Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest alternatiivsest tegevusest või hüvisest(kaubad ja teenused) ja millest ta ilma jääb
uusi). Ei ole korraldud tarbija küsitlusi. Küsimused: a) Millisest turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub? Lähtub tootmiskonseptsioonist b) Põhjendage. Tooge välja ettevõtte peamine eesmärk. Sest ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse tootmismahu saavutamine. c) Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb? Tooge välja selle kontseptsiooni üks positiivne ja negatiivne külg. Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind. Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse. Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju. d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite. Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest
20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne.Ülesanne 4. 22. Leia internetist infot järgmiste majanduse suurkujude kohta. Pane kirja 3-4 lauset igaühe kohta: A. Smith - oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. 23. D
Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa.
Seega on ratsionaalsus küll individuaalse käitumise kategooria, aga mitte grupilise käitumise kategooria. Mikroökonoomika ● Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid, seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. ● Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujundamisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. ● On seotud selliste nähtuste uurimisega nagu: nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika Analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: 1) majanduskasvu; 2) stabiilset hinnataset; 3) tööhõivet; 4) välismajanduse tasakaalu. Majandusteooria põhimõisted: ●
Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku kütusena majapidamiste soojendamiseks. Puidupelletite aastatoodang Saksamaal oli 2012.a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%. 2013. aastaks prognoositakse tootmismahule ja tootmisvõimsusele tagasihoidlikumaid kasvunumbreid, 5% ja 6% vastavalt, kiire kasv jätkub aga tarbimises. 2013.a. kasvab pelletite tarbimine Saksamaal 18% ja saavutab mahu 2 miljonit tonni. 2012.a. lõpus arvati Saksamaal olevat 278 000 pelleteid kasutavat kütteseadet, neist 185 000 on võimsusega alla 50 Kw ehk peamiselt kodudes. 2013.a. prognoositakse lisanduvat 47 000 pelleteid kasutavat kütteseadet. 2012.a. toodeti Saksamaal 90% puidupelletitest saeveskite
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majandusvalikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ning kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate vallikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirikulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjekt on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majandusprotsesse ning püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset,
uusi). Ei ole korraldud tarbija küsitlusi. Küsimused: a) Millisest turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub? Lähtub tootmiskonseptsioonist b) Põhjendage. Tooge välja ettevõtte peamine eesmärk. Sest ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse tootmismahu saavutamine. c) Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb? Tooge välja selle kontseptsiooni üks positiivne ja negatiivne külg. Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal omahind. Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse. Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam, tarbijal odavam osta Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju. d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite.
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks
Reaalne SKT ehk püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub: 1) Tööjõu kvaliteet 2) Põhivarade hulk ja kvaliteet 3) Tootmistehnoloogia Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule Muutuvkulud-kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega Püsikulud+muutuvkulud=kogukulu Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb iga tooteühiku maksumus Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vatavalt kahaneva tootlikuse seadusele Kahanev tootlikuse seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse, siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema Põhjus: muutuvate
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne Majandusanalüüsi olemus Nagu eelnevast selgus, tuleneb ühiskonna suurimast vastuolust - vastuolust piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel - valikute tegemise vajadus. Põhiline majanduslik
kaupu. Kui suureneb tootlikkus, suureneb reaalne SKP. Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub: 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)Põhivarade hulk ja kvaliteet haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid) Muutuvkulud- Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind. Püsikulud + Muutuvkulud = KOGUKULU Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad. Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb ka iga tooteühiku maksumus. Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele
a) Õige b) Vale 31. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. a) Õige b) Vale 32. Keskmine kulu ehk keskmine kogukulu iseloomustab ettevõtte suurust. a) Õige b) Vale 33. Tehnilise asendamise piirmäär iseloomustab tootmistegurite asendamise võimalusi nii, et kogutoodang ei muutuks. a) Õige b) Vale 34. Samakoguse joon ehk isokvant väljendab tootmistegurite hindade mõju tootmismahule. a) Õige b) Vale 35. Samakoguse joonel ehk isokvandil asuvad kõik sellised tootmistegurite kogused, mis võimaldavad toota ühesuguse koguse lõpptoodangut. a) Õige b) Vale 36. Samakulu joone tõus on suhteline tegurihind. a) Õige b) Vale 37. Tööjõu piirtoodangu arvutamiseks jagame muutuse tootmismahus muutusega tööjõus. a) Õige b) Vale 38. Piirtoodang iseloomustab kogutoodangu vähenemist. a) Õige b) Vale 39
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on
● Tuluvood - Milliste allikate kaudu ja mis vormis ettevõte tulu teenib. Tehingutest saadud tulud (ühekordsed maksed) või korduvtulu (pidevad maksed). Seda punkti täites tuleks kindlasti mõelda ka oma toote/teenuse hinnaklassile. Kas ja kui palju on kliendid nõus maksma? Mille eest kliendid praegu maksavad? ● Kulustruktuur - Millised on ettevõtte püsikulud (kulud mis ei sõltu tootmismahust) ja muutuvkulud (kulud, mis kasvavad/kahanevad vastavalt tootmismahule). Eraldi võiks välja tuua ka püsikulud ühe toote kohta. ● Lisamõtted: Kas saad muuta kliendi lahkumise ajaliselt või rahaliselt kulukaks? Kas ärimudel toodab korduvostud? Kui kerge on tegevusmahtu suurendada? Kas ettevõttel oleks mõistlik pakkuda lisatooteid? Kas sissetulekut on võimalik saada ka juba enne väljaminekut (ettetellimine) 8. Äriidee teostatavuse analüüsi olemus. Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse
Mittelineaarse planeerimise puhul on sihifunktsioon ja kitsendused mõlemad või vähemalt üks mittelineaarne. 3. Dünaamiline planeerimine. Tootmise dünaamiline planeerimine võimaldab erinevate toodete tootmist planeerida teatud ajaperioodideks (nädalad, kuud) minimaalsete kuludega. Tootmisjuht pean ära määrama iga toote tootmismahu vastavateks perioodideks, kusjuures lisanduvad järgmised kitsendused: x nõudluse rahuldamine; x piirangud tootmismahule; x tööjõu ressursi olemasolu; x laopinna ressursi olemasolu. Nii nõudlus kui ka muud kitsendused võivad olla erinevad igal ajaperioodil (nädalas, kuus). Dünaamilised ülesanded on mitmeetapilised. 4. Stohhastilised mudelid. Neis liidetakse mudelisse sündmuste esinemise tõenäosus (s.o. juhusündmused). See tähendab, et kasutada saab hulka erinevaid lähteandmeid. Kui mudelit rakendatakse mitmeid kordi,
ühik on odavama hinnaga ja seetõttu vähendab see juba olemasolevatelt ühikutelt saadavat tulu. Piirtulu ja kulu kõver Kahe kõvera ristumisel tekib punkt T s.o. tasakaalu- e. maksimaalse kasumi punkt, mis vastab tootmismahule Q1. PT = PK s.o. ettevõtte optimaalseim tootmismaht. Kui PT > kui PK võib tootmist suurendada; Kui PT < kui PK tuleb tootmist vähendada. 4. ETTEVÕTTE KATTEPUNKT Ettevõtte optimaalne tootmismaht on punktis Q1,
kogukulu (TC) kõveraid. Kasum on kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus. Kasum on maksimaalne koguse 3 juures. Joonise teine osa iseloomustab kasumi muutumist erinevate tootmismahu tasemete juures. Joonise 9.7 kolmandale osale on kantud nõudluskõver (D), piirtulu kõver (MR), piirkulu kõver (MC) ja keskmiste kulude kõver (ATC). Kasumit maksimeeriv tootmismaht on 3. Sellise tootmismahu juures on piirtulu ja piirkulu võrdsed. Sellisele tootmismahule vastava hinna leiame nõudluskõveralt. See hind on 7 krooni. Tootmismahu 3 juures on keskmised kulud 5 krooni (leiame keskmise kulu kõveralt). Kasum müüdava kauba ühelt ühikult on 2 krooni (7 miinus 5). Kasumit iseloomustab ristkülik, mille pindala võrdub müüdava kauba ühelt ühikult saadava kasumi (2 krooni) ja müüdava koguse (3 ühikut) korrutisega, saades kasumiks 6 krooni. Et hind on alati kõrgem kui piirtulu ning kasumit maksimeeriva
kogukulu (TC) kõveraid. Kasum on kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline vertikaalne kaugus. Kasum on maksimaalne koguse 3 juures. Joonise teine osa iseloomustab kasumi muutumist erinevate tootmismahu tasemete juures. Joonise 8.6 kolmandale osale on kantud nõudluskõver (D), piirtulu kõver (MR), piirkulu kõver (MC) ja keskmiste kulude kõver (ATC). Kasumit maksimeeriv tootmismaht on 3. Sellise tootmismahu juures on piirtulu ja piirkulu võrdsed. Sellisele tootmismahule vastava hinna leiame nõudluskõveralt. See hind on 7 krooni. Tootmismahu 3 juures on keskmised kulud 5 krooni (leiame keskmise kulu kõveralt). Kasum müüdava kauba ühelt ühikult on 2 krooni (7 miinus 5). Kasumit iseloomustab ristkülik, mille pindala võrdub müüdava kauba ühelt ühikult saadava kasumi (2 krooni) ja müüdava koguse (3 ühikut) korrutisega, saades kasumiks 6 krooni. Et hind on alati kõrgem kui piirtulu ning kasumit maksimeeriva
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki:
tähtsust tarnija jaoks, tugevdades ostja positsiooni läbirääkimistel. Suured tellimused allesjäänud tarnijatele võivad tarnemahtude kasvu tõttu tuua viimaste jaoks kaasa mastaabiefekti. Eelkõige seis- neb see võimaluses jaotada oma püsikulusid suuremale tootmismahule, vähendades tarnitava ühiku Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR omahinda ning sellest tulenevalt üldjuhul ka müügihinda. Kui tarnijale garanteeritakse suured hanke- mahud, on ta rohkem huvitatud investeerimisest ressurssidesse või protsessidesse klienditeeninduse parendamiseks
annaabi.ee 
