Puhkes ta kuna teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Võitsid selle ikkagi punased (enamlased), kuna: 1)Hea paiknevuse tõttu, punased olid riigi keskel ja valged olid ümberringi. 2)Punaste käes olid kõik tööstuspiirkonnad. 3)Valged ei suutnud leida endale igavesi liitlasi. 4)Sõjakommunismi poliitika ja Tsekaa. 5. Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVL-st, Itaaliast ja Saksamaalt! (TV harjutused) 1) Kõikides kolmes riigis olid ainuvalitsejad. 2) Kõigis kolmes riigis oli vaid üks ideoloogia Itaalias- Fasism , Saksamaal- Natsism ja Venemaal- Kommunism 3) Inimeste pidev hirmu all hoidmine.
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse
Nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, sest sellega kaasnes hulganisti probleeme. Noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema riietus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mida mulle ei meeldi kuulata. Tänapäeval jaguneb punk omakorda mitmeteks alastiiliks. Ühed punkarid olid sellised, kes
1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt arendatud totalitaarsport põhines riiklikul süsteemil ja finantseerimisel.
tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel ülemineku totalitaarsele riigivõimule ka teistes Euroopa riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias. Ka Eestis algas nn. vaikiv ajastu. 12. märtsil 1934.a. sooritas Konstantin Päts riigipöörde. Totalitaarne diktatuur tähendab diktaatorilikul võimukasutusel põhinevat valitsemisvormi, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord. ● Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused kui vabadust piiravad tegurid. Riietus Nõukogude kodanikule sobimatuks peetud riietuse eest võis miilits kuni 1988. a. vahi alla võtta, samuti oli oht peksa saada. Oma mõtteid ja tõekspidamisi ei kardetud avaldada ja sellega kaasnes loomulikult hulganisti probleeme ja konflikte. Uus mõtteviis levis ja nõnda tekkis Eestis
Autoritaarne diktatuur võim on kohandatud ühe isiku või rühmituse kätte, kes valitseb oma suva järgi, rahval puuduvad võimalused riigi valitsemisest osa võtta. Nt. Balti riigid ( Eesti, Läti, Leedu) Totalitaarne diktatuur võim on koondunud ühe isiku või rühmituse kätte, riik kehtestab range kontrolli kogu ühiskonna üle. Nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa 2. Nimeta totalitaarsele diktatuurile iseloomulikke jooni! Juht AINUPARTEI VALITSUSAPARAAT SÕJAVÄGI SALATEENISTUSED MASSIORGANISATSIOONID _________________________________________________________ Terror & Propaganda _________________________________________________________ 3. Iseloomusta Nõukogude liidu sisepoliitikat ja majandust! Kommunistid võitsid kodusõja ja kindlustasid oma võimu. 1922. a loodi NSVL liit.
John Maynard Keynes John Maynard Keynes sündis 5.juunili 1883 Cambridges, Inglismaal, keskklassi perekonda. Tema isa, John Neville Keynes, oli majandusteadlane ning filosoofia õppejõud Cambridge'i Ülikoolis ja tema ema Florence Brown oli esimene naine, kes töötas Cambridge meerina. John Maynard Keynese akadeemiline haridustee vastas tolleaegse keskklassi tipule: Eton-i poistekool ja King´s kolledž, Cambridge. Ülikooli ajal kuulus ta Apostlite ühingusse ning Bloombury gruppi, mis paljuski mõjutasid Keynse maailmavaadet. Pärast matemaatika lõpetamist ülikoolis alustas Keynes tööd India Office-is. Samal ajal kirjutas ta ka esseesid Inda rahasüsteemi kohta, millest 1913.aastal ka raamatu välja anti „Indian currency and finance”. Tänu oma esseedele tekkis Keynesil võimalus minna ülikooli tööle ning 1908. aastal ütles ta kontori tööst lahti, et minna Cambridge majandusteaduskonda õppejõuks. 1911.aastal võttis...
