeti vabandavaks kodustel põhjustel puudumine.10 Arutusel oli ka koolivormi kandmine. 1937. aastal andis tollane Haridusministeerium
Asub see Herakleoni arheoloogiamuuseumis. Freskode peamiseks teemaks olid loomad, meri. Loomi (näiteks ahvid) kujutati liikumises. Pulli hüppamine eluohtlik akrobaatiline mäng. Pitsat "Ebaõnnestunud hüpe". Troonisaal (Knossoses) - saalis on kuningas Minose tool. Egeuse kultuuris oli valitseja ka peapreester. Seintel maalid müütilistest loomadest (greifid). Saali keskel on kauss (ohverdamine). Kuninga vastas pingil istusid süüdistatavad ja nende üle mõisteti kohut. Tihti trahviti töö tegemisega. Kreeta saarel ei olnud orje. Piktogramm piltmärk (logo), midagi sümboliseeriv. "Liiliate prints" oletatav kuningas Minos. Kuninganna vann - väike vann, kus kuningannale meeldis eesli piimas vannis käia. Megaron - keskne ruum hoones. "Pariisitar" preestrinna. Pariisitar on hüüdnimi. 1500 eKr. Uss-jumalannad (paljaste rindadega) - väikesed keraamilised figuurid, ca 1600 eKr. Fajanss põletatud savifiguur, glasuuritud.
Ilma loata ei tohtinud nad isegi oma maalt lahkuda. Talupojad jagunesid:adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345) muutus talupoegade olukord aga veel raskemaks. Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther
Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Arvestades seda, kui palju väidetavalt tsunftijäneseid trahviti ning toetudes selle aja Skraale võib oletada, et kõrgkeskaeg oli väga reegliterohke ajajärk. Elurütm linnas oli palju kiirem, kui maal ning linnadesse oli kogunenud väga kirev elanikkond. Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli
Paide läbirääkimised ja ülestõusnte 4 „kuninga” surm Ordu pealetung Saarlaste ülestõus Ordu võit 4. Milline oli talupoegade olukord 13.saj? Kuidas see muutus 16.saj? 13saj. Talupojad pidid osalema sõjakäikudes Ristiusu vastuvõtnud olid isiklikult vabad Maksti kümnis (kümnendik saagist) 16saj. Kümnis oli suurem kui kümnendik Talupojad avaldasid vastupanu ja tahtsid maalt lahkuda Põgenenuid trahviti ja muudeti sunnismaiseks 5. Selgita, kuidas toimus talupoegade pärisorjastamine Eestis? Pärast Jüriöö ülestõusumuudeti talupoegade kohustusi suuremaks ja õigusi vähemaks Talupojad hakkasid sulle vastu kaebusi esitama ning teistele maadele ära minema Põgenejatele hakati trahvi tegema Talupojad muudeti sunnismaiseks Aadlikud otsustasid, et talupoegi võib müüa, kinkida, vahetada ja pärandada
Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu. Pärast Jüriöö ülestõusu talupoegade olukord halvenes. Eramõisates tõuseb teoorjuse osatähtsus. Teoorjus- talupoeg peab oma töövahenditega mõisa heaks mõned päevad nädalas tasuta töötama. Maarahvas hakkas vastuseks rõhumisele esitama kaebusi mõisnike kohta, koormisi mitte täitma, piiriäärasetelt aladelt hakati põgenema Venemaale, Soome, Rootsi. Osa talupoegi põgenes linnadesse. 14. saj. lõpp- pagenuid trahviti. 15. saj. algus- pagenuid hakati tagasi nõudma. Kui talupoeg põgenes teise mõisa alale/teise mõisniku maale, võis see mõisnik, kas tasuda talupoja koormised või anda ta tagasi. 16. sajandi algus-mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Sellega algab pärisorjus. Liivisõda Eelugu ja ajend 1554 saatsid Liivi ordumeister ja Tartu piiskop oma saadikud Moskvasse vaherahu pikendama.
