1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui
kui 2 mm, on lood korras. Viseerida optilise loodi jaotiste keskpunkt kolmnurga keskele, kasutades justeerimiskruve. 4. Kollimatsioonivea kontrollimine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti pikksilma viseerimisteljega. Umbes 300 m kaugusel olevale punktile, seejuures pikksilma vertikaalnurk ei või olla üle 2°, teha lugemid LRp ja LRv. Arvutame: 2c = (LRv - LRp )± 180° või ec=( . Kui kollimatsiooniviga 2c _ 1_ on nõue täidetud. 2c = (LRv - LRp )± 180°=(359°59´51´´-180°00´04´´)±180°=0°0´13´´ 5. Vertikaalringi nulliase (NA) kontrollimine. Vertikaalringi nulliase (NA) peab olema nullilähedane. NA määramisel tuleb viseerida umbes 100 m kaugusel asuvale punktile kahes vertikaalringi asendis Rp ja Rv ja teha lugemid vertikaalringilt LRp ja LRv. NA teisele punktile tehtud lugemite järgi. Arvutatakse NA2. Kui NA1 - NA2 <:10_ on nõue täidetud
1. Mis on täisvõtete eelis poolvõtte ees? Täisvõtted lisavad täpsust, nullivad kollimatsiooni- ja nulliaseme vea, lisavad üsaldusväärsust ja kontrollitavust. Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6
0,1 bisektorit); 4. Instrumendi temperatuuri muutus; 5. Aluse vajumine. 13) Mis on geodeetilised algandmed? Valitud punkt, kus määratakse max. täpsusega astronoomilised koordinaadid ja teatud lähtesuuna astronoomiline asimuut ning loetakse need ühtlasi geodeetilisteks koordinaatideks ja asimuudiks. Selle punkti normaalvoi ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus. 14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje kalle. Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud määtmistingimused. 15. Instrumentaalsed vead mis kaovad tööl kahe poolvõttega. Poolvõtetes
prismakonstant on vale Õigete tulemuste saamikseks tuleb tahhümeetrisse sisestada järgmised parandid: temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse ja refraktsiooni parand prisma konstant (enamasti on se väärtus 0 kui mõõdetakse sama firma tahhümeetri ja prismaga) maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand Tahhümeetrite kontrolli tuleb teha vanematel seadmetel 2 korda aastas, uuematel 1 kord aastas. Kontrollitakse kollimatsiooniviga, nulli aset, inklinatsiooniviga, prisma konstanti, optilist loodi, vesiloodi ja treegereid.[2] 8 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID 9 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Potter, H., Treielder, I.(2011). Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maamõõtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis.Tallinn: Maa-amet, 264 lk. [2] Ranne, R. (2006)
nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud Lugemite erinevus 180 kraadist kannab nimetust (kahekordne) kollimatsiooniviga 2c. Justeerimiseks tuleb leida lugem Õ (ring vasakul asendi jaoks), mis on veast c vaba. Järgnevalt tuleb alidaadi peenliigutuskruvist keerata horisontaalringi lugemiks Õ, selle tulemusel läheb niitristi keskpunkt vaadeldavalt punktilt ära. Justeerimiseks tuleb horisontaalsete justeerimiskruvide abil nihutada niitristi, kuni viseerimiskiir läbib vaadeldavat punkti. Kollimatsioonivea mõju kaob horisontaalnurga mõõtmisel täisvõttega. Horisontaaltelg
9. Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge? Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada 3s asendis. 10. Kuidas kontrollida niitristi? Kontrolliks suunatakse niitristi niitide lõikepunkt mingisugusele punktile (a). Pikksilma liigutamisel peenliigutuskruvi abil ülesse (b) ja alla (c) peab vertikaalniit jaama samale punktile. 11.Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kollimatsiooniviga nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem p . Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud 12. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
2) Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 3) Viseerimiskiir peab olema risti horisontaalteljega. 4) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega. 46.Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge? Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada kolmes asendis. 47.Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kollimatsiooniviga nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades lugem. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud. 48.Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
alidaadi asendis olema vertikaalne). 2) Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 3) Viseerimiskiir peab olema risti horisontaalteljega. 4) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega. 46. Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge? Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada 3s asendis. 47. Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kollimatsiooniviga nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem p . Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud 48. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse
võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse.
nõue täidetud. 10. Kuidas kontrollida niitristi? Niitristi kontroll: Kontrolliks suunata vertikaalniit nähtavale punktile ja liigutada pikksilma selle peenliigutuskruvist üles-alla. Nõue on täidetud, kui vertikaalniit liigub kogu oma pikkuses mööda punkti. Samuti võib kasutada ka ca 15-20 m kaugusele riputatud nöörloodi. Nõue on täidetud, kui niitristi vertikaalniit katab kogu oma ulatuses nöörloodi nööri. 11.Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kollimatsiooniviga nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem p . Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, siis on nõue täidetud. 12. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Inklinatsiooniviga kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne
Mõõtmise viga: f= juhuslik viga-tegelik tulemus Juhuslikud vead - Ei ületa etteantud piiri( äärmine viga) - -esinevad võrdse väärtuse korral ühusuguse seadusega nii + kui - märgiga - Väiksed juh. Vead esinevad mõõtmistulemuses sagedamini - Mida rohkem ühte suurust mõõdame, seda täpsema tulemuse saame Mõõtmise vead tahhümeetrias 1) Instrumentaalsed 2) Tähisele viseerimise viga.( See kui palju mõõdame mööda maas olevast punktist. Nurgaline viga) 3) Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev "ring" nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine. 4) Tsentreerimine 5) Isiklikud vead 6) Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur Ilmastiku parand 500m +30 kraadi parand +2mm 500m -25 kraadi parand -30mm 4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab:
aeg nimetatud punktile. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, või instrumendiga töötada, kuid viseerida tuleb ainult niitristiku keskpunktiga. Justeerimiseks tuleb keerata ära okulaari kaitsetuubus ja pöörata okulaarikorpus koos niitristikuga, vabastades eelnevalt veidi okulaarikorpuse kinnituskruvisid. · Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00', siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'.
vertikaalniit peab jääma kogu aeg nimetatud punktile. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, või instrumendiga töötada, kuid viseerida tuleb ainult niitristiku keskpunktiga. Justeerimiseks tuleb keerata ära okulaari kaitsetuubus ja pöörata okulaarikorpus koos niitristikuga, vabastades eelnevalt veidi okulaarikorpuse kinnituskruvisid. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00’, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4
Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel saadud edasivaate lugemiga e2 , nende vahe ongi viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga (kollimatsiooniviga) 2x: 2x = e2 e0 See viga võib olla tehnilisel nivelleerimisel kuni 10 mm, 2x 10mm, siis on nõue täidetud. 4. nõue - Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire horisontaalse. o Seda nõuet kontrollime lühendatud variandis, kus märgime maastikule (või koridori) kaks punkti (vaiad või konnad) 50 m vahekaugusega (viseerimiskiire pikkus seega 25 m)
4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c või RP + c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5
4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c või RP + c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea mõju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5
4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse. Ka nõuet vvHH tuleb uuesti kontrollida. Kollimatsioonivea môju kaob nurga mõõtmisel täisvõttega. 5
annaabi.ee 