loomeinimestele kultuuri arendamiseks. Arenes teater, levisid moodsad kunstivoolud ning ühtlasi ka uudsed muusikazanrid. Samuti arenes ka spordielu- loodi mitmeid spordiseltse ning ringe, mis hiljem koondusid alaliitudeks. Spordist rääkides on tähtsaim see, et mitmed sportlased, näiteks maadleja Kristjan Palusalu, esindasid olümpiamängudel Eesti riiki. Hoopis vastupidine olukord võttis maad pärast Teist maailmasõda, kui Eesti langes NSVL võimu alla. Totalitaarsele riigile kohaselt kehtestati ka Eesti aladel range tsensuur, mis tähendas kogu ajakirjanduse ning igasuguse loomingulise tegevuse allutamist riigi kontrollile. Kõik läänelik keelustati. Näiteks keelustati dzässmuusika, mis oli EestiVabariigi aegu populaarsust kogunud. Kuna dzässi hukkamõistmine kätkes endas ka mitmete instrumentide halba nimekirja panemist, siis pidid saksofonimängijad ning muud läänelike pillide käsitlejad oma tegevuse lõpetama
avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, kaasnes sellega hulganisti probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema rõivastus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mis tänapäeval jaguneb omakorda mitmeteks alastiilideks. Läänes eksisteeris kõrvuti punk-rockiga näiteks punk-jazz ja punkbilly. Ühed
teistesriikide. Kodusõjas Vahemere muutmine üldine osalesid ka välisriigid. Itaalia sisemereks. Pärast väeteenistuskohustus, Rahvasteliidust astuti välja. vallutamist kuulutati loodi võimas armee. Itaalia riik impeeriumiks. 6.Totalitaarsele riigile iseloomulikud jooned ja näited NSVLst, Itaaliast ja Saksamaast. Juhikultus Kurvad elulood; Führer, Duce, Koba Propaganda Hirmutamine vaenlasega, mustsärklased, pruunsärklased, juutide tagakiusamine, juhi võimu näitamine. Üks partei NSDAP, kommunistlik, fasistlik Üks ideoloogia Natsionaalsotsialism, kommunism, fasism Sala ja SS, Gestapo; KGB; OVRA julgeolekuteenistused
Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Totalitarism on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale režiimile. d) globaliseerumine (maailmastumine) ja riigiüleste ühenduste vormid Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
(Lee, 2002, lk 139) Eelkirjutatule sarnane protsess oli ka Loomade farmis. Algselt oli suuremaid eestvedajaid kaks: sead Napoleon ja Lumepall. (Lumepalli võiks eksisteerinud inimest võrrelda Trotskiga). Mõne aja möödudes aga koondas Napoleon kogu võimu enda kätte. Lumepall aeti farmist minema ja loomadele räägiti, et tegu oli reeturiga. Loomadel oli aga juba tekkinud pime usk oma juhti, kes näiliselt alati nende heaolu nimel töötas. Sigade totalitaarsele valitsemisele keegi vastu ei hakanud. Revolutsioonist hoolimata olid loomad harjunud peremehe võimuga ja keegi ei osanudki midagi teistsugust tahta. 2. ÜHISKONNAKORRALDUS JA SUNNIAPARAAT Peale pererahva farmist väljaajamist pandi kirja reeglid, mida kõik loomad järgima pidid. Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel
Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega. Rooseveldi Uus kurss -(inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. Totalitarism- on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Totalitaarsele ühiskonnale on omane üheparteisüsteem, kus lihtinimese eeskujuks on juht, kes toetub ainsale valitsevale parteile, ja julgeoleku- ning salateenistustele, mis tagavad võimu ja suruvad maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Kristallöö- (saksa keeles Kristallnacht) oli Natsi-Saksamaal ja Austrias läbi viidud juudipogrommide rida 1938. aasta 9. ja 10. novembril. Rüüstati juutide kodusid, asulaid ja kauplusi. Sturmabteilung ja tsiviilisikud hävitasid
18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda? Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Selles pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Ühiskonna arengut käsitlevates töödes vastandatakse kodanikuühiskonda barbaarsele, vähearenenud või ka totalitaarsele ühiskonnale. 19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts millised on nende erinevused ja sarnasused? Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab valitsemine. Erinevalt MTÜ'st ei ole sihtasutusel liikmed. Sihtasutus on kodanikuühendus. Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel. Seltsing ei ole juriidiline isik. Erinevalt teistest on Seltsing sonib väikeste koosluste moodustamiseks.