Pidevalt täiustatakse tehnikat Ühiskonnas suureneb ebavõrdsus 11. Võrdle tööliste õigusi 19. sajandil ja Eestis 21. sajandil järgmistes valdkondades: haigusrahad, kõrge iga, trahvide süsteem, tööpäeva pikkus. TV lk. 24 ül. 4. 19. SAJANDIL 21. SAJANDIL Haigestusraha ei makstud Haigestusraha makstakse Vallandati ja pensionit ei makstud Inimene saab pensionile jääda Trahviti kergekäeliselt ja kogu aeg Trahve ei ole aga inimene võidakse peemiast ilma jätta. 12. Mis ohustas tööliste tervist 19. sajandi vabrikutes? Kuidas oleks saanud ohtu vähendada? TV lk. 25 ül. 5 13. Miks oli vabrikuomanikel ja tööandjatel võimalik töölisi kergelt oma tahtmisele allutada? TV lk. 25 ül. 6. 14. Mida nõudsid 19. sajandil töölised tööandjatelt, et oma töötingimusi ja heaolu parandada? TV lk. 25 ül
sealhulgas peaprokuröri abi ja kohtuministri omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi õigusi. • 1603 löödi Bacon rüütliks. 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam ning 1621 vikont St. Albans. • 1620 esitati Baconile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes õiguserikkumistes. Bacon ei eitanud süüdistust, kuid väitis, et altkäemaksud ei mõjutanud tema otsuseid. Bacon mõisteti süüdi. Teda trahviti ning lühikest aega hoiti teda Toweri vanglas. • Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tõmbus tagasi oma mõisa Gorhamburys. Ülejäänud elu pühendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele. • Ta suri Highgate'is 9. aprillil 1626. Surma põhjuseks oli külmetus, mille ta sai, kui ta toppis kana lund täis, et näha, kas kanaliha saab niiviisi säilitada. • TEADUSFILOSOOFIA
Kõrvarõngaste hiilgeaeg saabus alles renessansi perioodil. Ehtematerjaliks oli põhiliselt kuld, hõbe ja vääriskivid, ka vask. Palverändurid kandsid tinast ja vaesed inimesed raudehteid. Ehete kandmist jälgiti hoolikalt. Ka varakate bürgerinaiste ehted pidid vastavuses olema abikaasa poolt maksunimekirja märgitud hulgale ja kaalule. Varandusliku seisundi ja luksusmäärustega lubatud ehete kandmise vastu eksinuid trahviti. "Vääritutel" kutsealadel tegutsevate meeste kaasadel oli keelatud kanda samalaadseid ehteid linna auväärsete emandatega KAITSERÜÜD Kaitserüüsid hakati kasutama muinasajal, alguses valmistati neid loomanahast ja riidest. I aastatuhandel enne Kristust hakati Assüürias valmistama rõngassärke. Liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü (rüütlite kaitserõivas) saab oma traditsioonilise välimuse 14. sajandil. Kõrgperiood on 15. sajandil.
Result Aasta 2011 aprillis tabas firmat Sony seitse erinevat andmeid puudutavat rünnakut1 , mille eeldatav kahju on vähemalt 109.4 miljonit eurot. Oluliseim rünnak toimus PlayStation Network vastu, mille käigus suudeti kopeerida krüpteerimata kasutajate andmed nagu : nimed, aadressid, sünnikuupäevad, email aadressid ja süsteemi paroolid2 . Olukorra tegi hullemaks ka asjaolu, et Sony ei teavitanud oma kliente rünnakust seitsme ööpäeva jooksul3 . Firma Euroopa osakonda trahviti seetõttu andmekaitse seaduse alusel 297200 euroga, kuna leiti et probleem oleks olnud välditav4 . PlayStation Network'i intsidendi puhul pole Sony avalikult avaldanud, kuidas andmetele juurdepääs toimus. Turva eksperdi Rik Ferguson'i hinnangul ei suudetud sisse murda otse läbi PlayStation Network'i vaid eelnevalt oli suudetud sisse murda ettevõtte süsteemidesse, mida kasutati et soovitud andmetele ligi pääseda5 . Näiteks
teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid
demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle rahatrahvi ja ta kandis viis kuud vanglakaristust, mille jooksul kirjutas ,,Sissejuhatuse matemaatilisse filosoofiasse" (1919). Sõprade toetusel pidas Russell Londonis mõned
* Ketserluse vastu võitlemises, eesmärk oli ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi viia, kui see ei õnnestunud siis karistada. 8. Miks võideldi ketserite vastu? Sest nad kaldusid usust kõrvale ja nad ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena. Nad uskusid et maailma on loonud jumal ja saatan. Samuti õõnestasid nad kiriku autoriteeti ning püüdsid hingi katoliku kiriku ja saatana eest päästa. Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus? Trahviti, pandi paastuma, piinamine, kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus jne. 12. Koolid keskajal. Õppeained. Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks. KVATRIIVIUM TRIIVIUM
1935. a keelati lõplikult erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus, algas nn ,,vaikiv ajastu". Riigijuhtimine läks kolmikule : riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD Pätsi juhtnööride kohaselt asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda (koos varem loodutega 17), kuhu inimesed olid koondatud mitte maailmavaate, nagu parteide puhul, vaid elukutsete järgi
10. Too näiteid NSVL kuritegudest II MM ajal. Punaarmee hõivatud Poolast, Lääne- Ukrainast ja Lääne Valgevenest küüditati 1940- 1941 Siberisse üle miljn inimest. Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitser. Balti riikidest küüditati 1941 a suvel Siberisse üle 50 000 inimese. Tapeti tsetseene, saksa vange. Punaarmee kasutas massiliselt vägivallaakte kohalike elanike kallal, Inimesi trahviti,tapeti,represseeriti, inimesed saadeti koonduslaagritesse jne. 11. Miks kaotas Saksamaa II MM ? püsiva ja järjekindla strateegilise planeerimise puudumine kõrgematel juhtimistasanditel Saksamaal puudus sõja algusest peale selge visioon ja konsensus, kuidas sõda pidada. Sisuliselt ei olnud Saksamaa sõjalisel juhtkonnal sõjapidamise strateegiat, prooviti erinevaid lahendusi ja selle põhjal otsustati, kuidas edasi toimida.
