Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööstus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektroonika, tööjõud, tooraine, maak, tekstiil, autotööstus, turg, ford, metallurgia, rauamaak, keemiatööstus, kõrgtehnoloogiline, uurimis, fordi, seadmed, koduelektroonika, alumiinium, prantsusma, saadus, usast, tarkvara, biomeditsiin, jaapanil, autodest, toyotism, kogustes, kanada, impordib, takisti, seaded, teaduspark, silicon, cambridgevalmistavaks tööstuseks · Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest · Tekstiili- ja tarbekaupade valmistemisest · Tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali · Töötlev tööstus jaguneb kolmeks: · Vanad harud · 18.-19.saj. · Tööstus · Tollel ajal oli kõrgtehnoloogiaks · Kergetööstus · Tekstiil · Tarbekaubad · Laevaehitus · Metallurgia · Tunnused · Tehnoloogia on muutumatu · Tööhõive langeb · Riikide valitsused tetavad · Hääbumine (toote vähenemine) 1
Varasemate P-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, L-Korea, Hiina jne... KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE (KTT) Esialgu arenes KTT sellistes harudes nagu tuuma-ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegu laieneb KTT paljudesse majandusharudesse (nt. geenitehnoloogia põllumajanduses). KTT koos selle põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse nn. uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. KTT on enamikes maades strateegiline valdkond, mille arengule suunavad riikide valitsused olulise osa oma arendus-ja innovatsioonipoliitika vahenditest. Põhjuseks asjaolu, et paljud KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. KTT's on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse (hästi toimiv infrastruktuur,
5.2 Kõrgetehnoloogiline tootmine Kõrgtehnoloogiline tootmine kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist maailmasõda. Esialgu arenes see sellistes harudes nagu tuuma ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Kõrgtehnoloogilist tootmist koos sellega põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. Paljud KTT harud on tihedalt seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. See tähendab omakorda hiigeltellimusi riikide kaitseeelarvest, kuid teisalt ka mõnede tehnoloogiate ranget salastatust, et tõkestada näiteks ohtliku tuumatehnoloogia levikut. Kõrgtehnoloogiline toode on väga riskantne: keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse
· Vanad harud (metallurgia, toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus jt) o Tehnoloogia täiustumine ammendunud o Nõudmine vähenenud o Kooperatsioon ei ole levinud o Tehaste paigutus sõltub toorainest o Odava tööjõu vajadus o Langusregioonid · Uued harud (autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate ja kunstkiu tootmine jt) o Toodangumaht suur o Tootmine jõudmas tehnoloogilise täiuseni, turg küllastumas o Kooperatsioon o Liiderfirmad juhivad tootmisprotsessi o Rahvusvahelised ettevõtted o Karm konkurents · Uusimad harud (tuuma- ja kosmosetehnika, arvuti-, ravimi-, kosmeetika tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused o Põhinevad uusimatel teadussaavutustel
Monopoliseerumine autotööstuses  autotööstuses jääb tootaja aina vähemaks Tulevikutrendid autotööstuses: a) Loodakse mudeleid, mis tarbiks vähem kütust ja paikaks õhku vähem CO2 b) Tuleb elektriautode osakaalu kiiresti kasvatada- ehk see juhtub vaid siis, kui akude kaalu õnnestub vähendada, hinda langetada ja sõiduulatust suurendada c) Kasutusele võetakse elektroonilised seadmed, et ohutum ja mugavam oleks (nt iseseadistuvad öötuled, isepidurdamine, iseparkimine jne) d) Naviseadmete olemasolu (et tagada kontakt ükskõik, mis kohaga maailmas) Eelistatumad automargid Eestis on Toyota ja Skoda Autostumise mõju keskkonnale: a) Heitegaase rohkem b) Õnnetused ---------- Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel
Uued harud: Auto- ja keemiatööstus, 20 sajand. Uusimad harud: Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm, 20 sajandi lõpp. Masinatööstuse arengueeldused: 1. Palju kapitali: Masinaehitusfirma on üks kapitalimahukamaid. 2. Hea oskustööliste ning inseneride kaader 3. Hea infolevi: väga tähtis on ettevõtte asukoht (olulistes äri- teadus- ja kultuurikeskustes, kus on head teabelevi ja sidevõimalused) 4. Suur ja ostujõuline turg Kindel töökorraldus masinatööstuse se. Kooperatsioon. 1. Uurimis- ja arendustegevus 2. Detailide tootmine 3. Masinate monteerimine 4. Turustus- ja hooldus Masinatööstus: Eristus sepatööst 18 sajand. MT vanad vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm. Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukus, tööjõult ei nõutud kvalifikatsiooni. Keemiatööstus. Eelkäijaks seebi valmistamine.