valitsemisele ja kuulutasid end ajaloolise progressi kandjaks. Parteisid juhtis endaga rahulolev eliit, mille iseloomulikuks jooneks polnud mitte kompetentsus, vaid võimuiha. Totalitarism on ajalooliselt uudne poliitiline reziim, kuigi tal on sarnaseid jooni varasema despootia ja autokraatiaga. Teaduse ja tehnika revolutsioon võimaldab kaasaja totalitarismis sääraseid sotsiaalse kontrolli ja manipuleerimise vahendeid, mis olid varasematele valitsejatele kättesaamatud. Igale totalitaarsele reziimile on iseloomulikud: · ainuideoloogia; · ainupartei; · võimu kontsentreerumine ühe isiku või isikute grupi kätte. Üksikult võib neid elemente leiduda ka teistes reziimides, kuid ainult nen de samaaegne esinemine muudab reziimi totalitaarseks. Totalitaarses reziimis on ülitähtis roll ideoloogial, sest selle abil püüavad valitsejad oma tegevust õigustada. Fasistlikku Itaaliat ei saa
väljaelamiseks ja näitamiseks (ja oma elu elamiseks). Seetõttu oli ka tollal pungi juurde sattunud inimeste näol tegu valdavalt ühe põlvkonnaga sünniaastatega 1960-1970 (kuigi oli ka vanemaid ja nooremaid). Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks märgiks, mille järgi sellal punkarit ära võis tunda, oli tema riietus. See erines teistest totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. See oli omamoodi okk vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Kui ikka keegi punk-riietuses tänavale läks, siis päris tihti ta ka kinni võeti ja miilitsasse viidi. Punkarite üheks atribuudiks oli juustest püsti aetud hari ning kui miilits kedagi sellist kätte sai, siis aeti pea paljaks. Juhtus sedagi, et mõnda punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse viidi. Nagu näiteks Anti Pathique'i, keda Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda peatati. "See, nagu selgub, oligi nii
Loodi salaoranisatsioonid Mussolini iskukultuse kujundamine ühe partei süsteem üks ideoloogia riigi tugev sekkumine majandusellu 135. 136. 137. 17. Natside võimuletulek ja võimu teostamine Saksamaal. 138. Natside võimuletuleku põhjused.Natside põhiideed ja nende teostamine. Natside võimu teostamine – poliitikas, majanduses. Totalitaarsele iseloomulike tunnuste avaldumine 139. Saksasmaal. Antisemitism. 140. 141. Natside võimuletuleku põhjused 1929-1933.a. majanduskriis Rahva pettumus valitsuses – demokraatia nõrkus Vastasjõudude lõhestatus – Sotsialistlik ja Kommunistlik partei ei suutnud koostööd teha Punasele diktatuurile eelistati pruuni
Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis veendumus, et pilt on protsess ning automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus. Kunsti loomise köögipoolest sai omaette sündmus. Pollock rajas ka ühtlaselt katva stiili, mis hülgas varasemad kompositsioonireeglid. Levis tegevusmaal. Skulptuuris meenutavad teosed kolmemõõtmelist kalligraafiat. New York asus Pariisi asemel kunstipealinna kohale. Abstrakte ekspressionim oli ideaalseks vastandiks totalitaarsele kunstile. Maal: Piet Mondrian Jason Pollock Arshile Gorky Willem de Kooning Franz Kline Mark Rothko Robert Motherwell Clyford Still Sam Francis Adolph Gottlieb Mark Tobey Cy Twombly Skulptuur: David Smith Internatsionaalne stiil tähistas uut funktsionalistlikku Euroopa stiili. Välditi igasuguseid
On tähelepanuvääriv, et ÜRO asutajaliige Nõukogude Liit, mille koosseisu olime meiegi liidetud, ei hääletanud ülddeklaratsiooni vastuvõtmise poolt. ÜRO 56-st tolleaegsest liikmest hääletas ülddeklaratsiooni vastuvõtmise poolt 48 liiget, erapooletuiks jäid NSV Liit, Tsehhoslovakkia, Poola, Valgevene, Ukraina, Jugoslaavia, Saudi Araabia ja Lõuna-Aafrika. See formaalse põhjusena ühelt poolt, sisuliselt aga deklaratsioonis sisalduv "ohtlikkus" totalitaarsele võimule oli põhjuseks, miks ülddeklaratsioon jäi eestlastele nagu ka teistele Nõukogude Liidu tolleaegsetele rahvastele tundmatuks. Seda ei tõlgitud ega avaldatud ametlikult rahvuskeeltes. Inimõiguste ülddeklaratsioon võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel 1948 aastal 10. detsembril. Deklaratsioonist sai eeskuju teistele analoogsetele dokumentidele, nagu Euroopa inimõiguste
St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik. Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli. 1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast. Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga
kiuste) oli punk paljude, kas siis seaduse või perekonnaga pahuksisse sattunud noorte jaoks väljapääsuks, võimaluseks oma protesti väljaelamiseks ja näitamiseks (ja oma elu elamiseks) Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks märgiks, mille järgi sellal punkarit ära võis tunda, oli tema riietus. See erines teistest totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. See oli omamoodi okk vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Kui ikka keegi punk-riietuses tänavale läks, siis päris tihti ta ka kinni võeti ja miilitsasse viidi. Punkarite üheks atribuudiks oli juustest püsti aetud hari ning kui miilits kedagi sellist kätte sai, siis aeti pea paljaks. Juhtus sedagi, et mõnda punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse viidi. Nagu näiteks Anti Pathique'i, keda Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda peatati.
