maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt
Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt)
lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks. Marker Solvent Yellow 124 5-9mg/l; Värvaine Automate Blue 8 GHF 10- 15mg/l; Värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. 9
Toornafta Nafta töötlemine Nafta fraktsioonide eraldamine: Mootorikütus Küttegaas Bensiin Naftakeemia Petrooleum Diislikütus Ahjukütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria- Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Lähis-Ida riigid Omavad 2/3
Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas
Diislikütuses kasutatakse kolme värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks (EDK). Diisel : Marker Solvent Yellow 124 6-9 mg/l ja värvaine Automate Blue 8 GHF 10-15 mg/l. Kerge kütteõli : Marker Solvent Yellow 124 6- 9 mg/l ja värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. Erimärgistatud KKÕ kasutamine pole lubatud, EDK lubatud kasutada põllumajandus ja kutseline kalapüük. 16. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast. 17. Millistel tingimustel on mõtet lisada CFPP alandavat lisandit diislikütusele? Külmakindlust tagavate lisandite kasutamine on mõistlik vaid juhul, kui soovitakse suurendada suvise diislikütuse külmakindlust. 18. Millega on asendatud oktaaniarvu tõstvad lisandid tänapäeval? Etanool,MTBE,ETBE. 19. Kas biokütus on parem või halvem „tavalisest“ mootorikütusest? Miks? Keskkonnasäästlikkuse poolest parem, kuna seda toodetakse taastuvatest
Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti esineb põuda, tugevaid liiva- ja tolmutormisid Loodusvarad: Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta
NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena. Eeltöödeldud toornafta toimetatakse tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum.
teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleeni kasutatakse keemilise vaheainena, et tekitada teisi kemikaale. Naftaleeni sulfiidhappeid kasutatakse naftaleeni sufiidpolümeer hajutusaine tootmiseks, millest valmistatakse betooni ja kipsplaate. Neid kasutatakse veel ka hajutusainena sünteetilistes ja
24) Miks ei kaevandata Austraalias ega Ameerikas põlevkivi? Tal on väike kütteväärtus. Kui suure osa moodustab Eestis põlevkivist saadud elektrienergia? 28 % 25) Millest on tekkinud nafta? 26) Mis värvi võib nafta olla? sinine 27) Mis on nafta koostis? C (82-87%) H (12-15%) S (1,5%) N (0,5%) O (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. 28) Milleks kasutatati 19 saj lõpul enamus naftat? 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks.Millal ja miks tõusis nõudlus nafta järgi vedelkütusena? Koos sisepõlemismootorite ja sõidukite arvu tohutu kasvuga suurenes nõudlus vedelkütuse järgi ja 1930a. Peamine produkt bensiin. 29) Loetle selfialasid. Selfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht. Mis seos on neil naftaga? 1/3 naftast saadakse selfialadelt. 30) Millisetel riikidel on suurimad naftavarud? Saudi-Araabia, Iraak, Araabia ÜE,
närvisüsteem Propaan Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks. Bensiin on mürgine, ärritav, sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Toluool CH3C6H3(NCO)2 Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna
Lähis-Ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi pole
Suurema molekulmassiga PAH-id (molekulmass suurem kui 300,36 g/mol) on vähem liikuvad keskkonnas, sest neil on suurem molekul ning väiksem lendumis- ja lahustumisvõime. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on lipofiilsed, see tähendab, et nad lahustuvad paremini orgaanilistes solventides kui vees. PAH-id hüdrolüüsil lagunevad kehvalt, kuid valguse toimel võivad oksüdeeruda ja ka laguneda (leiab aset fotodegradatsioon). IV. Teke PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, asfaldist ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilkütused või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-e moodustub isegi diislikütuse, tubaka ja rasva mittetäielikul põlemisel. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eespool
3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poortes ja lõhelistes kivimistes. Nüüdisajal kasutatakse puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Seal eraldatakse toornaftast sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Ometi peale seda leidub naftas ikka mõningaid komponente sp. viiakse läbi nafta stabiliseerumine,kus naftat kuumutatakse 80 120 kraadi juures. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena. Maagaas koosneb pealmiselt metaanist. Maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Maagaas on muutunud keemiatööstuse oluliseks tooraineks
