force in the field of number and has small children meditating about number theory and "sets." Cardinal Newman said of Napoleon, "He understood the grammar of gunpowder." Napoleon had paid some attention to other media as well, especially the semaphore telegraph that gave him a great advantage over his enemies. He is on record for saying that "Three newspapers are more to be feared than thousands bayonets." Alexis de Tocqueville was the first to master the grammar of print and typography. He was thus able to read off the message of coming change in France and America as if he were reading aloud from a text that had been handed to him. In fact, the nineteenth century in France and in America was just such an open book to de Tocqueville because he had learned the grammar of print. So he, also, knew when that grammar did not apply. He was asked why he did not write a book on England, since he knew and admired England
Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel) Liikumine tekitab vajaduse ühtekuuluvuse loomise järele (joining). Kollektivism ja konformism on erinevad mõisted: peavoolu ameeriklased reeglina individualistid, aga konformistid (Tocqueville 1835: enamuse kõikvõimsus). Philip Slater ("The Pursuit of Loneliness"): individualism kui enesega ise toimetulek, mitte kui õigus ekstsentrilisusele (erinevalt Suurbritanniast). Eesmärgid dikteerib ühiskond, eesmärgid on ühed ja samad. Ärevus ameeriklaste püsiolek. Kaks seletust: 1) Riesmann et al ("The Lonely Crowd") 20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie
Revolutsiooni ja reformi erinevused REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid algatab valitsev partei (opositsiooni nõudel) Osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu planeeritud kulg ja oodatav tulemus Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3
seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia.
loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed. On poliitiline võrdsus ebaõiglane.
Kodanike mitmuses esile toomine rõhutab ühiskonna avatust, mitmealgelisust, pluralismi ja samas ühistegevust Tsiviilühiskond - pärineb demokraatia ja modernse riigi algusaegadest, vastandub tsiviliseerimata e reegliteta, anarhilisele ühiskonnale + vastandub ka militaarsele olukorrale, kus inimestevahelisis suhteid korraldatakse põhimõttel "tugevamal on õigus" Vabatahtlikud ühendused - võttis kasutusele 19.saj prantslane Alexis de Tocqueville. "Vabatahtlik sektor" kitsamas mõttes kirjeldab vabatahtlikkus niisuseid ühendusi või tegevust, milleks kodanikud ühinevad oma vabast tahtest, vabast ajast ja ilma tasu saamata. Laiemas mõttes niisugust tegevust, mida iseloomustab panustamine sotsiaalsete probleemide lahendamisse ning ühiskonna edendamisse Valitsusväline e mittetulunduslik - kodanikeühiskond või selle osis Valitsusvälised organid - rõhutab kodanikeühiskonna vabatahtliku kodanikualgatuse mõtet
Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, tekib vägivaldne valitsus. Aristoteles:
KOV-e ajaloolis-teoreetilised alused Lühiülevaade KOV-e põhilistest teooriatest Suur mõju 18. saj Prantsuse konstitutsioonidel, 1831. aasta Belgia konstitutsioonil. Belgia omas kajastuvaid kogukondliku halduse organiseerimise ideid väljendas enne Prantsuse poliitik J. G. Thouret, kes formul munitsipaalhaldusele omaste kogukondlike asjade ja riigi poolt KOV-e organitele üleantavate asjade mõisted, millega tegeldi ka edasipidi. A. de Tocqueville juhtis tähelepanu KOV-e olulisusele ja eksist probleemidele. Ka Saksamaa andis olulise panuse teooriate mõtestamisse. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulike õiguste teooria) Sakslaste poolt. 19. saj alguses hoolitsesid kogukondlike asjade eest riigiametnikud. See teooria väitis, et kogukonna õigusel juhtida oma asju on samasugune loomulik ja võõrandamatu iseloom nagu inimeste õigustel ja vabadustel. Kuna kogukond on tekk riigist varem, siis viimane peab
