blogspot.com/2017/11/tode-ja-oigus-ahtammsaare-1926- tode-ja.html II osa- https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II V osa raamat https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_V V osa https://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/a-h-tammsaare-tode-ja-oigus-v-pohjalik.html Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Vana-Andres elab saunas, Indrek läheb ka sauna. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama, tehes sellega endale liiga. Nad hakkavad jõge/kraavi süvendama ja puhastama. See on Vana-Andrese elu suurhetk. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud, kuid tegelikult ei teadnud ta miks ta Vargamäele tuli. Kuid järgmine kord tuli ta jäädavalt linnast ära, ta oli juba varem kurtnud, et ta ei saa linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Tiina rääkis end Maretile tüdrukuks.
Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14. Andrese ja Pearu unistuste võrdlus: Andrese unistus oli väiksem, kuid samas tähendas see talle palju ning nõudis ka palju tööd. Oma unistuse täitumisel mõtles ta ka Krõõdale kellele oli lubanud uusi teid ja sildu. Andres oli pika elu elanud Vargamäel, kuid tema soovid ja unistused polnud siiani täide läinud. Tänu pojale sai üks tema unistustest teoks ning ta sai rahulikult surra. Pearu unistus oli rohkem isiklikum, sest tema soovis tallu kedagi keda saaks usaldada ka pärast oma surma, kelle hoolde jätta kogu oma maa ja valdused. Mõlemate meeste unistused olid neile endile kõige tähtsamad. Andres ja Pearu olid
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe
Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi katsumine, mille võitis Vargamäe Andres Pearu sulase Kaarli ees. ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab
Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui üksainuke kindel asi Vargamäel, ja kuidas Andres ka ei püüaks, tehes eraldi teid ainult sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna
Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk
Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja. Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused täituvadki enne
Oskar ja Ott tülitsevad. Ott läheb minema, kuid lastakse Soosillal maha. Kuuldakse pauku, Karla aimab kohe, et Eedi paugutas sest on koos püssiga kadunud. Kui saadi teada, et Ott lasti maha siis Elli tahab järgi joosta, kuid Oskar püüdis ta kinni ja tõi ta süles tagasi. 24 (260) Hakati juurdlema juhtunut, kahtlustatakse Eedit kuna oli kadunud koos püssiga. Arvatakse veel, et Juuli käskis tal seda teha kuid tõendid puuduvad. Elli on murtud ja Indrek lohutab teda. Koerad hauguvad Vargamäel, arvatakse, et ametnikud passivad kuskil ja ootavad Eedit. Leitakse Eedi püss ja puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26
temaga tuttavaks sai oli päris ebatavaline ja viimaks see, kui Marilyn sai teada, kes Jan tegelikult on, ning kui Marilyn ise avastas, et on esimest korda oma elus armunud noormehesse mitte noormehe rahasse. Mõtteid teosest ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa Peategelased Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Pearu Murakas - on kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka
ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge. IV Tuleb juttu sassist, kelle on üks jalg lühem kui teine ja teda arvatakse alle kasekmise meheks kuigi ta oma naisest maretis on pikem . Ta on ka eespere peremeheks, ag aerinevalt andresest loeb tema kõike rahas , tema ei tee tööd selleks et vargamäel kõik ilus oleks vaid selleks et kasusaada. Lõpuks tekib sassigi huvit Indreku tegemiste vastu ja ta läheb soosse ja mõtelb et päris hea töö et kui juba need kraavid jõkke ulatuks jookseksid pooleliolevatest kraavidest veed ära. Inderk teeb talle ettepaneku hakata jõge süvendama ja puhastama kuna siis saaksid kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst
Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia. H.A.Tammsaare Päris nimi on Anton Hansen. Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks. Käsitlus: ,,Tõde ja õigus" 1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism. I osa võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt
Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt. Tammsaare pani sinna raamatusse enda ja enda külanike elud Andres kutsub Mari peale Krõõda surma tallu elama. Õige või vale? Osalt jah, sest Krõõt ise soovis, et keegi hoolitseks laste eest ja et lapsed said Marile toetuda. Osalt vale, sest rikkus Mari ja Jussi suhted ning Mari oli kurb seetõttu üleval talus. Andres tekitas ka suure segaduse naabrite vahel ja külas. Lõppkokkuvõttes oli Mari Andresele, kui tööori, mis tegi ta õnnetuks
..(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu)
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli
2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis.
rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I
Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn. Satiirilise ja koomilise kõrval on tunda ka teravat traagilist külge nende tõsielu vastuolude puhul, mida Tammsaare kirjeldab. Romaan tekitab niihästi naeru, viha kui ka kurbust. Siin seguneb naljakas ja traagiline süngega nagu eluski
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis
Juhendaja: ..................... Koostaja: ....................... Tallinn 20 ..... Sissejuhatus Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Olin seni eelarvamusega suhtunud A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus"ning seda igavaks ning tüütuks teoseks pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnud ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu- perioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust
Krõõt? Andres oli õnnelik, et tal oli nüüd oma talu. Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe
Anton Hansen Tammsaare pööras oma romaanis peatähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele. Ometi võib öelda, et "Tões ja õiguses" oli ka Vargamäe naistel väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast. Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus
mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi pulma minna, kuid teisi selles osas ka takistada ei tahtnud. Oli vähemalt ühe korra Vargamäel südamest rõõmustanud kui Krõõdal sündis poeg. Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud maakeral tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on jäänud samaks. Juba ürgaja inimesed otsisid endale paremaid elupaiku, ning tegid tööd selle nimel, et saaksid õnnelikult elada. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks näha peale haritud karjamaade ka õnnelik pererahvas. Aga elu ei naerata kõigile ühtemoodi ning õnnelikuks pererahvas ei saanud. Miks värgamäelased õnnelikuks ei saanud? Andrese elu kujunes eluks Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, kuid tema liigne töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu nii naise, lapsed, pere, kui ka vabaaja ja lõõgastumise
Aga ei jätnud aeg ja kurvad sündmused tedagi puudutamata. Kõik see aga muutis temagi kurvaks ja enesesüüdistus mehe poomise pärast pani hingele pitseri peale. Lõpuks oli ka tema kurb ja alati tõsine. Mis alguses Andrest tema juures võlus, kadus perenaiseks saamisega. Tüdrukud olid alguses lapsed nagu lapsed ikka, aitasid kergemaid töid majapidamises ära teha. Kui tüdrukud sirgusid, kasvasid neist väga töökad, lahtiste kätega noorikud. Oli taas aeg kus Vargamäel oli üle pika aja taas naeru kuulda. Raamat iseloomustab Liisit tüdrukuna kes on isa iseloomu ja välimusega aga ema häälega, Maretil aga on ema silmad . Krõõt suri oma neljandat last, poega Andrest, sünnitades. Aga ma arvan et surma põhjusteks võib veel lugeda rasket elu ja karmi tööd, mis oli noore naise lihtsalt ära väsitanud. Ma arvan, peale Krõõda surma Mari kutsumine perenaiseks oli ühtepidi viga, aga lapsed vajasid
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides
1941 ilmus roman "Ekke Moor". Peategelane on noor mees Ekke, kes jätab oma ema Ja kallikma, et minna laia ilma seiklema. Ta kehastab mitmeid ameteid ja rolle, kuid jõuab tõdemuseni, et kodus on ikka kõige parem. Sellele romaanile oli eeskujuks Ibseni näidend "Peer Gynt". Ka Rootsis jätkas Gailit eestikeelsete romaanide kirjutamist. Kuulsaim nendest on roman "Üle rahutu vee", mis kujutab ühe mootorpaatkonna põgenemist Rootsi. Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal, Põhja-Tammsaare talus. Pere oli vaene ja 12st lapsest kasvasid suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
