· Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja
3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8
· Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunult elav ainuöösne loom · Kuidas ja millest hüdra toitub? Kombitsatel asuvate kõrverakkudega surmab hüdra saagi ning seejärel haarab viib saagi kombitsatega suuava juurde. Hüdra "neelab" saagi kehaöönde, kuhu erituvad seedenõred, ning kus toit seeditakse. Seedimata toiduosakesed heidab ta suu kaudu välja. Hüdra toitub sõudikutest, vesikirpudest ja teistest väikestest vähikestest ning võib jagu saada isegi väikesest kalamaimust. · Kuidas hüdra paljuneb? Hüdralased paljunevad kahel erineval viisil. Suvekuudel,kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sugutult pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine.
3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp.kehas aineid.6)ERITUSELUNDKOND- >eemdaldab kehast mittevajalikke aineid.Neerud-eraldavad vedelad jäägid,Nahk-higi,Jämesool-tahked jäägid,Kopsud- süsihappegaasi/veeauru.7)NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA->vahendab ja töötleb informatsiooni
Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad
aitavad säilitada vere keemilist koostist (soolad jm) Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide. Põis-Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu. 17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda 1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.) 2. Kopsud-(väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas, natuke vett ja soolegaase) 3. Jämesool-(eemaldatakse seedimata tahked toiduosakesed, vähesem määral ka vett.) 18. Neerude ülesanded ja uriini teke, millistest teguritest oleneb uriini hulk Neerude ül: Filtreerivad verest jääkaineid ja vet. Hoiavad organismi tasakaalu. Aitavas säilitada vere keemilist koostist (soolad jm). Ööpäevas puhastavad neerud üle 160 liitri verd. Uriini teke: Neerudes imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Uriini hulk: Tarbitud toidu ja vedeliku hulgast. Keskkonnast. Hormoonidest. Füüsilisest aktiivsusest
lagundavad süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu langundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Seedeelundkonna abil lagundame toitu, et saada endale vajalikku energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. 4. Ringeelundkonna moodustavad: 1) Veri; 2) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3) verd liikuma panev pump süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside
SEEDEELUNDKONNA MOODUSTAVAD SEEDEKANAL JA SEEDENÄÄRMED. SEEDEKANAL ALGAB SUUÕÕNEGA, KUS TOIT PEENESTATAKSE JA SEGATAKSE SÜLJENÄÄRMETE NÕREGA. SUUST LIIGUB TOIT SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEE SEGATAKSE VALKE LÕHESTAVA NÕREGA. MAOST LIIGUB TOIT KAKSTEISTSÕRMIKUSSE, KUHU ERITAVAD OMA NÕRESID MAKS JA KÕHUNÄÄRE. MAKSANÕRE ABIL LAGUNDATAKSE RASVU NING KÕHUNÄÄRME NÕRE ABIL VIIAKSE TOIDU LAGUNDAMINE LÕPUNI. PEENSOOLES TOIMUB TOITAINETE IMENDUMINE VERRE. SEEDIMATA TOIDUOSAKESED KOGUTAKSE JÄMESOOLDE, KUST NEED PÄRAKU KAUDU ORGANISMIST EEMALDATAKSE. HINGAMISELUNDKOND VARUSTAB ORGANISMI HAPNIKUGA. VAJALIK ENERGIA SAADAKSE RASVADE, SÜSIVESIKUTE JA VALKUDE OKSÜDEERIMISEL. SELLEKS TAGATAKSE GAASIVAHETUS, MIS VARUSTAB KUDESID HAPNIKUGA JA EEMALDAB KEHAST OKSÜDEERUMISEL TEKKIVA SÜSIHAPPEGAASI. HINGAMISELUNDKONNA HULKA KUULUVAD HINGAMISTEED, MIDA MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL
vastavalt sellele, kui palju sinna toitu tuleb. Mao liigutuste tekkekohaks – generaatoriks – on ülemise ja keskmise kolmandiku piiril paiknev neuronite kogumik, mida kutsutakse ka rütmi..??? Siin tekib regulaarse sagedusega aktiivsus (umbes 3xminutis), mis põhjustab mao lihaste lainelise kokkutõmbe ja see laine levib antrumi suunas edasi pylomuse poole (soole poole). See laine jõuab sulgurlihaseni välja ja sulgurlihase poolt ümbritsetud kanalist lähevad läbi toiduosakesed, mis on väiksemad kui 1mm – teised (suuremad) paisatakse tagasi. Lõpuks kõik kordub. Sellise tagasipaiskamisega hõõrutakse toiduosakesed üksteise vastu, hekseldatakse ühe väiksemateks, kuni lähevad kanalist läbi. Need osad, mis ei lähegi väiksemaks, saavad läbi minna „tühja kõhu motoorse aktiivsusega“, mis on gaasiline – tühja kõhu tsükkel kestab keskmiselt 1,5-2 tundi ja selle 1,5-2-tunnise perioodi jooksul kestab üks perioos 10-15min, mil aktiivsus
· Toit suuõõn (toidu peenestamine; segamine tärklist lagundava süljenäärmete nõrega) söögitoru magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) peensool (kaksteistsõrmikusse eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme nõre abil viiakse toidu lagundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre.) jämesool (siia kogutakse seedimata toiduosakesed) pärasool pärak (päraku kaudu eemaldatakse organismist seedimata toiduosakesed) väljutamine. · 32 hammast ülesandeks toidu füüsilise struktuuri purustamine · Sülg 2 ensüümi ülesandeks toidu keemiline purustamine · Maonäärmed eritavad soolhapet, mille toimel algab valkude seedimine (pepsiin lagundab), hävitab ka toidus olevaid kahjulikke baktereid; mao rütmilised
seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud, soolestik, neerud. Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi. Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas. Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad säilitavad vere keemilist koostist. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist. Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub neerudes. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnast kusejuha
Kasutavad energiaallikana ainult org. ühendeid. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil (oksüdatsioon lagundamine hapniku abil). Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine).
ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed. Kurguvaod võimaldavad tal ühe ampsuga suhu võtta kuni 60 tonni vett. Kiuste taha jäänud krill neelatakse keele abil alla. Päevas võib ta süüa kuni 6 tonni väikesi vähilisi. Toitumisperiood on 4-5 suvekuud. Selle jooksul kasvab vaala kehakaal kuni peaaegu kahekordseks. Talletatud rasvast jätkub rändeks talvitusalale. Talvel nad peaaegu üldse ei söö. (P
väsimust eraldi ekstensiivse ja intensiivse füüsilise töö puhul? Ekstensiivne puhul saabub hetk kui ei suudeta tarbida piisavalt hapniku energia tootmiseks. Intensiivse puhul saabub anaeroobne lävi, kus süsivesikute varu saab otsa ja tekib piimhape. 19.Kirjelda süsivesikute kasutamist alates toidust kuni CO2 ja H2Oni läbi kahe energiatootmisprotsessi? - esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta kättesaadavaks rakkudele - seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse - raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine, mille käigus tekib 2püruvaati, 2ATP'd ja 2NADH molekuli - pürovaadi ja NADH molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus püruvaadi molekulid oksüdeeruvad ja tekib 2 atsetüül-CoA molekuli - atsetüül-CoA molekulid läbivad tsitraaditsükli, mille käigus tekivad CO2 molekulid, H2O molekulid, NADH ja FADH molekulid ning ATP. 20