A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks
kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid
· Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks
Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks kaks teed: filosoofid haaravad võimu/kuningas hakkab filosoofiks. Türannia
on Rousseau jaoks vangla. Rousseau soovib seega elu, mis on kõrgklassi luksuse ja baasvajaduste vahel, ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. ,,Metsik mees elab endas, sotsiaalne mees elab endast väljas, ta oskab elada vaid teiste avamustes, oskab rääkida vaid nende hinnangust, mis juhivad tema enda olemist" (1755) Î Ära mõtle nii palju, mida teised sust mõtlevad, sest enamus ajast nad mõtlevad, mis küll sa neist mõtled (Sauter) Tocqueville: vajadus ja poliitiline vabadus Tarbija ühendab endas ,,tahtmise" ja ,,vabaduse" - civil (kodanlik, kodanike - tõlkeprobleem!) vabaduse annab seega ainult ühiskond, mis lubab inimesel oma soove rahuldada. Vabad inimesed on ainult puudusest vabad inimiesed. 7 Aristotelese jagunemine: oikos (kodumajandus) ja avalikud kodanikuvoorused: kui head elu juhib mõistus, siis avalikku head elu sõltub kodanike selgest peast.
Konservatiivid pooldasid Bismarcki poliitikat, kes ei kuulanud rahvast. Sotsiaalsed pinged 19 saj II poolel olid tööliste raske olukord jm sots probleemid. Liberaalsed ideed olid saanud kandepinda, et kõik 19 saj II poole valitsused ja kuningad olid sunnitud arvestama nende nõudmistega. Konstitutsioonilised piirangud, pressi- ja seltsivabadus. Valitsused nõustusid neid aktsepteerida, kuna see oli lihtsam, kui liberaalseid nõudmisi maha suruda. Alexis de Tocqueville tõi sisse skeptilisi suhtumise liberalismi. Ta kuulsam teos oli Demokraatia Ameerikas. Pööre demokraatiale on kui valitsuse türannia asendatakse enamuse türanniale. Pr revolutsioon polnud midagi uut, vaid vana korra arengu jätk. Selline hoiak tõi maa peale revolutsionistid, mida on imetatud liberalismi veriseks kogemuseks. Saksamaal nimetatakse saksamaa arengut Sonderweg. See termin sai kuulsaks, et taheti näidata, et saksamaa on maha jäänud
Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville) Sissejuhatus Etümoloogiad Erinevad küsimused: Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus valitsusvorm e. kes peaks valitsema? Skaala: Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus
pole küllaldaselt arvesse võetud. Ja väidetakse, et see on ebademokraatlik. Kuid kas on? Oletame, et 51 protsenti inimestest tahab seda maanteed või lennuvälja, või pooldab lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui
raamistatud saavutamaks fundamentaalseid muudatusi poliitilises süsteemis. Demokraatlikel valimistel valitakse uus eliit, kes kujundab uue korra (GER Hitleri ajal). Ilma vägivallata mõjutatakse eliiti tagasi astuma, uus juhtkond (mitte valitud) loob uue süsteemi (E-GER). 40 41 Tingimused revolutsiooni tekkeks: TOCQUEVILLE, DAVIES - revolutsioon on kasvavate ootuste teooria on järsk erinevuse kasv valitsuselt oodatavate ja tegelikult saadavate väärtuste vahel (J-Kõver jälle üks suurepärane pilt raamatus) JOHNSON 1. Sotsiaalpoliitiline süsteem on märgatavalt häiritud kas sotsiaalsete väärtuste, keskkonnatingimuste muutuste poolt. 2. Eksisteeriva reziimi liidri populaarsuse langus, tema otsuste ja käitumise edasine vastuvõtmatus. 3