2. Nafta ja maailm Nafta tootmine sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eelkõige toodeti lambiõli e. petrooleumi, ka kütteõli, määrdeõli ja tõrva õnnestus müüa. 20. sajandi elektrivalgustuse levik hakkas lambipetrooleumi välja tõrjuma, kuid autode arv tekitas uue suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas eraldada bensiini toornaftast. Esimese maailmasõja ajal ja selle järgselt kasvas bensiini nõudlus dramaatiliselt. Autostumine omakorda suurenas nõudlust asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. 1930 aastatel olid peamised naftatootjad USA ja Nõukogude Liit, kattes seejuures kõik oma vajadused. Ülejäänud riigid pidid lootma Lõuna-Ameerikale ja Lähis-Idale. Nafta on saanud maailma majanduse ja poliitika väga jõuliseks mõjutaks. Nafta on põhjustanud
energiamajanduse ja samuti keemiatööstuse aluseks. 2. Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas tõsta bensiini saagist toornaftast. Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt, samuti ebaühtlaselt ja naftariikidest väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena
Õpperühm: AT-52/62 Üliõpilane: Õppejõud: D. Arensburger Tallinn 2009 Sissejuhatus Selles referaadis teen ülevaate sellest,kuidas toimub süsinikkiudude valmistamine erineva iseloomuga pigiliikidest, millised on ühe või teise eelised ja puudused ning milliseid meetodeid kasutatakse, et pigist valmiksid kvaliteetsed ja vastupidavad süsinikkiud. Süsinikkiudude valmistamine pigist Süsinikkiude valmistatakse erineva päritoluga pigiliikidest (toornaftast, kivisöest). Enim kasutatakse selleks toornafta töötlemisel saadud pigi, sest kivisöest saadud pigil on suurem tahkete osakeste sisaldus, mis kiirendab kuumutamisel koksi moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel. Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad
ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees
henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ? Ssiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina vheneb aga homoloogilises reas ssinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15
hinnaga. «See on klassikaline näide sellest, kuidas lühiajaline lahendus osutub halvimaks,» ütles Lang. 1935. aastal alustas ICI polüetüleeni tootmist ning varsti pärast seda leidis materjal kasutust esimese ümber maailma kulgeva telefonikaabli isolatsioonina. Teises maailmasõjas kasutati polüetüleeni radarites. 1950ndad tõid kaasa supermarketid ning sealtkaudu jõudis kilekott massidesse. Kilekotte toodetakse toornaftast ning sünteesiprotsessi tulemusena saadakse tugev või pehme materjal. 2. Sissejuhatus Umbes 60% kõigest plastikudest, mis kasutatakse pakendi valsmistamiseks, on polüetüleen, esiteks, tänu oma madala hinnale, teiseks toreda omadustele rakendamiseks paljudes valdkondades. Tooraineks polüetüleeni saamiseks o gaas eteen. Polüetüleen sünteesitakse madala või kõrge rõhu polümerisatsioonil. Sellepärast on olemas 2 põhi tüüpi: madaltihe
100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab suhteliselt lihtsalt kohandada vedelgaasile sobivaks. Tuleb vaid lisada sobiv mahuti vedelgaasi hoidmiseks ja mõned gaasiseadeldised. Vedelgaasi kütteväärtus on bensiinist ja diislikütusest
utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees
Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena.
mikroorganismid, vetikad ja makrofüüdid, kuid PAH-id tekivad ka orgaanilise materjali diageneesil (setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum) fossiilsetest kütustest (temperatuuril 100 kuni 150 °C) ning orgaanilise materjali pürolaasil kõrgel temperatuuril (> 700 °C). Kokkupuudet PAH-idega pole võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal keskkonnas: vees, mullas ning atmosfääri. PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, tõrvast, asfaldist, õlireostusest ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilsed või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eelpoolnimetatu võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad
LähisIda riikides toodetakse ligi kolmandik naftast, millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on LähisIdas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentiinas, Colombias ja Ecuadoris. Nafta töötlemine pole LadinaAmeerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on suurtootjaid vaid kaksHiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjad, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes toornafta peaaegu täielikult välaj veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi
DIISELMOOTOR? MIKS? See peatükk on mu töö põhiteema,kõik eelnev on põhiliselt sissejuhatav jutt. On erinevaid arvamusi,igale inimesele sobib oma asi ja teatud mootor või kütus,Kuid kes meist on mõelnud keskkonna peale? Kõik me tahame liikuda autodega ja olla mugavad. Kuid kui palju saastatust see endaga kaasa toob? Bensiini omadused: Bensiini toodetakse peamiselt naftast,vähesel määral ka kivisöest,põlevkivist ja looduslikust gaasist. Diisli omadused: toodetakse toornaftast,biodiislikütust aga taastuvatest looduslikest allikatest,taimsetest või loomsetest õlidest. Bensiin aurustub kergesti ja on väga tuleohtlik.Vesi ja bensiin segunevad teineteisega halvasti.Peene nirega valamisel bensiin voolab,vesi aga tilgub.Kütusepaaki sattunud vesi ummistab karburaatori düüsid. Bensiini kvaliteeti iseloomustab aurustuvus.Mida paremini kütus aurustub,seda hõlpsam on mootorit käivitada.Bensiinide omadused halvenevad kauaaegsel säilitamisel.
