Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad
Keha on võimalik jaotada kolmeks: Pea, rindmik ja tagakeha. Lülidele on kinnitunud paari kaupa lülilised jätked. Eesmised jäsemed on paljudel muundunud sõrgadeks. Kaks paari tundlaid. Liitsilmad on painduva varrekese otsas. Kõva kitiinkest, mis moodustab kaitsva kooriku. Kasvavad kogu elu ja kestuvad palju kordi. Tähtsus Veekogude toiduahelates on nad peamised taimhõljumist toitujad ja paljude kalade ning vaalade põhitoit. Hoiavad veekogude puhtust. Toituvad surnud orgaanilisest ainest. Palju vähke kasutatakse ka inimese toiduna. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsete hulka kuuluvad lisaks ämblikele veel skorpionid, puugid, lestad, koibikud jt. Enamik elavad maismaal. Mõni liik elaab ka vees. Suurimad kuuluvad tarantlite hulka. Skorpionilised * Lestalised * Puugid
Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale. Rütmide erinevuse tagajärjeks võib olla: 1) süsteemisisese iseregulatsiooni vaibumine või kadu,
vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid)
samasugune nagu kogu perel. Nüüd võikski valmistada toite nii, et neid saab samaaegselt süüa pere kui ka laps. Väga palju saab teha hautisi, vormiroogasid ja suppe, mis maitsevad kõigile. Vajadusel või aga neid maitsestada eraldi. Aastase lapse toiduvaliku puhul enam erilisi piiranguid ei ole. Vahest tuleks jälgida soolakoguseid. Soovitav oleks ka hoida suhkrusõprust lapsega. Tuleks kokku leppida kuidas magusat süüa. Tänapäeval on paljud emad ülimalt teadlikud toitujad, mis väljendub taimetoitluses. See aga lapsele ei sobi, sest lapsele on liha kasulikum kui taimsed valguallikad. Praegu räägitakse palju laste ülekaalust. Osalt on see kindlasti vale söömine, süüakse palju ja liigutakse vähe. Kui laps kasvab, tahab ta olla ise kergem ja teistega sammu pidada, siis on lihtsam teda õpetada. Tuleb hästi läbi mõelda, mida ja kuidas süüakse. Lisaks ei tohiks lapsele rõhutada, et see või teine on toit on tervislik! See mõjub sundimisena ja tekitab
taimsete suhkrute ja alkaloidide suhtes. Kahte viimast leidub ka suurtes kogustes seemnetes. seega vüibki mängida tähtsat rolli maitsmismeel seemnesöögi otsingutel (Merivee; Must; Kruus, 2012). Seemneid süüakse väga hoolikalt nind nii vastsed kui ka valmikud on selles osavad- eemaldades enne söömaasumist viljade ja seemnte väliskestad. Jooksiklatse toiduvajadus päevas on umbes kolmandik nende kehakaalust. Tähtsamad seemnetest toitujad on ehmesjooksikud, kuivajooksikud, hiilajooksikud, süsijooksikud, käävikjooksikud, ketasjooksikud, rohujooksikud ja pisijooksikud. Ehmesjooksikud ja kuivajooksikud on kõige olulisemad garnivoorid enamikus agroökosüsteemides (Merivee; Must; Kruus, 2012). IV. Jooksiklaste majanduslik tähtsus Jooksiklased aitavad hävitada umbrohuseemneid ning kahjureid, seega on nad kasulikud putukad, keda on kasutatud keskkonnamuutuste bioindikaatoritena ja uuritud nende võimet
Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid. Antroppökoloogia – uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Rekreatsiooniökoloogia – puhkealade ökoloogia. Biotsönoos - elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Karnivoor – liha söövad loomad ehk lihasööjad. Herbivoor – rohttaimedest toitujad ehk taimetoidulised. Omnivoor – organismid, kes söövad kõike ehk kõigetoidulised. Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. Ökotoksikoloogia - uurib looduslike ja sünteetiliste pollulantide mõju ökosüsteemi osadele. Biogeogeofraafia - tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust.
nädalast tõusmete lamandumise korral kuni mitme aastani tüvemädanike korral. 2.2. Seente eluviis ja toitumine Kuna seened pole ise võimelised orgaanilist ainet tootma, toituvad nad olemasolevast elavast või surnud orgaanilisest ainest st. nad on heterotroofsed. Loomadel esineb seeni harva, peamiselt toituvad nad taimedest. Elavail taimedel parasiteerivad seened põhjustavad neil haigusi, neid nimetatakse parasiitseenteks. Surnud taimedest toitujad lagundavad ja mädandavad neid, neid nimetatakse saprofüütideks. Saprofüüdid toovad kahju metsamaterjali mädandamisega, kuid muu mahavarisenud materjali kõdundamisega soodustavad toitainete ringkäiku ja taastavad mullaviljakust tootes huumust. Mõned seeneliigid võivad olla nii parasiitideks kui ka saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse
Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja. AÖS-d on inimese poolt muudetud ökosüsteemid, kus domineerivad ühe-, mitmeaastased või mõlemad põllukultuurid.