tööjaotuse arengule, mis industrialiseerumisega kaasnes. Adam Smith (18. saj lõpp): "The Wealth of Nations". Alustab naelatehase kirjeldusega: "Üksinda töötav tööline,kes sooritab kogu töö algusest lõpuni, valmistab võib-olla 20 naela päevas. Kui aga jagada sama protsess 10 töölise vahel, suudavad nad valmistada mitte vähem kui 48,000 naela päevas!" => tööjaotuses nähti majandusliku arengu soodustajat # 1850ndal USAs 323 erinevat ametit, 1980ndal 35 000 # de Tocqueville: "mida oodata inimesest, kes on 20 aastat valmistanud nööpnõelapäid? Ta mandub... Kunst areneb, inimene taandareneb" #Durkheim: individuaalsus on tööjaotuse tulemus, tekitab anoomiat - ei ole siduvat kultuuri (mehaanilist solidaarsust) * Noor Karl Marx kirjutas Saksa Ideoloogias (1845): "Tööjaotus näeb igaühe jaoks ette kindla tegevussfääri, mis on talle peale sunnitud ja millest tal põgeneda on võimatu. Ta
realiseerida, seega saab tema oma staatust tõsta ainult siis, kui parandab riigi kui terviku olukorda (seda argumenti kaitses Hobbes). Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite gruppide huve või erahuve? Dilemma. · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles) ja tekib enamuse türannia (Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed) Platon
Siiski tõdeb enamik ameeriklastest, et protestid on osa Ameerika vaba väljenduse traditsioonist, kuid nad ei võta seda viisi omaks nagu valimisi või kogukondliku tööd. Selles mõttes nähakse protesti kui midagi, mis on aktsepteeritud, kuid see pole ameeriklaste seas siiski imetletud. (Patterson, 2013, p. 184). HUVIGRUPID Huvigruppide tüübid ja nende koht USA poliitikas Prantsuse ajaloolane Alexis de Tocqueville kirjutas 1830ndatel, et ameeriklased igast vanusegrupist, igas seisundis ja igast meelelaadist moodustavad pidevalt ühendusi. See tähelepanek kehtib ka tänapäeval. Nimelt on riikidevahelised uuringud näidanud, et USA on sellepoolest, kuivõrd suur hulk inimesi kuulub poliitilistesse huvigruppidesse, eri maade võrdluses pea alati eesotsas. Mis aga üldse on huvigrupp? Antud terminit võib defineerida kui
Geenius ja utilitarist 3-aastaselt hakkas õppima kreeka, 8-aastaselt ladina keelt, 12selt oli lugenud enamust antiik- klassikast. Utilitarist, kuid "kõige õnnelikum elu on selline, milles inimese meeled, tunded on kõige paremini arendatud". Oluline on nii naudingu kvantiteet (Bentham) kui ka kvaliteet. Pidas muusikat ja kirjandust väga oluliseks. Luges Goethet jt. Püüdis veenda utilitariste ka tunnete olulisuses. Mill arvustas Alexis De Tocqueville (1805-1859) "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" (1840) ning leidis, et Ameerikas on demokraatlik poliitiline kultuur, võim on detsentraliseeritud, kodanikud osalevad aktiivselt poliitikas, on haritud ja teadlikud poliitilistest küsimustest, kuid neil polnud midagi ega kedagi, kes või mis ühendaks inimest ühiskonnaga. Avalik arvamus oli seetõttu saanud selle aura ja autoriteedi, mis on Euroopas kuningatel, aadlitel, paavstidel, rahvuslikel müütidel
§ 2. MUNITSIPAALÕIGUS JA OMAVALITSUSPRINTSIIP ____________________________________________________________________________________________________ 1. Lühiülevaade kohaliku omavalitsuse põhilistest teooriatest - Suur Prantsuse revolutsioon, Prantsuse konstitutsioonid, Belgia 1831. a konstitutsioon. 19. sajandi munitsipaalreformid Euroopas, USA-s, Jaapanis. Alexis de Tocqueville:"Demokraatia Ameerikas" (avald. 1835-40) 1.1. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s
annaabi.ee 