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima  kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad  viljakus Reljeef  tasane, mägine Majanduslikud: Kapital  hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud  kvaliteet traditsioonid Poliitika  toetused, toll Kliimavöötmed Polaar  pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar  lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde  talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde  3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde  5 kuud, mereline  teravili, istandused, mullad keskmise
4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa seal on piisavalt selliseid jõgesi kuhu hüdroelektrijaamu rajada ja riik on piisavalt rikas et seda teha 6. Kui odavat veeenergiat on palju saab niimodi seda kasutada energiamahukate toodete valmistamiseks nt. Alumiinium, mõned rauasulamid, ja kemikaalid seetõttu on elektri eksportijatena kaudselt tulnud ka mõned arengumaad 7. Aafrikas vähe ehitatud kuna see on kallisning nende majandusolukord on kehv ja looduslikud tingimused sellised ja nad ei vaja sellisel kogusel elektri energiat nagu näiteks meie. Tuumaenergia + - Vajab väga vähe kütust ja kütust jagub Tekib jääke, tuuma jäägid ohtlikud
4. vormimine ja töötlemine  tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. 11. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaaegseid terasetootmiseettevõtteid? Piirkondadesse kus on odav elekter. Sadamalinnadesse kuhu maak sisse veetakse 12. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. · Tekstiili- ja rõivatööstus · Naha- ja jalatsitööstus 13. Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtete paigutust? Paiknemist mõjutab oluliselt moe muutus, tööjõu maksumus, nõudlus, inimeste sissetulekust. 14. Millal ja miks koondusid kergetööstusettevõtted söebasseinidesse? 15. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad toota suure osa kergetööstuse toodangust
10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paiknenud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13.Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtet paigutust? Tööjõu maksumus (odava tööjõuga maades) tarbija traditsioonid Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. 14.Millal ja miks koondusid kergetööstus ettevõtted söebasseinidesse? 18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa maades metallurgiaks ja masinaehituseks – üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksi abiga. Vajati
5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele). Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised. Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal. Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid
21. Miks on kõrgtehnoloogia enamus maades tähtis? Paljud KTT harud on seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega 22. Too näiteid teadusparkidest maailmas? Silicon Valley ehk Santa Clara (USA), Cambridge (Suurbritannia), Lund ja Uppsala (Rootsi), Oulu (Soome) 23. Tea ja oska kanda kaardile rauamaagi, boksiidi peamised leiukohad. Rauamaak - Hiina, Austraalia, Brasiilia ja India Boksiid - Guinea, Austraalia, Brasiilia ja Jamaica 24. Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. Alumiinium - Hiina, Venemaa, USA ja Kanada Teras - Hiina, Jaapan, USA ja Venemaa 25. Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? *Tooraine *Energeetika- vaja odavat energiat *Vesi *Tööjõud
esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse puusüsi(metalli sulatamiseks) eraldi tööstusharu-metallurgia osatähtsus väheneb; lisandub plastikutööstus Transport ja side Inimese enda Ratsaveondus; laevandus; info Laevad, rongid, autod, Kõik transpordiliigid hästi
Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lainedïƒ suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkondaïƒ Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus
Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM  uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM  paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks tootmine(fordism) tootmine(toyotism) Detailide hankimine Paljudest juhuslikest
kirjutamata reeglite täitmine. Riigi roll ettevõtete tegevuse suunamisel on määrav. 4 RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Import  sissevedu Eksport  väljavedu Kaubandusbilanss  sisse- ja väljaveo vahe (tasakaal/suhe) Negatiivne bilanss  import ületab ekspordi Investeering  raha paigutamine tootmisesse kasu eesmärgil 1) PP tihe kaubavahetus (masinad, seadmed, tehnoloogia, ka esmatarbekaubad). Põhjuseks tööjaotus. Suurimad eksporitjad ja samaaegselt ka importijad on Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia. 2) LP toorained, toidukaubad, kütus. PL masinad, seadmed, esmatarbekaubad, toit(näljahädad). Põhja ja Lõuna kaubavahetuses võib eristada kolme eelissuunda. o Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga o Põhja-Ameerika  Kariibia ja Ladina- Ameerikaga
-) Kasutatakse: Taanis, Hollandis, Suurbritannias, Jaapanis * Tõusu ja mõõna energia: -) Taastuvenergia, soolane vesi paneb roostetama, keeruline tehniliselt ehitada, ainult rannikualadel saab kasutada * Geothermaalenergia: -) Vulkaanilistel aladel saab kasutada, suured kulutused nende rajamisele, maavärinate suhtes on ohtlik. -) Kasutatakse: Island, USA's Yellowstone, Uus-Meremaa, Filipiinid. Metallurgia * Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks. -) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe'st ja Mn'ist) -) Värviline metallurgia tuleb nt Cu'st ja Al'ist. * Metallurgia etapid: -) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures. -) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures. -) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures.
infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema Infoühiskond: eesmärk on kaubavedu laiendada, jõukust kasvatada, arendada ettevõtteid; majandusharud: info töötlemine ja edastamine, transport; globaalse ulatusega majandussüsteemid; ühes kohas tehakse detailid, teises pannakse toode kokku ja viimaks turustatakse. 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt?
peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud us, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine Polnud osalemist Osalemine oli väike Globaalse maailmaj ulatusega majandussüstee mid Töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad Vaimne töö
TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi, mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine  loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine  toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine  toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine  tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, s
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidi
endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perfektiivis tulusamad tootmisetapid, eelkõige tootearenduse. Igasuguseid pisemaid asju ja kokkumonteerimisi, tehakse allhanke korras. 9.)Nimeta kolm kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust: USA, Saksamaa, Jaaman vs Hiina. Ettevõtete paigutustegurid 1.) Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit. 2.) 1)Kapital 2)tööjõud 3)materjalid 4)jäätmed 5)valitsuse poliitika 6) seotud ettevõtted 7) turg 2.) Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?. Selleks et tuleb arvestada, paljusid tegureid, mis kõik mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad
*Suurem osa metsade kadumisest leiab aset troopilises vöötmes. *Arengumaades enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit.Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust. *Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Kuidas metsad jagunevad? *Mitmeotstarbeline kasutus 23% *Kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks 8% *Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 12% *Puhkemetsad uuringuteks 4% *Muu 7% *Kasutus teadmata 16% *Tulundusmetsad,puit,tselluloos,bioenergia 30% Metallurgia 1)Milliseid metalle ja metallisulameid tead ja mida nendest valmistatakse? *Raud-raudteerööpad *Vask-raadioaparatuuri valmistamiseks *Malm-pannid,potid,radiaatorid *Alumiinium-konservipurgid *Tsink-veeämbrid 4)Mis on legeerimine? Mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile,et suurendada selle vastupidavust. 5)Nimeta metallide sulameid? Pronks-vask ja tina;teras-raud,mangaan,nikkel. Metallide saamiseks on kaks võimalust: 1)Kaevandamine-Maagi rikastamine
Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid. Analüüsi nende mõju erinevatele majandusharudele. Tööjõud (hulk, hind, kvaliteet); tooraine (maavarad); energia (odav); tarbijalähedus; kapital; turg; teiste ettevõtete lähedus; arenenud infrastruktuur. 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii,
Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga - niiskusolud mullad - viljakus - paksus reljeef -tasane, mägine -kalle majanduslikud: -traditsioonid vaja on kapitali turg -hooned - otse turule, vajab töötlemist või ekspordiks -masinad, seadmed valitsuse poliitika - väetised -toetused -seemned, tõuloomad -tollipoliitika vaja on tööjõudu -tööjõu kvaliteet KLIIMAVÖÖDE Veget
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2
 Kasutavad kõige rohkem kõrgtehnoloogiat  Hästi arenenud sotsiaalsfäär (pensionid, toetused, abirahad, tervishoid)  Kõrge elatustase võrreldes enamuse arengumaadega Püüdlused: a) Kultuurilised vajadused b) Sotsiaalhooldus c) Puhkus d) Üldine rahulolu- palk, töötingimused 6. Kirjaoskuse tase kõrge Koolikohustus 7. Madal sündimus ja rahvastiku vananemine 8. Probleeme: a)energia ja tooraine vähenevad b) suured kulutsed keskonna saastuse vähendamiseks c) immigratsioon eriti illegaalselt d) rahvastiku vananemine ARENGUMAAD Siia kuuluvad riigid asuvad maakera lõuna poolsemates piirkondades ja sellepärast nim neid ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid 4. Istandusriigid
· jätavad endale vastutusrikkaimad ja tulusaimad tootmisetapid  eelkõige tootearenduse Alltöövõtjad · vähemtulusad tööd · leping liiderfirmaga Ettevõtlusvõrgustikud  kujunevad liiderfirmast, alltöövõtjatest jm lepingupartneritest; kõik annavad panuse kuid sõltuvad ka teatud määral üksteisest 1.4. Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid · Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte o Loodusliku tooraine v odava energia lähedus o Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine, raskemasinaehitus o Kui toorainet kõikjal  tähtsus paigutustegurina väike o Kui toorainet vähestes kohtades, tuleb importida  ette võtte paigutamisel lähtutakse sisseveosadamatest · Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid
Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega Suurimad importijad Kasutamise eelised Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud
Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad  Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus  Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus  Energia ÂLoodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
annaabi.ee 