Kõrge hüdrostaatilise rõhu, nappide toiduvarude ja madala temperatuuri tingimustes. Rõhutundmatud kuid temperatuuritundlikud – surevad kui temperatuur muutub 6kraadi võrra. Süvaveekaladel on rõhu kontrollimiseks õhupõis. Nad sisaldavad palju rasvasid. Suur suu. Pikkusesse välja venitatud sooltoruga, et max toitu ära seedida. Süvavees pole filtraatoreid – pole neil seal midagi süüa. Hõljumist toitujad kasutavad limavõrke ja ripsmetega kaetud lõpusepindu. Meiofauna kohastumused – suu selline, et saab kraapida toitu või purustada väikseid organisme. Bentiline fauna on setetest toitujad või lihasööjad –neelavad toitu setete pinnalt. Infauna – toituvad setete pinnalt (käsnad). Epifauna –koorikloomad-rohkem toitu. Toiduahela tipmise osa moodustavad kalmaarid ja kalad. Vertikaalselt fauna: Litoraaltsoonis (madalaveelises) filtraatorid, kuid sügavamatel aladel neid väga vähe
järgnevad lülid. Mutageenne aine mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Nt. vetikas ja seen Nekrofaagid laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. Ökoloogiline niss (ökoniss) populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite olemasolu. Eristatakse põhinissi ja tegelikku nissi. Nisside piirid on tõenäosuslikud
toidukonkurentsi ei teki. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Kimalasi ja nende toidutaimi on palju erinevaid liike. Toidutaime tasuvus kimalase jaoks sõltub (a)taime arvukusest (b)õite nektarisisaldusest (c)taime külastavate kimalaste arvust. Erinevad kimalased toituvad erineva nektarisisaldusega õitest ja vahetavad aja jooksul oma eelistusi. Küsimus: kas erinev toitumiskäitumine on põhjendatud või on ühed kimalased efektiivsemad toitujad kui teised? Vaatluste ja võrdluste tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. Järeldus: kimalaste erinev toitumiskäitumine on põhjendatud. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Tavakeelseil mõistetel mõnikord väga spetsiifiline, piiratud sisu: “funktsioon” tähendab käitumisökoloogias mingi käitumisvormi bioloogilist eelist (ja ainult seda). Inimeste käitumisest laenatud mõistetel loomade puhul tihti erinev sisu
7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke · Uute geenide teke o Algab geenide kordistumisega + mutatsioon · Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub · Nende teket suunab looduslik valik 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm · Peamine põhjus - kliimamuutused · Praegusel hetkel - inimene · Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad(kiskjad); rändajad · Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad 8. Inimese evolutsioon · Miks ja millal algas inimese evolutsioon? o 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega · Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni o australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja simpansite eellaste lahknemine. Sabaga.
kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. 37
nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11. Isetaastuvast ressursist toitumine, optimaalse toitumismarsruudi valik. Optimaalsusmudel: taastuvast ressursist (rohust, nektarist jms.) toitujad peaksid toitumiskohti külastama mitte juhuslikult, vaid kindlate ajavahemike järel, et ressurss saaks vahepeal taastuda. 12. Limiteerivate asjaolude arvestamise vajadus optimaalse käitumise ennustamisel. Toitumiskäitumise optimaalsusmudelite koostamine pole lihtne, sest peale energia omastamise efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega: alati pole energia omastamine peamine, mõnikord on defitsiitsed mikrotoitained (asendamatud
2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20. PRODUTSENDID- Enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest.
Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid. Mõisted: Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat. Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest. Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad. Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga. Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum.
