,,Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´ Artikkel on võetud ajakirjast ,,Eesti Loodus´´. Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran. Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu eesmärk on hinnata ohustatud liikide seisundit. Uue süsteemi järgi asuti seniseid nimekirju üle vaatama. Esmalt võeti Euroopas vaatluse alla linnud, siis lisandusid imetajad. Liikide seisundit hinnati nii terve Euroopa piires kui ka eraldi Euroopa Liidu alal. Hinnangu järgi selgus, et Euroopa imetajatest on ohustatud ligi 15%. Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi
,,Dorian Gray portree" Autor: Oscar Wilde Ilmumisaasta: 1890 Teised olulisemad teosed: ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Õnnelik prints", ,,Ööbik ja roos", ,,Isekas hiiglane", ,,Salome" Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega polnud piisavalt võimukas, et Dorianile mõju avaldada. Basili heatahtlikkus ja naiivsus ei sobinud minu arvates sellesse seltskonda, kuna selliseid väärtusi na...
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud...
docstxt/1555411239272.txt
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aasta...
Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte, N. S. (2006). Emotional intelligence and self-esteem mediate between perceived early parental love and adult happiness. E- Journal of Applied Psychology, 2(2), 3848. http://ojs.lib.swin.edu.au/index.php/ejap/article/view/71/100 Artiklid kogumikus. Artikli autor
selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb. Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000). Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler, Harju, 1997). Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse. Näiteks: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kasutatud teabeallikate loetelu vormistamine APA viitamissüsteemi puhul Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007)
Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Autor A. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus. Autor B. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus. Autor C. Ilmumisaasta. Pealkiri — [WWW] URL www.veebiaadress.ee (kuupäev). 9 LISAD Lisa 1. Esimese lisa pealkiri Tekst Tekst Tekst Tekst Tekst Numbrid Numbrid Numbrid Tekst Numbrid Numbrid Numbrid Tekst Numbrid Numbrid Numbrid
.......................................................................21 20. raamatu analüüs..................................................................................................22 KOKKUVÕTTEKS.....................................................................................................23 2 LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID 1. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Silvi Väljal (tekst ja pildid) "Jussikese seitse sõpra". Esmatrükk: ´"Eesti Raamat", 1966 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema vahvate illustratsioonide tõttu. Samuti on jutu sisu huvitav ja õpetlik. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib poisist, kes soovib minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeval kesta igavesti. Teel sinna kohtub ta ka teiste nädalapäevadega, kellega ta sõbraks saab
MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon Tallinn aasta Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded Juhendi, kuidas kirjutada retsensiooni kontserdi või muusikateatrietenduse kohta, saate kooli koduleheküljelt (www.ramkool.edu.ee) Koolielu Õppematerjale. Retsensiooni kohustuslikud koostisosad: 1. tiitelleht 2. pikkus vähemalt 2 lehekülge, alates 10. klassist vähemalt...
siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8). Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele. Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis “Rehepapp”¹. __________________ ¹ Andrus Kivirähk. Rehepapp. Tallinn: Varrak, 2000.
ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele. Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89). Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites. Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse. Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al. Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005). Näide: Midgley et al (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks.
45 „Eesti Filmiklassika“ filmi leidub. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika Kogu: Valga Keskraamatukogu 7. Mitu ajavahemikul 2010-2015 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Seitse raamatut ilmus. Need on psühholoogia teemalised. Näited: „Psühholoogia alused“ ja „Sõbraks olemise kunst : [sõbrune, armu ja pühendu“ Liik(UDK): 159.9 Ilmumisaasta: 2010-2015 Kogu: Valga Gümnaasium 8. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Jah, leidub. Leidsin „Toimetamine : kas looming või tsensuur“. Autor: Maarja Lõhmus Märksõna: raadioajakirjandus Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine elektronkataloogist ESTER (http://www.ester.ee/search~S1*est) 9
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“. Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 ...
Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjanduse nimekiri RAAMATUD: märgitakse töö autor, ilmumisaasta, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Materjali analüüs ja kokkuvõtte tegemine * Kogutud materjali sorteerimine ja ülevaatlik esitamine.
Täpsem otsing, sisestasin autori Mayo Andrew , keeleks valisin inglise keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli 1 raamat ,,Human Resources or Human Capital?" 1. Tutvuge andmebaasiga ISE ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p sooritage otsing märksõnaga ,,ametikirjavahetus" ning leidke pärast 2014. a ilmunud ajakirjade artikleid, kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin sõna ,,ametikirjavahetus", lisasin ilmumisaasta pärast 2014, märkisin väljaande tüüp ajakiri ja artikli tüüp artikkel. Tulemuseks sain 2 kirjet, üks on ilmunud ajakirjas Radar ja teine ajakirjas Director. leidke Kadri Kõivult 2015. aastal ilmunud artikleid, kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin autori nime Kadri Kõiv, lisasin ilmumisaasta vahemiku pärast 2015 ja enne 2015 ning artikli tüübiks märkisin artikkel.
K o k k u v õ t t e m a h t ei ületa 1/10 töö põhiosa mahust. 18. Käsutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelus tuuakse ainult töös viidatud allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud
kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.)
SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmum...
kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14 TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda.
See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002)
15 1/3 , 5 . 2/3 Times New Roman, 12, 1,5. 4 . , , 16, - 14 . Word Heading 1, Heading 2, Heading 3 . /// , . . () ( 1 4. . , , , , . .) ( , ) ( . ) !!! ( , , ) ( . 14) Autor(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Tamm, A. (2003). Kooliharidus Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. (, , , ) () () () (Kokkulepe) . , + . . . 1. (, , ) 2. 3. , , , , 4. ( ?) 5. , , , . , , . 6. 7. . . 7 , 7. . ... GÜMNAASIUM KIRJALIKU TÖÖ TEEMA Kirjaliku töö liik Õpilase nimi, klass Õpetaja nimi ... 2017
Inimeste veenmine: asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele. Keha ja tema isiksus: psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail. Psühholoogia alused Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. Sajandil Sõbraks olemise kunst Ära kasva suureks: kuidas olla õnnelik ja täita oma unistused Formuleering- Liik: (UDK) 159.9, ilmumisaasta: 2010-2015, ühik: raamat, kogu: Valga Gümnaasiumi raamatukogu. 8. Maarja Lõhmus on kirjutanud raadioajakirjanduse teemal. Toimentamine: kas looming või tsensuur, Avalik- õiguslik ringhääling Eestis. Formuleering- Autor: Maarja Lõhmus, märksõna: raadioajakirjandus, kogu:Valga Keskraamatukogu. 9. Leian ühe väljaande Pravo, ilmus üks number, ilmumisdaatumid Nr. 1(1) (2009). Formuleering- Sõna: sotsiaal, teaviku laad: ajakiri, keel: vene keel, raamatukogu: Tartu raamatukogud. 10
... Postimees, 7. juuni, 2005 · INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Vabamäe, Inna. Milline peab olematöötaja ergonoomiline töökoht? Kättesaadav: http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=14 2.7 Töös viitamine Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas. Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber. Referaadi vormistamine 5 Andrus Kivirähk alustab romaani ,,Rehepapp" esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3) Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele: Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste iseloomust romaanis ,,Rehepapp"1 2.8 Töös lisade esitamine Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale.
ARVUSTUS Noorsooromaan ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny ilmumisaasta 2011 (paberraamatu ilmumisaasta 2007) Kirjastus: Tänapäev eesti keeles, e-raamat Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab".
kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudesse viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta. Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird, Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.)
Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
Raamatu pealkiri: Minu Island Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse. Huvitav oli lugeda eri viisidest kuidas Islandlased kasutasid vulkaanilist soojust enda hüvanguks ära. Geiser islandil Islandil on suured lambakarjad
· 10 maakonna keskraamatukogu · 364 maaraamatukogu · 32 kooli- ja erialaraamatukogu · 21 kultuuriasutuse raamatukogu · 9 riigiasutuse raamatukogu URRAM-i avaleheks on http://www.lugeja.ee/ . Raamatute otsimisest. Esimeses otsingureas on otsingutunnuseks vaikimisi autor ja/või pealkiri. Otsida saaks kas ühega sõnadest, kõigi sõnadega, täpset fraasi või ilma teatud sõnadeta. Võimalik on otsida ka teiste tunnuste, näiteks märksõna, ilmumisaasta ja vabasõna järgi. Valikuid saab teha rippmenüü kaudu. Otsida on võimalik ka rohkem kui ühe tunnuse järgi. Selleks tuleb täita ka teine otsingurida, vajadusel otsingurida lisades. Sellist otsingutüüpi nimetatakse kombineeritud otsinguks. Et tulemusi liiga palju ei tuleks saab neid piirata ekemplaride leidumuse järgi: piirkond, raamatukogu tüüp, harukogu. Tulemusi saab sorteerida pealkirja, autori, ja ilmumisaasta järgi. Leitud teavikute nimekiri kuvatakse tabeli kujul
RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas ,,Valge", leiate Viljandi Linnaraamatukogust? 2 raamatut (1. Röövitud : põgenemine Süüriast; 2. Julmus : traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-1941) ; Sakala (1941- 1944) ;
Öövahtkond Autor: Terry Pratchett Kunstnik (Zeichner): Hillar Mets Ilmumisaasta Eestis (Jahr): 2008 (Varrak) Eesti keelde tõlkinud: Allan Eichenbaum Autoriõigused (Eestis): 2008 Sam Vimes püüab vahistada psühhopaadist mõrtsukat, kuid satub hoopis äikesest tingitud ajanihke tõttu omaenda noorusaja AnkhMorporkisse. See on linn, mida valitseb patriits ja kus võimutsevad õelad eriteenistuse töötajad. Samil tuleb kanda hoolt selle eest, et tema noorem mina ellu jääks ning kehastada seersant Keeli, kes oli talle nooruses õpetanud suurema osa tarkustest. Lisaks tuleb tal hakkama saada ülestõusuga, mille kulgu ta samuti juba ette teab. Kuid ajalool on alati varuks üllatusi ning nagu ajamungad ütlevad, leiab see ikka mingi tee oma sängi pöördumiseks. Martin Rahuoja
kas autori enda või teis(t)e autori(te) juba avaldatud allikatest. 1 Siin on joonealune märkus. 2 Märkuste vahele jäetakse tühi rida 14 TTÜ majandusteaduskonnas kasutatakse nimelist viitamissüsteemi (Viitamine 2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda.
Mart Poom "Minu Lugu" Raamatu kohta · Autor: Mart Poom ja Indrek Schwede · Ilmumisaasta: 2014 · Raamatu müügitulu läheb Mart Poomi Jalgpallikoolile · Indrek Scwede ja Mart Poomi Teose ülesehitus · Laspsepõlvest · Noorus- ja kooliaeg · Klubikarjäär Lapsepõlv · Kus lapsepõlv mõõdus · Kuidas alustas jalgpalliga · Tallinna 49. Keskkool · Tallinna Lõvid · Tallinna Sport Noorus- ja kooliaeg · Tallinna Tehnikaülikool · FC Flora · Eesti koonids · Välismaa klubid · Aastal 1989 Dallases
varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8.
huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud ISE andmebaasi. Otsisin dokumendihalduse teemal kirjutatud artikleid ajavahemikus 2010-2015. Leidsin neli kirjet, millest üks on selle kohta, et infohariduse osakond kolis Viljandist Tartusse. Mugav kasutamiseks, aga arvasin, et kirjeid tuleb rohkem. Sõna: dokumendihaldus Artikli tüüp: artikkel Ilmumisaasta: 2010-2015 Vali teemabaas: ISE haridus Nimi: Õpperühm: TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin. Näide: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“. Andmebaas: Haridus Märksõna: õpetajakoolitus Perioodi otsing: 2006-2006
Sissejuhatus Režissöör ja kirjanik: Luc Besson Produtsent: Virginie Silla Ilmumisaasta: 2014 Žanrid: ulme, märul Näitlejad: Scarlett Johansson, Morgan Freeman Lühikokkuvõte sisust Lucy sunnitakse narkomuulaks(CPH4) Kott puruneb ta kõhus-vabastades suure koguse narkootikumi tema süsteemi Telepaatia, telekinees, vaimne ajas rändamine, valu ega muude ebamugavuste mitte tundmine Professor Samuel Norman Surematus või reproduktsioon Teadmiste edasi andmine Konflikt, kulminatsioon Konfliktiks oli Korea maffia boss ning
käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. 2.10. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad
Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. N.: "Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond." (Varrak 1998, lk 79). LÜHENDID Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt, a, lk, jms, jne. Samuti tuleks kasutada üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks pruukida (näiteks: ÜRO, USA jt). Enne lühendi loomist tuleks esmakordselt see samas defineerida täieliku kirjapildi kaudu. ARVUD
1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. Mis põhjustel õppisid sakslastest kirikuõpetajad eesti keelt?
Raamatukõne 1.Autor: Astrid Lindgren, Teos: ,,Madlike ja jaanikingu põnn", Ilmumisaasta: 2003. 2.Lühidalt huvitavat autorist: Astrid Lindgren sündis taluniku tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks.
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta ...
"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid
MINEVIKUTA MÄLESTUSED Ene Sepp Raamat: ‘’Minevikuta mälestsued’’ Autor: Ene Sepp Kirjastus: Tänapäev Ilmumisaasta: 2010 Lehekülgi: 132 Autorist Ene Sepp on hetkel 23 aastane noor naine, kes sündis Raplas ja õppis Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Oma esimese raamatu ‘’Medaljon’’, mis sai noorsooromaanivõistlustel 3. koha, kirjutas ta juba 17-aastaselt. Lisaks ‘’Medaljonile’’ on Ene Sepp kirjutanud ka raamatu ‘’Minevik olevikus’’ mis on teose ‘’Minevikutamälestused’’ järg. Raamatu kokkuvõte Raamat räägib 16-aastasest Liisa-Lyst, kes põgeneb kodust ja
LUGEMSKONTROLL LUULEKOGUST 8. klass 1. Vaid ühe välisautori luulekogu, st loed tõlkeluulet. 2. Luuletusi kogus peab olema vähemalt 25. 3. Kirjutad välja luulekogu pealkirja, autori, ilmumisaasta (originaal ja tõlge) ja tõlkija nime. 4. Otsid autori kohta informatsiooni ja kirjutad selle maksimaalselt ühele A4-jale (tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum;
in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool Tartu Ülikool Vadja sümboolika 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu
millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus
Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin 2 tükki, kasutasin teemabaasi: kunst, teater, muusika, film. Valisin liitotsing -> Personaalia ,,Mati Unt" ja Personaalia ,, Vaimude tund". Väljaande tüüp ,,Ajakiri" , Artikli tüüp ,,Arvustus", Ilmumisaasta 2000-2010. 3. Kas ,,Targu Talitas" on ilmunud artikleid infarktist? Kui jah, millal ja mis pealkirja all? Millist teemabaasi kasutasite? On küll ilmunud. Pealkirjaga ,,Kuidas toimida infarkti korral?" Ilmumisaeg 2013-01-31 PIIRATI: Article Type "ARTIKKEL" ja Publication Type "AJAKIRI" ja LEITI 1 kirje. Väljaandeks valisin ,,Targu Talita" Ja d:märksõnad (s.h. personaalia) ,,Infarkt" 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind. Teises jutus lubab Kalju õpetajatele, et õpib homseks ära kõik kodused üle...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
