5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust. Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS
(nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus);
· Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku keskmisteks tootmiskuludeks või omahinnaks. · Omahind leitakse, kui kulude üldsumma jagatakse toodete hulgaga. · Omahinna leidmiseks tuleb kulude üldsumma jagada toodangu hulgaga. · Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga. 10
· Vee erikasutusõiguse tasu; · Kalapüügiõiguse tasu; · Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. · Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist · Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid · Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks · Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks · Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle määradarvestatakse loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Vabariigi valitsus kehtestab: 9
10 kasutamiseks, olenemata sellest, kas ja kui sageli ning kuidas seda kasutatakse (Pärl, 2016). Ettevõtte kulude planeerimisel, eelkõige toote või teenuse omahinna kalkuleerimisel on tähtis eristada tootmiskulusid ja mittetootmiskulusid. Tootmiskulud määravad ära ettevõtte tootmisomahinna. Summeerides tootmis- ja mittetootmiskulud saame ettevõtte toodangu täisomahinna. [ CITATION Ett11 l 1061 ] Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks lähtuvalt kulude funktsioonidest. (vt Joonis 1) Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 2002 ) Tootmiskulud on kulud, mis on vahetult seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Tootmiskulud ehk valmistuskulud on seotud tooteühiku otsese valmistamisega, nad sisaldavad otseseid materjali-, tööjõukulusid ja tootmise lisakulusid. Otseste materjalikuludesse
rakendama. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: - Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist - Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist - Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist - Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid - Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks - Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited: Kasvava metsa raieõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Vee erikasutusõiguse tasu; 9 Kalapüügiõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Saastetasu – tasu, kui saastatakse kk’nda.
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub
Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2.Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist 3. Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist 4. Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid 5. Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 6. Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu- 1) keskkonna kasutusõiguse hind. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse ja saastetasuks. 2) kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevandamine; veevõtt; kalapüük; jahipidamine; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille
koondsummana ning selle arvutamisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu on aruandeperioodil müüdud kaupade, teenuste ja toodangu maksumus, tootmiskaod ning muud tootmiskulud, mida ei lisata müüdud toodete maksumusse. Seda kulu arvestatakse samadel põhimõtetel ja samade kogustega, nagu on arvestatud müügitulu. (RTJ 2, lisa 2) Sander Karu (2008, lk 4) on samuti kirjutanud, et tootmiskuludeks on kulud, mida tehakse põhitegevuse protsessides (toodete valmistamine, teenuste osutamine, projektide elluviimine) seoses ettevõtte väljundite (toodete, teenuste ja projektide) valmistamisega. Eesti teadlane Jüri Rünkla (1997, lk 12) on andnud ülevaate tootmiskuludest finantsarvestuses. Tootmiskulud hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid ja need kirjendatakse algdokumentide alusel tootmiskulude konto deebetis
Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette;
Vee erikasutusõiguse tasu; Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 1 Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Saastetasu Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse: Välisõhku; Pinnasesse; Veekogusse; Kõrvaldatakse jäätmeid. Põhjavette;
- expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud).
või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu. 2.3 Kulude arvestus Kuluarvestus ettevõttes peab olema: · ajaliselt täpselt piiritletud; · kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale; · ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises
Põhimõtteliselt tähendab suurimat absoluutset eelist või väikseimat mahajäämust. Heckscheri-Ohlini teooria suhtelise eelise teooria edasiarendus. Riik ekspordib kaupu, mile tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid ja seega odavamaid tootmistegureid ning impordib kaupu, mille tootmine nõuab riigi suhteliselt vähese ja seetõttu kalli teguri intensiivset kasutamist. Alternatiivkulu kauba tootmiskuludeks pole mitte ainult tööaeg, vaid ka teise kauba kogus, millest tuleb loobuda, et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku esimese kauba valmistamiseks. Oluliseks järelduseks on, et rahvusvaheline kaubandus viib tootmistegurite hindade ühtlustumiseni eri riikides, kusjuures riigis külluslikult leiduvate tootmistegurite hinnad alanevad. See selgitab, miks igas riigis eksisteerivad alati teatud huvigrupid, kes
KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud:
pakendiaktsiis keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: o ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist o ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist o tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist o ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid o aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks o koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks keskkonnatasude kõrgendatud määrad: o saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes o jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses o saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus o saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata
Vastavalt keskkonnatasude seadusele: keskkonnatasud jaotatakse: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks Keskkonnatasude eesmärk: · ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · tõhustada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · toetada riigi keskkonnakaitse haldusaktide kasutamist ning suurendada nende tõhusust · aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulutuste muutmisele tootmiskuludeks ja selle arvestamisele toodete hinna sisse · ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetemid · koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a Kohalikku eelarvesse laekub tasu · 50% üleriigilise tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral;
Juhtimisarvestus reguleeritud ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks.
Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük;
tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on ostetud infrastruktuur kord juba rajatud. Peamised püsivad tootmiskulud on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud
teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures. Need ei ole välditavad kui masinad ja seadmed on ostetud infrastruktuur kord juba rajatud. Peamised püsivad tootmiskulud on kõige selle kulud, mis pole seotud otseselt tootmisprotsessiga või tootmise infrastruktuuriga. Tüüpiliselt on peamisteks püsivaiks tootmiskuludeks litsentsid, uuringu- ja arenduskulud ning protsesside planeerimise ja jälgimise ehk tootmise juhtimise kulud. Transpordis on tavaliselt püsivkuludeks, mis pole seotud otseselt veoprotsessiga veoload, litsentsid, raskesõiduki maks, vedaja vastutuskindlustus jne. Muutuvkulud on välditavad. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud
kulutused.. Käitiskulu- kõik ettevõttes tootmistegevuse tarbeks tehtud kulutused, ei sisalda kapitaliprotsenti. Tootmiskulu- kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus (kapitaliprotsent). Alternatiivkulu- tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalusest. Kogukulu- tootmistegevuse poolt põhjustatud kõigi kulude, s.o muutuvkulude ja püsivkulude summa, milliseid kutsutakse ka tootmiskuludeks. Keskmine kulu e kulu tooteühiku kohta e ühikkulu- leitakse kogukulu jagamisel toodangu hulgaga. Piirprodukt- iga uue muutuvteguri (töö) ühiku lisandumisest saadav lisaprodukt. Piirkulu- on kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. Piirtulu- on kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel. 12 .Kulude klassifitseerimine erinevatel alustel. Kulude liigitamine: 1. Seos tootmisega: tootmiskulud(põhi ja lisakulud), tootmisvälised kulud (turunduskulud) 2
annaabi.ee 