mass (PRP), mis koosneb lipiididest ja polüsahhariididest. Hambaladestuste klassifikatsioon: 1. Mineraliseerunud ladestused · Supragingivaalne hambakivi (krooni gingivaaalses kolmandikus, proksimaalsetel pindadel, lohkudes, fissuurides) · Subgingivaalne hambakivi (hamba ja epiteeli kinnituspinnal, igemetasku valendik) 2. Mineraliseerimata ladestused · Pelliikel (hambaemaili kile) · Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) · Toidujäägid Hambakatu teke · Peliikli teke (0-4 tundi)- emailipinnal hüdroksüapatiidireakiivsete valkude ja mikrobiaalsete produktide selektiivsel adsorptsioonil.Koostis: glükoproteiinid, albumiin, lüsosüüm, -amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiin. · Primaarne kolonisatsioon (0-24 tundi)- bakterite kinnitumine peliiklile van der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A
Mao liigutuste tekkekohaks generaatoriks on ülemise ja keskmise kolmandiku piiril paiknev neuronite kogumik, mida kutsutakse ka rütmi..??? Siin tekib regulaarse sagedusega aktiivsus (umbes 3xminutis), mis põhjustab mao lihaste lainelise kokkutõmbe ja see laine levib antrumi suunas edasi pylomuse poole (soole poole). See laine jõuab sulgurlihaseni välja ja sulgurlihase poolt ümbritsetud kanalist lähevad läbi toiduosakesed, mis on väiksemad kui 1mm teised (suuremad) paisatakse tagasi. Lõpuks kõik kordub. Sellise tagasipaiskamisega hõõrutakse toiduosakesed üksteise vastu, hekseldatakse ühe väiksemateks, kuni lähevad kanalist läbi. Need osad, mis ei lähegi väiksemaks, saavad läbi minna ,,tühja kõhu motoorse aktiivsusega", mis on gaasiline tühja kõhu tsükkel kestab keskmiselt 1,5-2 tundi ja selle 1,5-2-tunnise perioodi jooksul kestab üks perioos
sellist hambapastat kasutanud, aga poes näinud küll. Hinnaklassilt palju kõrgema hinnaga, kui nö tavalised hambapastad. 8 3. HAMBAHARI LÄBI AJALOO Umbes 3000 aastat e. Kr. hakkasid meie esivanemad rohkem huvi tundma oma suuhügieeni vastu ning võtsid kasutusele hambaharja taolise instrumendi. Selleks oli puuoks, mis oli ühest otsast harjataoliseks näritud. Harjataolise oksapoolega nühkisid nad hammaste vahele jäänud tahked toiduosakesed minema. Mõned oksad, millest hambahari oli tehtud, sisaldasid baktereid, mis aitasid ära hoida hammaste lagunemist. (Hambaravi blogi) 1000 aastat hiljem tulid egiptlased välja esimese hambapasta laadse suuhooldusvahendiga. Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid) 1498
kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. 10 Pistrikud Tuuletallaja Tuuletallaja on hakisuurune meil üsna tavaline haudelind. Isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased
· Võimaldab liikuda, lihased koos tugistruktuuridega Seedeelundkond: · Lagundab toitu seedimine toimub seedeelundkonna abil · Suuõõs toit peenestatakse, tärklist lagundav ensüüm; söögitoru; magu valke lõhustav nõre; kaksteistsõrmiksool maks ja kõhunääre eritavad sinna oma nõresid, maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni; peensool toitainete imendumine verre; jämesool seedimata toiduosakesed; pärak Hingamiselundkond: · Varustab organismi hapnikuga · Gaasivahetus varustamine O2 ja oksüdeerumisel CO2-e eemaldamine kehast · Hingamisteed, kopsud toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel · O2 ja CO2 läbivad rakumembraani vees lahustunult Ringeelundkond: · Transpordib kehas aineid 1. Veri 2. Veresooned, mida mööda liigub vedelik (veri) 3. Süda verd liikuma panev pump · Vere liikumisega toimub ainete kiire transport kehaosade vahel
kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks pole sugugi haruldased rästaspetsialistid, mis on tingitud eelkõige sellest, et rästad ja kodukakk teevad oma pesa sarnastesse paikadesse, mistõttu kakul polegi tarvis teab kui kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki leidub tema "visiitkaartides" üsna sageli. Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud.
toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks pole sugugi haruldased rästaspetsialistid, mis on tingitud eelkõige sellest, et rästad ja kodukakk teevad oma pesa sarnastesse paikadesse, mistõttu kakul polegi tarvis teab kui kaugele jahile lennata. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki leidub tema "visiitkaartides" üsna sageli. Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Piilpart Piilpart on ligikaudu hakisuurune ja seega üks meie kõige pisemaid ujuparte. Isalinnul on hundsulestikus pea ja kael roostepruunid, silmast kuklani mustjasroheline laik. Emalind on ühtlaselt pardipruun tumeda pea ja läikuv-metallrohelise tiivaküüdusega. Kui
Kaladele toidu muretsemine. Kuivtoitu müüakse zookauplustes, sealt saab ka kalade jaoks mõeldud vetikatablette ja vitamiine. Toitu mitmekesistab sai, poolkõvaks keedeud munakollane ja kohupiim. Elustoiduna sobivad näiteks taimed või sääsevastsed. Kaladele tuleks anda väikestes kogustes, et kalad jõuaks selle kohe ära süüa, sest toidujäätmetega vesi rikneb, vesi muutub häguseks ja lõhnab ebameeldivalt. Üle jäänud toiduosakesed tuleb aegsasti akvaariumist eemaldada. Akvaariumit tuleks jägida, sest seal võib tekkida õhupuudus. Sellest saab aru siis, kui kalad on pinnal ja ahmivad õhku. Kui õhupuudus tekibki, tuleb panna õhustaja tööle, vahetada kiiresti osa veest ja kui akvaariumis on rohelisi taimi, siis lülita valgus sisse. Jälgida tuleks ka seda, et akvaarium ei muutuks roheliseks, see tähendab et vetikad vohavad. Et seda vältida, tuleks akvaariumit õhustada ja kinni katta. Kui kalad peaks
kõrge (maosisul on väike puhverdusvõime) ja see inhibeerib gastriini sekretsiooni. Kui loom sööb, siis satub toiduga puhver makku – proteiinid, mis seovad vabu H+ ioone ja maomahla sekretsioon tõuseb. Mida rohkem on toidus valku, seda rohkem HCl vabastatakse. 9. Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine. Maolihaste funktsioonid on valmistada magu ette toidu saabumiseks ja hoiustada suurtes kogustes toitu. Lahutada toiduosakesed väiksemateks osadeks ja segada maomahlaga, et saaks toimuda toitainete ensümaatiline lagundamine. Tühjendada maosisu peensoolde sobival määral. Tühjas maos on püsivad kontraktsioonid mao proksimaalses piirkonnas. Kui loom sööb, toimub ulatuslik lihaste lõdvenemine mao proksimaalses osas nim. vastuvõtlikuks lõdvestuseks. See võimaldab maol venida. Vastuvõtlikku lõdvestust reguleerib neelamiskeskus uitnärvi kaudu (mediaatoriks VIP)
Hambajuures kinnitab hambaalveooli sidekude, milles on rohkesti hambast lõualuuni ulatuvaid kollageenkiude. - nende eraldamiseks tuleb hamba eemaldamisel hammast eelnevalt pöörata/lõngutada, et see ei murduks ja juur ei jääks hambasompu. GINGIVA - hambakaela ümbritsev suu limaskest. Moodustab hamba ümber kaela. Ige Igemetasku- igeme ja hambakaela vahel - põhjas olev epiteel on kasvanud hambasse - igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga
Kiirel lennul on see väga oluline. Samuti on neil ka seljaaju ja närvid. Linnud orienteeruvad peamiselt nägemise abil (näevad värve). Samuti on hea nende tasakaal. Halvalt on aga arenenud haistmine ja maitsmine. Toitumise alusel jaotatakse linnud röövtoidulisteks ja segatoidulisteks. Toitu haaravad linnud sarvja nokaga. Neelata saavad ainult väikesi toidupalakesi. Lisaks näärmemaole on neil veel magu. Eriti hästi on magu arenenud segatoidulistel lindudel. Selles peenestatakse toiduosakesed sarvestunud maoseinte ja neelatud väikeste kivikeste abil. Lindude organismis seedub toit kiiresti. Nokkneelpugumagulihasmagusooltoruneerudkloaak Vereringeelundkonnas on venoosne ja arteriaalne osa täiesti eraldatud. Kopsuvereringe, kui ka kehavereringe. Nad hingavad kopsudega ja neil on õhukotid. Linnud on lahksugulised. Isaslindudel on sageli emaslindudest kirevam sulestik. Viljastamine on sisemine ja linnupojad arenevad kõik munas. Linnumuna on kaetud tugeva lubikestaga.
Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada. Seedekanal algab suuõõnega (peenestatakse, amülaas), söögitoru, magu (toit segatakse valke lõhustava nõrega) , kaksteistsõrmik (nõred eritavad maks-rasvad ja kõhunääre-mõnede ainete lagundamine lõpeb), peensool (toitainete imendumine verre), jämesool (seedimata toiduosakesed kogunevad), pärak. Hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Energia saadakse rasvade, süsivesikute, valkude jm oksüdeerumisel. Selleks tagab hingamiselund kond gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja CO2 kehast eemaldamise. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed (mida mööda õhk liigub) ja kopsud (toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Hapnik ja CO2 ei saa läbida rakumembraane gaasiliselt, vaid lahustunult.
annaabi.ee 