naftavarudest paikneb Lähis-ida riikides. Lähis-ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast , millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel on siiski välja arenenud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurem osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad on aga üsna palju. Peamised nafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia
* Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast. * Kuni neljandani on alkaanid gaasilised, viies kuni viieteistkümnes on vedelad ning kuueteistkümnendast edasi on nad tahked ehk parafiinid. * Erinevad alkaanid: -) CH4 metaan (maagaas) -) C2H6 etaan (maagaasi lisandiks) -) C3H8 propaan (balloonigaas) -) C4H10 butaan (baloonigaasil lisandiks) -) C5H12 pentaan -) C6H14 heksaan -) C7H16 heptaan -) C8H18 oktaan -) C9H20 nonaan -) C10H22 dekaan
Seal toodetakse ligi kolmandiuk naftast, mille suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel ajal on siiski välja arendatud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela. Kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Oluliselt vähem toodetakse naftat Argentiinas, Colombias ja Ecuadoris. Ladina- Ameerikas pole nafta töötlemine just kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid 2 Hiina ja Indoneesia, kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Väiketootjaid, kes oma nafta ise töötlevad ja seda juurdegi ostavad, on aga üsna palju. Väikeriik Brunei on tüüpiline naftariik, kes oma toornafta peaaegu täielikult välja veab. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea, samuti väikeriik Singapur. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa,
sajandist? Puidu osatähtsus on pidevalt langenud, söe osatähtsus tõusis kuni 20 saj. esimese pooleni, kuid seejärel hakkas sujuvalt langema. Gaasi osatähtsus on 20 saj. alates suurenenud samas kui nafta osatähtsus tõusis kuni 20 sajandi teise pooleni, ning seejärel hakkas kõikuma. Vee osatähtsus on olnud suhteliselt stabiilne 20. sajandist alates. Tuumaenergia osatähtsus on tõusnud 20 sajandi lõpupoole ning hakanud vähehaaval langema. 4. Mida tehakse toornaftast töötlemise käigus? diislit, bensiini, küttegaasi, masuuti, petrooleumi 5. Nimeta naftast tehtud materjale. nailon, silikoon, plastmass, fliis 6. Mis riikidel on kõige suuremad naftavarud (nimeta 3)? Saudi Araabia, Venezuela, Katar. 7. Mis ühendus on OPEC ja miks ta loodi? Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Et koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale
nimetatud.Tavaline etoksüülitud koostisosa sisaldab naatrium laureth sulfaati ja polüetüleenglükooli (PEG). Selleks, et neid aineid vältida, ära 3 kasuta tooteid, mis sisaldavad selliseid koostisained: myreth, oleth, laureth, ceteareth (või mõni teine -eth), PEG, polyethylene, polyethylene glycol, polyoxyethylene või oxynol. Naftakeemia ehk mineraalõlid on saadud toornaftast. Naftapõhised koostisained on liquid paraffin, paraffin wax, petrolatum (saadud mitteuuenevatest looduslikest allikatest). Mineraalõlid, petrolaatum jt on kõrvalproduktid, mis saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Kuna see on kõrvalprodukt ja seda saadakse alati väga suurtes kogustes, ei maksa see peaaegu mitte midagi ja seetõttu kasutavad seda enamus kosmeetikafirmadest. Seda enam, et keskmise tarbija jaoks tundub
Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine:
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud 4. Väävliühendid 5. Lämmastikuühendid 6. Hapnikuühendid Naftavarud maailmas: 3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL.... 4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks: Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõtetes, kus toornaftast eraldatakse vesi ja mineraalosakesed. Seejärel läheb toornafta separeerimisele, kus eraldatakse toornaftas olevad gaasilised ja happelised ühendid neutraliseeritakse. Samuti kõrvaldatakse alles jäänud vesi. Eeltöödetud nafta saadetakse naftatöötlemistehastesse. Atmosfäär- ja vaakumdestillatsioon. Seal jaguneb nafta erinevateks fraktsioonidesse. Destilleerimisel ja töötlemisel saadud nafta ei kõlba kohe kasutamiseks mootorikütustes ega ka määrdeainetes
Eesti ühinemisel ELiga kadus vahelt tollipiir, kuid samas on kehtestutud uued täiendavad seadused aktsiiside osas. Keemiatööstust puudutab eelkõige kütuseaktsiisi tõusmine. Mõnevõrra vähendati keemiatööstusettevõtete ettepanekul kütuseaktsiisi maksuobjektiks olevate kütusesarnaste toodete hulka. Nii piirati nende keemiatööstuse tooraineks kasutatavate mineraalõlide loetelu, mida võib toota üksnes aktsiisilaos (näiteks kivisöetõrvad, kreosootõlid, mitmeid toornaftast ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid). Keemiatööstusettevõtetel säilib ka võimalus ilma vahendajateta toorainet Eestisse tuua, kui nad taotlevad registreeritud kaupleja loa ning aktsiisvabastuse tõendi üheaegselt. (Koidu, U. 2003) 7 2. Välisriikide osatähtsus Eesti keemiatööstuses Tabel 2. Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodangu eksport riikide järgi %-des kogu ekspordist Riik 2005.a. (% 2006.a. 2007.a.
ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc- plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus • Keemiliselt vastupidav • Väike soojajuht • Väike elektrijuht Kasutamist mõjutavad: • Vananemine • Roomavus • Tuleohtlikkus • Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus Plassmassid on keskmise tihedusega 900-1500kg/m3 kohta
2012. aastal paisati õhku 6,258 mljMt (megatonni = 1 000 000 tonni) CO-te. Päikeseenergiat saab Gruusia aastas 154 072 843 MWh ja kivisöereserve oli 2008. aastal 221,56 mlj lühikest tonni (= 221,56*907 184 704 kg). Gruusial on palju energiareserve, mida ei kasutata, potentsiaalne toodang inimese kohta on 7,27 MWh. Gruusias toodetakse toornaftat, 2011. aastal toodeti päevas keskmisel 1000 barrelit ning 2014. aasta seisuga on Gruusias toornafta reserve veel 35 miljoni barreli jagu. Gruusia toornaftast ise bensiini ei tooda, seega seda peab riiki sisse ostma. 2013. aastal tarbiti bensiini päevas keskmiselt 16 790 barrelit. 2010. aastal oli bensiini import keskmiselt 21 000 barrelit päevas ning sama palju bensiini ka tarbiti. Maagaasi toodeti 2012. aastal 9,151 mljm3, kuid tarbiti 1,776 mljrdm3. Maagaasi tarbitakse rohkem kui seda suudetakse toota, seega peab ka seda importima. 2012. aastal imporditi maagaasi 1,77 mljrdm3. 2014. aasta seisuga on Gruusias maagaasireserve veel 8,495 mljrdm3.
(tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus • Keemiliselt vastupidav • Väike soojajuht • Väike elektrijuht Kasutamist mõjutavad: • Vananemine • Roomavus • Tuleohtlikkus • Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus Plassmassid on keskmise tihedusega 900-1500kg/m3 kohta
1) eeldatava keskkonnamõju ulatusest; 2) asukohast ja selle keskkonnatingimustest; 3) tehnoloogilisest tasemest ning jäätme- ja energiamahukusest; 4) eeldatava keskkonnamõju tõenäosusest, kestusest, sagedusest, pöördumatusest ja toimest; 5) võimaliku riski ulatusest. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 1)eeldatavalt piiriülese keskkonnamõjuga tegevus; 2) toornafta töötlemine, välja arvatud toornaftast ainult määrdeainete tootmine, kivisöe või bitumenoosse põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; 3) soojuselektrijaamade või muude põletusseadmete rajamine, mille soojatootlikkus on 150 MW või rohkem, samuti aatomielektrijaamade ja muude tuumaseadmete rajamine, demonteerimine või saneerimine; 4) ärakasutatud tuumakütuse töötlemine;
katioonivahetuspotentsiaal on madal. Zeoliit seob hästi ka lämmastiku ammooniumühendeid ning mõningaid radioaktiivseid elemente nagu näiteks strontsiumi (Sr) ja tseesiumi (Cs). Zeoliiti kasutatakse ka mõningate väetiste täiteainena. 4) TerraCottem Lisaks looduslikku päritolu mullaparandusainetele on olemas ka mõningaid veemahutavust suurendavaid polümeerseid lisandeid. Tavaliselt valmistatakse sellised sünteetilised „kastmisgraanulid“ toornaftast. Polümeeride veemahutavus varieerub suures ulatuses ning oleneb konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada TerraCottemit, mis on võimeline siduma ca 100-kordse koguse vett, võrreldes lisatava aine mahuga. Eelpool loetletud lisaainete kasutamine ei ole mõeldav suuremahuliste haljastustööde juures, vaid pigem suvikute kasvupinnaste omaduste parandamiseks, valikmurude, konteinerhaljastuse,
PAH-id tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. PAH-e võivad sünteesida mikroorganismid, vetikad ja makrofüüdid, kuid PAH-id tekivad ka orgaanilise materjali diageneesil fossiilsetest kütustest (temperatuuril 100 kuni 150 °C) ning orgaanilise materjali pürolaasil kõrgel temperatuuril (> 700 °C). Ekspositsiooni PAH-idele pole võimalik täielikult vältida, sest neid leidub kõikjal keskkonnas: vees, mullas ning atmosfääris. PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, tõrvast, asfaldist, õlireostusest ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilsed või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH- idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eelpoolnimetatu võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-
annaabi.ee 