4 2.2 Talurahva olukord 17.sajandi reduktsiooni algataja Karl XI oli meelestatud pärisorjuse vastu. 1696.aastal vatu võetud majandusreglemendis olid üksikasjalikult sätestatud kroonumõisade rentnike ja talupoegade õigused ja kohustused. Koormisi tohtis nõuda vaid vakuraamatus kehtestatud normi järgselt, vastasel juhul rentnikku(enamjaolt redutseeritud mõisa endine valdaja) trahviti või halvemal juhul rendileping tühistati. Rangelt oli keelatud talupoegadest tööjõu kasutamine muuks otstarbeks, kui kroonumõisa vajadusteks. Talupoegi võidi küll saata ühest mõisast teise tööle, kuid see eeldas asehalduri nõusolekut. Talupoegade müümine ja muul viisil võõrandamine maast eraldi oli rangelt keelatud. Samuti piirati rentnike volitusi talupoegade karistamise ja nende üle kohtupidamise suhtes.
Peamiseks koormiseks Poola alal oli teoorjus, andamitest oli esikohal viljamaks. Koormised olid üldiselt raskemad eramõisates. Peale selle kasutasid mõisnikud naturaalrendi sissenõudmisel mitmesuguseid ebaseaduslikke võtteid: rendi määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad. Linnades vähenes elanikkond, kaubandus ja käsitöö kängusid, alevikud hävisid. 9. Rootsi kuningate poliitika üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv
§ 400) käsitlevat kriminaalasja • konsultatsioonifirmade kokkulepe maakonna arengukava koostamise riigihankel (0,6 mln krooni) • teede-ehitusettevõtete kokkulepe teedeehituse riigihankel (108 mln krooni) • tänavapuhastusettevõtete kokkulepe teedehoolduse riigihankel (50 mln krooni) • rehvide taaskasutusega seotud, kolmandaid turuosalisi kahjustavad kokkulepped (kokku 55 lepet ) • Liviko hinnakokkulepe konkurendiga alkoholi jaekaubanduslikes miinimumhindades • 2011. aastal trahviti Euroopa Komisjoni poolt firmasid Unilever 104 miljoni euro ja Procter & Gamble 112 miljoni euroga pesupulbri hindade fikseerimise eest kaheksas Euroopa riigis aastatel 2002 – 2005. Sellekohase vihje andnud firmat Henkel ei trahvitud Monopol • Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. • Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad
Mõned kommentaarid olid head ja mõned halvad aga mis tekitas probleeme oli se,e et prokurör pm nii kiiresti kui suutis jalule saada, konfiskeeris niipalju raamatuid kui võimalik oli saada. Umbes 1069 koopiat suutis konfiskeerida, need olid juba igast koolides jne, kes olid tellinud. Väideti, et rmt oli rõve ja ropp, oli ka teisi etteheiteid. Praktiline tulemus oli, et see süüdistus pm kriminaalsüüdistus oli et oli süüdi, trahviti teda 2 eeskirja alusel: mõlema puhul 25 naela ja kohtukulud 110 naela asi oli põhimõttes mitte trahvisummas. Põhimõttes siin oli, et nende meelest see õõnestas laste ja vanemate/õpetajate vahelisi suhteid. Kokkuvõttes, et kui oli see nii rõve ja ropp raamat, siis kas tervikuna ta halvustab neid inimesi, lapsi, lugejaid aga isik ei kuulu karistamisele KUI tegemist on väljaandega mis on avaliku heaolu, hariduse
tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Arvatavasti umbes pooled vastuhääletajatest olid vasakpoolsed, teise poole moodustasid vabadussõjalased. Põhiseaduse muutmise eelnõu läbikukkumisele järgnes mitmete uute projektide esitamine. Neist kõige olulisem oli grupi vabadussõjalaste liidrite eelnõu (esitati 10. novembril 1932). Seda ei tahetud läbi viia mitte Riigikogu kaudu, vaid rahvaalgatuse korras. 14.-16
tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Arvatavasti umbes pooled vastuhääletajatest olid vasakpoolsed, teise poole moodustasid vabadussõjalased. Põhiseaduse muutmise eelnõu läbikukkumisele järgnes mitmete uute projektide esitamine. Neist kõige olulisem oli grupi vabadussõjalaste liidrite eelnõu (esitati 10. novembril 1932). Seda ei tahetud läbi viia mitte Riigikogu kaudu, vaid rahvaalgatuse korras. 14.-16
Nimetatud Jeronimus Rensch oli Wittenbergis sündinud ja oli oma kolm venda tapnud, seetõttu Liivimaale põgenenud, pidas end nõnda ülal, et ta selles linnuses droostiks pandi, ning loovutas sellesinatse venelastele, nagu eespool märgitud. Aga meie Issand Jumal, kes [on] õiglane kohtunik karistas säherdust kuritegu pärastpoole. Sest umbes enam kui aasta pärast tuli ta purjus talupoegade juurde, tahtis neidsinatseid peksta, raiuti aga nende poolt tükkideks. Selle eest trahviti kogu Jõhvi kihelkonda ja iga talupoeg pidi venelasele kolm killingit andma. J.Renner seostab Edise langemise ordu kaitseväe lahkumisega Purtse sõjalaagrist Rakverre, mis toimus Saaremaa piiskopi venna Cristoffer van Monnickhuseni algatusel ning millega Alutaguse sisuliselt loovutati venelastele. Selgub, et erinevalt Rakverest ja Toolsest, kust foogtid ammu enne vene vägede saabumist jalga lasksid, Edist siiski piirati. Kaua piiramine kestis, jääb kroonika tekstist selgusetuks,
mis tuli kokku umbes viis korda aastas. Külakoosolekul esindas peret perekonnapea. Peremehe puudumise korral asendas teda lesknaine või täiskasvanud poeg. Isa või äia juures elavatel abielus poegadel puudus õigus koosolekust osa võtta. Koosolekutel lahendasid suure autoriteediga vanemad peaaegu kõik tüliküsimused, üleastumisi karistati enamasti trahvidega (näiteks põhjapõdra varguse korral tuli kahjukannatajale kahju hüvitada, samuti trahviti võõrale maale elamaasumise või seal kalastamise eest). Raskete kuritegude lahendamine anti üle riigivõimu esindajatele (varasemal ajal võidi tapjaid ise surmanuhtlusega karistada või suuri põdravargaid külast lahkuma sundida). Külakoosolekul jaotas üheks kuni kolmeks aastaks valitud külavanem või vanemad siidale kuuluvad maad suguvõsade vahel. Jaotus sõltus suguvõsa suurusest ning maade jaotus võidi ümber vaadata, andes arvukamale suguvõsale suuremad maad ja
Tema toimetamisel arenes "Päevaleht" Eesti suurimaks ja mõjukamaks ajaleheks. Luiga lähtus seisukohast, et ajalehest ei tohi saada erakondlikku hääletoru ega ärilist ettevõtet. Luiga hoidis ajalehte väljaspool ehk ülevalpool erakondi, nagu ta ise kirjutas: "et meie rahvalik-vabameelses ja rahvuslikus vaimus tahame töötada". Mõõdukas ja kohatine alalhoidlikus ei tähendanud hoidumist ühiskonnakriitikast ega teravast probleemikäsitlusest. Luigat ja "Päevalehte" trahviti korduvalt kriitiliste artiklite eest, näiteks kubermanguvalitsuse ametnike tegevuse kohta. Luiga autoriteet enne Eesti iseseisvumist oli Tallinna volikogus arvestatav, sellele apelleeris näiteks Konstantin Päts, paludes vahendada oma märgukirju, arupärimisi ja ettepanekuid. Kuna Luiga arvates oli lugejal vaja nalja ja satiiri, asutas ta "Päevalehele" nalja- ja pilkelisa "Sarjaja" (ilmus 1912-1914). Ometi algas aasta 1913 "Päevalehe" toimetuses ühise kirjaga Georg Eduard Luigale,
annaabi.ee 
