Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde ja õigus - Andrese iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, tundis, sihikindel, tundnud, unustas, tallu, otsima, unistusi, kaunist, osanud, töökas, vaevalt, koguaeg, pereliikmed, väsinud, esikohale, krõõt, öelnud, poega, talus, vedamine, jääma, valas, perenaine, hoolinud, nägid, jumalaga, marit, piinama, hoiad, iseend, toeks, viskas, paluda, temal, ühegi, teeks, hoolib, kaasavarasoovis, et ta tuleks siis ta oli kohe nõus minema. Lõpuks Juss poos end üles seal kus Mari ta kunagi päästis poomisest. 24. Kuidas suhtlesid naabrite lapsed omavahel? Naabrite laste vahel ei olnud mingit vihavaenu ja mingeid vempe, nad said väga hästi läbi. Liisi- Andrese tütar abiellus Pearu poja Joosepiga, alguses oldi selle vastu. Liisi mõtles välja, et ainuke võimalus on rasedaks jääda, ning see ka juhtus. Andres viskas Liisi välja, ning too elas saunatädi juures ja Joosep käis seal kosjas. Nad abiellusid ja kui see tehtud sai hakkas Andresel Liisist kahju ja käskis Maril alda talle kaasavara kaasa. Pärast Liisit ja Joosepi äraminekut Vargamäelt proovis Pearu oma poega Karlat Maretist eemal hoida, et Karla ei abielluks Liisiga. 25. Missugused olid Andrese nõudmised naisele ja Pearu omad? Andrese naine pidi olema tubli töö tegija
valu ei ole.“ “Möödunud õnn on surnud õnn.“ “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“ “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele. Peagi mõistis kui kurvaks oli muutunud Krõõt Vargamäel olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti
,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I Andres ja Krõõt (vastabiellunud, tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu, maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus. Andres tutvub Pearuga (Andrese kiuslik naaber) kõrtsis. IV
ülesande kõrgusel jne, kuid Andrese üha kalgimaks muutuv meel rusub Mari vaimu üha enam. Mari haigestub raskelt, ja palub oma pojalt Indrekult valuvaigisti üledoosi. 7. Miks Pearu Andresega pidevalt tüli noris? Sellepärast, et Pearu on vembumees ja väga irratsionaalne, ta vastandub Andrese ratsionaalsusele. Talle meeldib panna inimeste tolerantsi proovile. 8. Mille pärast Pearu ja Andres kohtu käisid? Sellepärast, et Mart viskas oma viimase kiviga Pearut, mille peale hakkas koer jalga purema. Pearu tulistas koera pähe, hirmunud poiss jooksis Andresele rääkima. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale. 9. Võrdle Andrust ja Pearut, tuua välja nii mõlema plussid kui miinused. Andres + Andres - Töökas Kinnine
lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel - Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma, mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi - Pearu oli ka ise oma käitumise üle kohkunud, see võimaldas Matul koju joosta ja pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda.
Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre
Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees veetis enamuse ajast sakste ruumis) kohata, kuid see kohtumine oli ebameeldiv, sest naabrimees oli ta vastu üleolev. Mehed läksid peaaegu isegi kaklema. IV Pearu tuli alles reedel alanud kõrsiskäigult teisipäeva lõunal koju. Perenaine, kes mõtles juba meest otsima minna, ei jõudnud talle õigel ajal vastu ning seetõttu sõitis mees aia puru. Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu vihastas seetõttu nii hullusti, et oleks kättemaksuks peaaegu kaevu urineeerinud, aga sulane suutis ta ümber veenda. Hiljem tahtis Pearu ka Anrese poole minna, aga perenaine takistas teda. V Veeti kive ja alustatu kraavi kaevamist. Kuid peagi jõuti naabri maani ning Andresel tuli
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh
