jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95% lastest vaktsineeritud.
Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine
veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus:
2 Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid.
eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog Tooniline faas (10 sek) Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp. Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu surutakse õhk kopsudest välja ning häälepaelu läbides tekib hääl. Silmad on avatud,
Calcuttas Rahvus Raamatukogu. Kultuur India on multikultuurne riik,mis on suutnud säilitada oma vanu traditsiooni, vaatamata immigrantideja teiste sisserändajate mõjutustele. Kunst on olnud tihedalt seotud mütoloogiaga,brahmanismi,budismi ja dzainismiga.Kõige kuulsaim vaatamisväärsus on aga Taj Mahal. Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses
Veel üks ärevakstegev haigus - epiglotiit! Ära puutu üldse kiirabi korras, katsu säilitada lapse asend liikumatuna ja nebulisaatoriga adrenaliini andes vii ruttu haiglasse ning kutsu reanimatoloog vastu! Ei soovita i/m ega i/v ravimite manustamist, kuna see võib viia taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4
· Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid)
motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini. faasilised, selgroogsetel veel kiired ja aeglased lihased. Sõltub harjutamisest ja närvidest. Sisaldavad vähem müoglobiini. Kontraktsioon sõltub stimulatsiooni summatsioonist. silelihased – kõik rakud kontakteeruvad samaaegselt. Südamelihased – genereerivad ise närviimpulsse.
2) Punatuum – korrigeeritakse lihastoonust 3) Silmaliigutaja- ja plokinärvi tuum 4) Mustsubstants – mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust. 31. Millest koosneb ajutüvi? Ajutüvi = keskaju + piklikaju --- • Detserebreerimine - ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast • Detserebreerimisrigiidsus – kõrgenenud sirutuslihaste toonus detserebreerimise tulemusena --- 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? 1) Staatilised refleksid – võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis • Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi) • Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid)
võibki teatud lihastes esile kutsuda lihaste düsbalansi, mis omakorda mõjutab liikumisel lihaste koordinatsiooni. Lihastel on meie liikumisaparaadis erinevaid funktsioone, enamiku lihaste ülesanne on tekitada liikumine, teiste lihaste ülesanne on tagada liigese stabiilne asend liigutuse toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid
hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1. Tüüpilised 2. Ebatüüpilised (väljendunud motoorsete sümptomite, aeglase alguse ja/või lõpuga) B. Müokloonilised hood C. Kloonilised hood D. Toonilised hood E. Toonilis-kloonilised hood F. Atoonilised hood III. Mitteklassifitseeritavad hood (hood, mida ei ole võimalik klassifitseerida ebaadekvaatse või mittepiisava teabe tõttu või mis ei vasta ühelegi eeltoodud vormi kirjeldusele) Epilepsia uuringud ja diagnoosimine Üksik krambihoog ei tähenda veel epilepsiat. Kui hood korduvad, võib tegemist olla epilepsiaga ning isik peaks pöörduma arsti poole. Selleks, et diagnoosida epilepsiat, tehakse vastavad uuringud
Epilepsiat saab dianoosiada kui on kaks vüi enam provotseerimata hoogu Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kolmeks. 1) Generaliseerunud hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta. * absansid, *kloonilised hood, *kloonilis- toonilised hood, *toonilised hood. Epileptilisest laengust haaratud kogu ajuteadvusekadu. Absanslühiajaline teadvusekadu, tõmblusi pole. Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu. 2) Partsiaalse e osalise hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla.
suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, (Nt tööriista kumuleeruv töötlus) labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja- haaramine, näoliigutuste imiteerimine jne. spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid I. 1. Assotsieerunud tunnused (alates sünnist)* laps (Märke kasutatakse kahestes õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- kombinatsioonides)Tegevuses Käitumiskeskkonnast omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt
C. ,,Valvsusrefleks" organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele. Mustsubstants - mälumise ja neelamise koordinatsioon - reguleerib plastilist toonust. Detserebreerimine ajutüve läbilõige kõrgemal pool piklikku aju nii, et punatuum on kõrgemal lõiketasapinnast. Detserebreerimisrigiidsus kõrgenenud sirutuslihaste toonu detserebreerimisetulemusena. KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Ajutüve toonilised refleksid 1. Staatilised refleksid võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis. Jagunevad: - Asendi- e. asendi-toonilised refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e. poosi). - Paigaldus- e. püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavad osa
Meelelised tunnused * Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju ja liikumise eristamine nägemises jm. * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, haaramine, näoliigutuste imiteerimine jne. I. 1. Assotsieerunud tunnused (alates sünnist) * Üks imelik asi: laps õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula
kuuluvates rakkudes. Sensoripotentsiaal on lokaalne potentsiaal,mis levib mööda membraani elektrotooniliselt ja mida aktiivselt edasi ei juhita. Maali-Liina, jaanuar 2012 Adaptsioon sensorites- erutuse vähenemine aja jooksul muutumatu tugevusega ärriti korral.On kiiresti ja aglaselt adapteeruvad sensorid. Toonilised retseptorid adapteeruvad aeglaselt. Saadavad KNS-i signaale nii kaua, kui stiimul kestab. Tavaliselt retseptorid, mis jälgivad parameetreid, mis peavad keha poolt püsivalt kontrollitud olema. Nt mõned proprioretseptorid, rõhutundlikud baroretseptorid. 3 8 Faasilised adapteeruvad kiiresti
Kliiniline pilt 1 Teetanus tekib mitteimmuniseeritud inimestel eeskätt torkehaavadel. Inkubatsiooniperiood on erineva pikkusega, varieerudes 4-5 päevast mitme nädalani, mõnikord isegi kuu aega. Arvatakse, et inkubatsiooniperioodi pikkus oleneb otseselt sellest, kui pikk on vahemaa primaarse infitseerunud haava ja kesknärvisüsteemi vahel ning mikroobitüve poolt toodetud toksiinide hulgast. Kliiniline pilt 2 Generaliseerunud teetanus. Konvulsiiv-toonilised kokkutõmbed suvalistes lihastes, eelkõige haava lähedal paiknevais. Edasi tekib "lõuakangestus", mis tekib mälumislihaste haaratusest. Patsiendil tekib risus sardonicus, suu avamise ja neelamise häire. Nimetatud sümptom on üks varasemaid, nagu ka higistamine, ärrituvus ja püsiv seljakangestus (opisthotonus). Edaspidi haaratakse kaasa teised lihased, kusjuures iga välisärritus põhjustab valusate spasmide teket. Patsient on täie teadvuse juures.
Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekd motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks
Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekt motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas
– kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske • Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad • Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees vaadanud pead/keha suunatult nagu terved. Visuaalsel otsing korral vajalik sisemisel infol • Supplementaarsed SMA motoorsed hoodasümmeetrilised toonilised, eelneva kiheluse põhinev silmade suunamine. tuimuse, pingul-tundega, sageli afektiivse iseloomuga- vokalisatsioon-nutt, naer • Eesmised F hood: sundmõtted, silmade-pea liigutused, aksiaalsed kloonilised tõmblused, FS ja mälu kukkumised
Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod s.s. intervall umastamise (voolu katkemise) ja veretustamise vahel peab olema võimalikult lühike, vähendamaks verevalumite tekkimise riski lihastes ning et lihastesse jääks võimal.vähe verd. Veretustamine peab toimuma 5 sek pärast voolu katkemist Ainult pead läbiva el.vooliuga (50-60Hz, madalpinge) uimastamise faasid: · Tooniline faas- aju ärritamise tagajärjel tekivad lihaste toonilised krambid. Seisund kestab 10-20 sek. Soovitav torgata sellel ajal. · Klooniline faas pärast voolu katkemist lihased müneks ajak lõhvestuvad, 15-45 sek jooksul järgnevad kliinilised krambid · Liikumatuse faas vaikne periood, mil hakkab taastuma looma korrap.hingamine (taval. 30-40 sek jooksul), taastub silmarefleks, valutundlikkus taastub, loom hakkab tajuma ümbrust.
kemosensorid – tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) osmosensorid – reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse
Ravi: kui patsient on teadvuse juures, niiske külma lapiga näo pühkimine, et esile kutsuda reflektoorne hingamine. Teadvusekaotuse korral stabiilne külgasend, hingamise seiskumise korral kunstlik hingamine. Asüstoolia – südameseiskumine Palavikukrambid Imikute ja väikelaste puhul on üks sagedasemaid kiirabi väljakutse põhjusi kõrge palaviku foonil tekkinud krambid. Need tekivad enamasti siis, kui palavik tõuseb kiiresti üle 39 °C – kõigepealt esinevad enamasti toonilised krambid, seejärel muutub laps lõdvaks. Palavikukrampides patsient muutub sinakaks, kuna hingamine seiskub. Vanemad kardavad seetõttu, et nende laps on suremas. Ravi: krambihoo katkestamine või edasiste krampide ennetamine: diasepaam rektaalselt, palaviku alandamine (paratsetamooli küünlad ja füüsikalised meetodid). Tooniline – pingul Pneumotooraks Tekib enamasti trauma tagajärjel, mõnikord ka rinnapiirkonna põletikuga või spontaanselt.
annaabi.ee 