Ordoviitsiumis ilmus hulgaliselt uusi klasse ja seltse, kes osutusid edukateks ka hilisemates Paleosoikumi ajastutes. Ordoviitsiumi juhtfossiilides kujunesid kolm gruppi: luksed brahhipoodid, graptoliidid ja konodondid. Need grupid tekkisid küll juba Kambriumi ajastul, kuid olid seal vähe levinud ja arenenud. Luksed käsijalgsed on kõige silmatorkavam grupp hästisäilinud fossiile nii Ordoviitsiumi kivimites kui nooremates Paleosoikumi ladestutes. Nad olid liikumatud hõljumist toitujad, kes kas lamasid setetel, elasid kaevunult või kinnitusid teistele organismidele. Graptoliidid olid üsna tavalised nii Ordoviitsiumi kui ka Kambriumi ajastul. Konodontide laia leviku järgi võib oletada, et need hambalaadesed struktuurid esindavad olendite elemente, kes kas ujusid või hõljusid vees. 5 Väheliikuva eluviisiga loomadest leidus merepõhjas veel rugoose (tuntud ka kui
* tal on oma tekkeprotsess (järv, laguun, nõmm, allikad, lamm, mets, …) * tal on oma veerežiim (põhjavesi, pinnasevesi, sademevesi, allikad, …) * tal on oma “soonõgu” / suurus (Võrumaa sälkorud, järvenõod, jõelammid, Lääne-eesti tasandikud, allikate lähiümbrus, nõlvad) * tal on oma taimkate (sõltuvalt veerežiimist ja vee kvaliteedist ning soo vanusest) * tal on oma loomastik (sõltuvalt suurusest ja taimestikust, kas “püsielukad”, toitujad, läbirändajad, poegijad/pesitsejad…) * tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud (metsad, niidud, teised sood, luited/mäenõlvad, veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Palju jääaja jäänukeid, taimedest. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo
Elavad setteterade vahel või peal. · Mikrobentos läheb läbi 0,05mm suuruse sõela. INFAUNA - kaevuvad põhjasetete sisse, neil on ainult väike osa mudast väljas. EPIFAUNA - kahepoolmesed molluskid kinnituvad kõva substraadi külge ja filtreerivad vett, setete peal, sisse ei lähe. Molluskid on kinni, liikuvas vees - ained kantakse nendeni. Harjasuss - ookeanis Väikeharjasuss magevees PRODUKTSIOONI KONTROLL VEES · alt ülesse (valgus, toitained) · ülevalt alla (toitujad, kiskjad (herbivoorid)) Ülemise taseme tarbijad: aerjalalised, vesikirbulised Fütoplanktonit söövad putukad, vastsed, kalad hülged, vaalad · Keha suurus keskkonnas - ainevahetus, pind/ruumala - mida ümaram keha, seda paremini, mida pisem seda kiirem, ka järglaste saamine. Põhja-Gröönimaal - kõige noorem vesi Beringi väinas - kõige vanem vesi. · Mis moodi kaltsiumkarbonaat lukustub Täna lubjakivile. Soodustavad kaltsiumkarbonaadi settimist.
Heterotroofsus on kõrge spetsialiseerumise tulemus. Täisparasiidid kasutavad teiste taimede toitaineid. puuvõõrik, käopäkk, võrm Poolparasiidid osa toitu kõrrelistelt, mõned liigid kasutavad ka mükoriisat. Poolparasiitsed silmarohu ja härgheina liigid vähendavad peremeestaimede biomassi ja kõrgust, ühtlustades rohurindes konkurentsi ja soodustades väiksekasvulisemate liikide kasvamist ning liigirikkuse püsimist. Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid)
valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest
purgis muutunud selgeks. * Mida karbid veest välja filtreerisid? * Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega? Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu
Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist ökosüsteemi osa • vesi-, õhk, ja substraatkeskkond, lisaks kliima jt füüsikalised faktorid • produtsendid (autotroofsed organismid) • makrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt elusainest toitujad) • mikrokonsumendid (heterotroofsed peamiselt surnud orgaanilisest ainest toitujad) Vee- ja maismaakeskkonna võrdlus: 1. Niiskus on maismaal oluline limiteeriv tegur. 2. Temperatuuri varieeruvus õhkkeskkonnas on oluliselt suurem kui vees. 3. Maapind (ka vesi) pakub organismidele tuge, mida õhukeskkond ei paku. Evolutsiooni käigus on maismaataimedel ja –loomadel kujunenud tugev skelett, loomadel ka liikumisorganid. 4
1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. Ökosüsteemide jaotamine Eraldatakse: 1. Mikroökosüsteemid (näit. mädanev puutüvi); 2. Mesoökosüsteemid (mets, järv); 3. Makroökosüsteemid e. bioomid (kontinent, ookean); 4. Globaalne ökosüsteem e. suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem (biosfäär). Peamised ökosüsteemid ja bioomid (ökosüsteemide liigitamine) 1. Maapealsed bioomid tundra boreaalsed okasmetsad (taiga)
annaabi.ee 