Mõlemad hoidsid oma poja poole Andres võib-olla rohkem Andrese poole.Mari oligi Indrekuga rohkem lähedasem, kuna Andres polnud ju tema päris poeg, sai ta ka rohkem pragada.Hiljem poisid omavahel olid leplikumad, siis kui Andres tööle läks. Andrese tütar Liisi armub naabri Pearu poega Joosepisse. Alguses ei meeldi Andresele see sugugi, kuid hiljem ta lepib sellega. Kuna Liisi ja Joosep otsustavad minna mujale elama mitte jääda Vargamäele, siis isa heldib ja pakub kaasa kaasavara. Paljud lapsed surid kurguhaigusesse see oli justkui epideemia, peale mida ei lastud lapsi enam nii palju küla peale. Peale Liisi lahkumist hakkasid ka teised lapsed lahkuma Vargamäelt ja neil oli kurb, kuna abilisisi jäi vähemaks. 4. Krõõda roll Vargamäel enne ja pärast surma Enne surma Krõõt on töökas Vargamäe elanik, kuigi ta ei jaksa teha enam palju, ta teeb siiski. Laste sünnitamine ja töötamine väsitab teda. Ta enne surma
tasane ja vaiksemat sorti mees, kuid samas visa ning kindlameelne. elab edasi kas või Eesti kõrgemates riigiorganites, kus kõik patud alati naabri ,,kapsaaeda" saadetakse. Lühike sisukokkuvõte Andres kolib oma nooriku Krõõdaga isatalust kaugele Vargamäe Mäe tallu. Maa Mõtted on vesine ja kehvapoolsem ning eelmine omanik ei ole sellega midagi tarka suutnud ette võtta. Andres hakkab talu uuesti üles ehitama, töötades looma ,,Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind kombel ööd ja päevad. Rassimise kõrvalt tuleb tal vägikaigast vedada ka naabri üheksa korda vastu." Pearuga, kes üritab Andrest iga hinna eest kõrvaltalust välja süüa
kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud. Andres ei leppinud Liisi ja Joosepi pulmadega ning ta ei tunnistanud Liisit enam oma tütreks, ajades ta kodust ära. Kui Liisi ja Joosep Vargamäelt lahkusid, oli neil oma esimene laps juba käes, kelleks oli poeg. Tütre lahkudes muutus aga Andrese meel härdaks ning ta ei saanud lasta enda ja Krõõda esimesel lapsel kodust nõnda lahkuda, et tal polnud mingit kaasavara. Andres rääkis Marile, mida ja kui palju anda, sest teda ennast polnud tütart ärasaatmas. Liisi ja Joosepi lahkumisega Vargamäelt algas seal nagu mingisugune lagunemine: noored kadusid isakodust üksteise järel. Maret oli leidnud endale mehe. Nagu ta ise väitis, oli see ainus, kes teda naiseks tahtis. Selleks meheks oli üks tisler kiriku juurest ning tema parema jalaga polnud kõik korras, sest ta lonkas seda. Jällegi oli Andres pulmade vastu, kuid ainult alguses, sest Maret suutis
· Naine püüab teha sama hästi tööd kui teisedki, ent laste kõrvalt on see raskem. Pärast neljanda lapse, poeg Andrese sünnitamist ta sureb. Perre jääb laste eest hoolitsema saunatüdruk Mari, kel endal kaks last ja meheks sulane Juss. · Jussile ei meeldi see, et Mari elab Andresega koos majas ning kasvatab tolle lapsi, ent naine ei saa sealt ka lahkuda, kuna ei saa lapsi hooletusse jätta. Lõpuks teeb Juss enesetapu, mis jääb Marit elu lõpuni piinama ning mida ta peab enda süüks. · Andres ja Mari abielluvad ning saavad ka ühiseid lapsi. Nende pojast Indrekust oodatakse suuri tegusid, sest poiss on juba sünnist saati olnud ,,targa" näoga. Tema koolitamisega nähakse ka pisut rohkem vaeva, kui teiste lastega. · Nagu Krõõtki, pole ka Mari Vargamäe perenaisena õnnelik, vaid kurvameelne, kuna tunneb pidevalt süümepiinu Jussi surma tõttu. Kui mitmeid peresid tabab epideemia, mille
algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel
Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek terve loo ära ja Andres sai karistada, mille peale too pisikesele poisile ka kätte maksis. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(tahtsin temaga mängida)
Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres). Juss üritas üle jõe ujuda, aga peaaegu Indrek viskas ema kiviga, nii et tollel külg aastateks haigeks jäi. Indreku uppus. Kraav sai valmis, aga Pearu lõhkus tammi enne, kui nad olid kokku ja Mari vahel on eriline hoolitsus, millest Andres kõrvale jääb. leppinud. Andrese hobused pääsevad koplist välja ja teevad Pearule kahju, XXXII Vanemad inimesed Vargamäel ja ka mujal ümbruskonnas mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks tö�
liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda, et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari võttis kartuleid, Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja viskas suure kiviga, Andres peitus selle eest, kivi lendas Mari külge, too kukkus hingetult kartulikorvi kõrvale maha. Kui andres lahkus põllult, jättes endast Mari ja Indreku maha, tundis esimest korda võõrana; sellest aimdusest ei saanud ta tulevikuski lahti. Sai 14 uhkusega ütleb, et on Vargamäe peremees. Rammu tuli aasta-aastalt juurde, mehemürakas. Nimetas endast väiksemaid könnideks. Armastas oma rammuga lõõpida. ,,Karuköhmis". Konkreetne
esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus. Tammsaare tuntud tsitaat ,, tee tööd, siis tuleb ka armastus, ,, oli Andrese salajane lootus. Oma lastele ta ehitas,võitles maaga, et nemad võiksid ükskord tunda samasugust kiindumust Vargamäesse kui tema. Kuid armastust ei tulnud, ei tulnud ka õnne. Andres armastas oma esimest naist Krõõta, ent peagi mattus viimane Vargamäel töösse. Andres unustas töö keskel oma naise, kes majapidamise kõrvalt lapsi sünnitas ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga
Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega
Millest leiti lohutust? Eks see valmistas tuska sellepärast, et vanasti oli taludes kombeks koht meessoost pärijale jätta. Andresel ja Krõõdal aga sündis kolm tütart, enne kui lõpuks sündis poeg. Ju Andres kartis, et peale tema surma pole tal kellelegi jätta seda raske tööga kordaseatud kohta. Tütred lähevad ju oma meeste juurde elama ja pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud. Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis. · Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. 2) Iseloomustage Andrese abielu Mariga. Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus
Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees
Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha- selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi
Lepiti kokku et teevad kahasse, P tahtsi et kraav oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sellel ei ole vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks. VI Nelipüha Selleks ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök-
lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja.
Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud.*Algul tahtis Andres Pearuga kraavi kahesse kaevata, kuigi Sauna- Madis andis nõu, et see pole hea mõte. Lõpuks oli Pearu sellega nõus, aga omadel tingimustel: mättad tema poole ja kraav tema maa peale. Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis
Juss ei tea isegi, kas tahab Andrest tappa või ei, kuid lõpuks ei saa ta sellega ikkagi hakkama, sest hirm tuleb enne peale. Virutab Andresele küll pussiga jalga kui kui teine vastupanu osutab viskab Juss pussi minema ja jooskeb hirmuga minema. Andres ei räägi juhtunust kellelegi, alles hiljem saab Mari juhtunst teada. Juss jookseb soosillalt sauna taha ja poob ennast kuuse otsa ülesse. Keegi ei osanud seda oodata ja kõik süüdistavat Marit ja Andrest, kaasaarvatud Mari ise. Peale Jussi surma muutub Mari sama nukraks kui Krõõt oli Vargamäel olnud, sest Juss surma süütunne ja kurbus jäi teda surmani kummitama. Peagi hakkavad kariloomad ning isegi pooled lapsed nakkushaiguse tõttu surema ning seda seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta ei anna endale andeks, et salaja tahtis saada Mäe perenaiseks, kuigi ta ei mõelnud seda tõsiselt ega plaaninud Jussi juurest ära tulla.
peamiselt saksatoas käimine ja mida ta tegi igal võimalikul rehnupidamine, milles ta ennast hetkel, vahel käis ta ka kõrtsis. suurepäraseks pidas. Hiljem, vanaduses luges Andres tihti piiblit. Väärtushinnangud Väärtustas õiglust (mis Väärtustas oma unistusi ja tihtipeale tema puhul oli pigem tulevikuplaane ja nende ebaõiglus tema enda kasuks), täitumist, tõe ja õigluse jalule nalja tegemist (rohkem halva seadmist, oma talu ülal ja nalja tegemist), lõbusat korras hoidmist, selle kestma elamisväärset elu (arvestades jäämist. tema hobisid).
Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati
Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki. Jussi surm ripub kogu ülejäänud elu nagu kurbuse ja süütunde vari Mari kohal, rusudes ja surudes ta samuti nukraks nagu oli Krõõtki olnud Vargamäe perenaisena. Järgnevat nuhtlust - kariloomade ja isegi laste surma koledasse nakkushaigusse, mis kõrvenurgast pea pooled lapsed viis, seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nend
annaabi.ee 