oluline on see, mis põhimõtetel rajanevad seosed õiguse ja võimu vahel. Lahusus on mudelis seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Nende tasakaalustamine ja vastastikune pidurdamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisem faktor. Esimene allikas, kust on leida viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni Kodanike ja inimõiguste deklaratsiooni artikkel 16. Õigusriik vastandub võimuriigile (absoluutsele, totalitaarsele politseiriigile). Õigus ja võim peavad üksteist täiendama, õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid (esimesel aluseks õiglus soodustab vabadust, teises aga distsipliin piirab vabadust). 18. ja 19. sajandi õigusriik rajaneb õiguspositivismil (seadusriik) täidesaatmine ja õigusemõistmine on küll seadusest sõltuvuses, kuid seadusandlikul võimul endal puuduvad õiguslikud piirid. Formaalne
arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 1960. aastate Prantsusmaal väljakujunenud intellektuaalse teooria üks olulisemaid autoreid on J.F.Lyotard.Tema töödes võib leida mõjutusi Heideggerilt, Kantilt, Freudilt ja marksistidelt.Lyotardi postmodernistlik teooria on vastuseis n-ö totalitaarsele teooriale ja maailmakäsitlustele.Lääne kultuuris kehtestab traditsiooniline mõtlemine maailma kirjeldamiseks teatud tüüpi kaksikjaotust.Kõne ja sõna peetakse olulisemaks kui pilti või kujundit.Ka Platon suhtus kunsti halvasti.Lyotard aga lõhub selle vastanduse ja peab esmat-htsaks just kujutist, vormi , kujundit.Postmodernistlik tähendab olukordi, kus kirjandusel ja kunstidel pole kindlat adressaati ning reguleerivaid ideaale ; nende
suurepäraselt edasi, kuid ikkagi liigub info halvasti. Loogiliselt ei ole selline asi võimalik. Järelikult on töötajate ootused info saamise ja info jagamise kohta kardinaalselt erinevad. Kolleegidele info andmine on iga töötaja kohustus ja kolleegidelt info saamine õiguspärane ootus. Ehk kolleegidega tuleb suhelda samamoodi, nagu iga töötaja soovib, et temaga suheldakse. Kahesuunaline kommunikatsioon Ühesuunaline kommunikatsioon on omane totalitaarsele ühiskonnale ning kuulub pigem propaganda valdkonda. Seepärast tuleb organisatsioonis luua avatud õhkkond, kus arvamuse väljaütlemine on soositud ning aus ja konstruktiivne kriitika teretulnud. Tõhus on üksnes kahesuunaline kommunikatsioon. Ainus võimalus sellist avatust saavutada on vastata töötajatelt tulnud tagasisidele ja kriitikale. Kui vastamine on keerukas ja nõuab lisaaega, saab sellest küsijat teavitada, et ta ei arvaks, et tema
Nimelt, Nõukogude Liidus oli selline praktika, et sisulise otsuse mingi väljaande asutamise kohta tegi sellekohane parteiorgan. Nende otsuse põhjal andis GLAVLIT ehk Trükiasjade Peavalitsus välja ilmumisloa. GLAVLIT nõudis näidiseksemplari, ilma tema volita ei sündinud ühtegi uut väljaannet ega toimunud struktuurimuutusi. Nagu me teame, kujunes tsensuuriorganist välja ka üsnagi võimas ideoloogiline valvekoer. Mainitud sammudega pandi alus totalitaarühiskonna totalitaarsele ajakirjandusele. Ajakirjandus muudeti ühiskonna juhtimise süsteemi üheks oluliseks osaks. See tõi kaasa selle, et ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste järgi, vaid allus totaalsele regulatsioonile ja kontrollimisele. Teiste sõnadega kujunes välja käsuajakirjandus. 1.2 Nõukogude ajakirjandussüsteemi põhijooned Millised olid lähtekohad, mis iseloomustavad seda süsteemi? Nõukogude süsteemi
annaabi.ee 
