Punk (1)

Punk
Eesti punk sai alguse 1970. aastate lõpus. Kuigi mõni punkar oli juba enne seda. Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, sest sellega kaasnes hulganisti probleeme. Noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse – kas siis seadusega või oma vanematega –, oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema riietus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile . Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism , mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika – punk-rock – rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mida mulle ei meeldi kuulata. Tänapäeval jaguneb punk omakorda mitmeteks alastiiliks. Ühed punkarid olid sellised, kes lihtsalt kuulasid seda muusikat, teised tegid aga lisaks muusika kuulamisele ka ise bändi. Sajad koolipoisid üritasid alustada rockmuusiku karjääri, olles vaevalt õppinud kitarri mängima. Oli veel palju muidki asju, mis pinget pakkusid, ent punk-rock oli punkarite jaoks väga oluline. Muusika pidi šokeerima oma lihtsusega. Tunnusteks oli kiire tempo, stabiilselt tugev helivõimendus, rõhutatult agressiivne mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid. Üks osa punk-bändide laulutekste põhines näiteks tuleviku ettekuulutamisel. Ka punk ise kuulunuks nagu tuleviku maailma. Siiski õnnestus üksikutel lühikeseks ajaks tähelepanu äratada, ehk küll ainult oma linnas, tavaliselt üheainsa kontsertiga, et siis jäädavalt kaduda. Taolisi kohaliku menuga punk-bände oli mitmeid, vaevalt aga mäletab keegi enam nende nimesidki. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamus punkareid tegutses seal, siis oli ka suurem osa punk-bände Tallinnast pärit.