TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz
10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s
V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2
GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit
* GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid
Saatjast vastuvõtjani saab defineerida 4 teekonda (2.kiire mudeli abil): , ellipsoidid. Kui valida erinevate l sammuks 6. Tugijaama leviala määramine. 2 Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama moodustub ellipsoidide hulk. ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus
Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334
numbriklahve, genereerib kasutatav vaskkaabel, mida kasutatakse laialdaselt telefon iga numbri jaoks kaks erineva sagedusega ka tooni. Et andmeedastuseks Ethernet-vorkudes . inimhaalega ei saaks neid toone imiteerida, on uks Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest, toon korge et signaali sagedusega ja teine madala sagedusega. kannab uks fuusiline kanal (vasktraadist sudamik), Sidekanalite kasutus mida Analoog-digitaaliides umbritseb isolatsioonikiht ja isolatsioonikihi Liinides kasutatakse analoogsignaale ,kuid umber on arvutipoolel kontsentriliselt teine fuusiline kanal (vaskvorgust teisendatakse modemi abil signaal digitaalseks varje).
Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps Point-to-point 5 Gbps Vaba keskkonna edastusmeediad: Mikrolained 45 Mbps WLAN 2 Mbps 11 Mbps
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi suurim pikkus on 100m ning ühenduseks kasutatakse 8 kontaktiga RJ45 standardile vastavaid pistikuid. Võrguseadmetes ja arvutite võrgukaartides on vastavalt RJ45 pesad. On defineeritud kaks standardit pistikute ja kaabli omavaheliseks ühenduseks: TIA-568A ja TIA-568B. Full-duplex režiimis 10 ja 100 Mbps kiirusega võrkudes on 4- st paarist kasutusel 2: üks paar signaali saatmiseks, teine vastuvõtuks. Kui arvuti võrgukaart on kaabli abil ühendatud mõne võrguseadmega (hub,switch), siis kasutatakse võrgukaablit kus mõlemad otsad on ühendatud kas TIA-568A või TIA-568B skeemi järgi (otsekaablit). Kui aga ühendatakse kaks võrguseadet omavahel või kaks arvutit omavahel, siis
at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt
võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb
kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon
Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks; keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab; lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid. Kanalikommutatsioon ei ole efektiivne ressursikasutuse seisukohalt, kuna terve kanal on pühendatud kahele osapoolele, kes reaalselt ei pruugi kasutada ära kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad.
Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps Fiiber Ethernet 100 Mbps Point-to-point 5 Gbps Vaba keskkonna edastusmeediad: Mikrolained 45 Mbps WLAN 2 Mbps 11 Mbps
keerukuse. /// ==>Rdt mudel – aste astmelt luuakse saatja ja vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega ja selle graafiliseks kujutamiseks kasutatakse lõplikke automaate (fsm – finite state machines). /// ==> Rdt 1.0 – töökindel andmeedastus üle töökindla kanali. Ei ole paketivigu ega bittide kadumaminemist. Saatja saadab paketi kanalisse ja vastuvõtja saab selle kätte. JOONIS 1 ==> Rdt 2.0 – kanal bitivigadega. UDP protokolli puhul kasutatakse kontrollsummat, et moondunud bitte kindlaks teha Vastuvõtja peab saatma saatjale kinnituse kui pakett on vigadeta kohale tulnud (ack) või kui pakett on vigane (nack). Kui ack-i antud paketi kohta ei tulnud või tuli nack, siis tuleb paketti korrata. Kui moondub kviitung, on oht, et osad paketid saadetakse teistkordselt. Selle vältimiseks tuleks paketid nummerdada. Kadudeta süsteemis piisab pakettide eristamiseks vaid nullist ja ühest. JOONIS 2
siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1)
See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nivideo-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbes ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba
võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. Ruuterid ja võrguühenduse lülitid ei jälgi andmete liiklust, et näha, mis sorti rakendusprotokolli nad esindavad, nad lihtsalt tagavad kanali jaoks. Füüsiline kiht Signaalitöötlus Signaalitöötlus hõlmab elektroonikas elektroonilise signaali analüüsi, interpretatsiooni ja manipulatsiooni. Signaalitöötluse meetodite abil on võimalik signaali elektrooniliselt filtreerida, salvestada ja rekonstrueerida, eraldada mürast informatsiooni, teostada andmete kompressiooni , analoog-digitaal-muundamist ja tuletada signaali olulised omadused. Elektrooniliseks signaaliks võib olla näiteks heli, pilt, bioloogiline signaal või radarisignaal. Kaablite lühitutvustus Kiudoptiline kaabel Kiudoptiline kaabel on andmesideks mõeldud kaabel, milles info ülekandmine toimub valguslainete abil. Seega ei saa selle kaudu edastada elektrienergiat. Kaablisoonteks on
allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis. · DWDM kutsutakse vahel ka lihtsalt lainepikkusmultipleksimiseks (WDM). · · · · · · Sidesüsteemide ülevaade: · Simpleks, pooldupleks ja täisdupleks: · Simpleks
Rdt 1.0 töökindel andmeedastus üle töökindla tabel. Tabelis on IP/MAC aadresside vastandus LANi sõlmedega. {IP aadress, MACi aadress, TTL (time to live- aeg, peale mida ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi kanali. Ei ole paketivigu ega bittide kadumaminemist. Saatja saadab paketi kanalisse ja vastuvõtja saab selle kätte. Rdt 2.0 kanal aadressi vastandus unustatakse)} A tahab saata B-le datagrammi ja ta teab B IP aadressi. Oletame, et A ARP-tabelis ei ole B MACi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub bitivigadega. UDP protokolli puhul kasutatakse kontrollsummat, et moondunud bitte kindlaks teha Vastuvõtja peab saatma saatjale aadressi
Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus
Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente. Tavaline kärg – makrokärg
Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist. Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal kasutajal 100 kb/s kui “aktiivsed”, aga tõenäosus, et kõik on kogu aeg aktiivsed on piisavalt väike. Sidekanaleid ei ole mõtet projekteerida max olukordade jaoks, sest siis on võrk alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
