ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine
ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine
õige asja nimel. Armastus on tugev ja kestab vaid siis, kui hoolitakse üksteisest ning toetatakse igas asjas, samas ka arvestatakse ning loodetakse teineteisele. Mis kõige tähtsam, suhtes peab olema usaldus. Kui puuduvad ohverdused suhte nimel nagu näiteks kuskile minemata jäämine või mõni vaba päev, pole suhte põhieesmärk veel paarile kohale jõudnud. Ning tihti võib see põhjustada suhte purunemise. Armastuse nimel on alati vaja tööd teha. Pole olemas tingimatut armastust, iga usalduse ja suhte nimel on vaja vaeva näha. Iga inimene kord armastab, kord vihkab, kuid tõelise armastuse püsima jäämiseks on vaja enamat kui vaid tunne ning koosolemine. Alati on midagi, mida tuleb muuta, et kõik oleksid õnnelikud, see ei ole alati kerge, kuid siiski võimalik ja seda igal ühel meist.
2. Smaragd Värvus: roheline Välimus: väike särav vääriskivi või suurem hägune kristall Kättesaadavus: ehtekivi kvaliteediga smaragd on kallis, kuid lihvimata smaragdi on lihtne saada. Leiukohad: india, Zimbabwe, Tansaania, Brasiilia, Egiptus, Austria, Kolumbia . Omadused Smaragd on inspiratsiooni ja lõputu kannatlikkuse kivi. See on elujaatav väga teviklik kivi. Tuntud ka eduka armastuse kivi, toob see kodust õnnistust ja lojaalsust. See tugevdab ühtusust, tingimatut armastust ja partnerlust ning edendab sõprust. Smaragd hoiab partnerlust tasakaalus. Kui kivi värvi muudab, siis öeldakse et see on signaal truudusetusest. Smaragd avad südametsakra* ja sel on tundeid rahustav mõju. See kivi kindlasutab füüsilise, emotsionaalse ka mentaalse tasakaalu, elimineerib negatiivse ja toob kaasa positiivsedmõjud. Keskendudes kavatsusele ja tõstes teadlikust, põhjustab kivi positiivset tegevust. See soodustab psüühilist suutlikust,
moonutatult. Domineerivaks muutub antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14. Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures? · Ainuparteisüsteem · Natsism · Üksikisikule allutatud riigikontroll · Riik kontrollis maj. Elu · Rahvas kaasatud rahvaga manipuleerimine 15. Kas Hitler oli edukas või edutu riigijuht? Mille põhjal sa seda hindaksid?
20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata
Ootamatu sündmus , ränk ja äkiline hingeline elamus muudavad ka kõige arukama ja suurimate vaimuannetega inimese ühe hoobiga märatsevaks hulluks või idioodiks. " Arutskogemus tõuseb Hölderlini, Nervali ja Nitzsce kaudu aja juuri mööda kõrgemale. ( arutus muutub maailma-aja vastuhoovuseks , hullusetunnetus aga püüab siduda arutust järjest täpsemalt looduse ja ajaloo arenguga) Sellest ajast peale on arutuse aeg ja hulluse aeg kaks erinevat asja. ( üks kujutab endast tingimatut taastulekut ,teine seevastu areneb kooskõlas ajaloolise kronoloogiaga. Klassikalise ajastu mõistuse arvates võis hullus kergesti tuleneda välisest "miljööst" , olles häbimärk, mis osutab teatavale solidaarsusele maailmaga. Läbitungivaks jõuks muutub ühiskond, mis enam ei hoia vaos ihasid, ,religiooni, mis enam aega ja kujutlusvõimet ei korrasta, tsivilisatsioon , mis ei pane enam piiri hälvetele mõtlemises ja meelestuses.
suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd.
vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate proprioretseptorite ärritamisele. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka
Selle kogemuse eetiline tähendus. Transendentne kogemus on eetikas on müstiline kogemus, kus inimene ühteviisi avatud kõigele, ühteviisi avatud kõige suhtes ja samuti vaba seeläbi, et sellise avatuse ja hoolivuse tõttu pole valikutel tähtsust- KÕIK ON ÜHEVÄÄRNE. 1.Tunde ülekanne - teiste inimeste tunded mõjutavad ka meie meeleolu. See on ka seletus sellele, miks paljud inimesed tunnevad pärast kohtumist pühakutega tingimatut armastust- pühakud suudavad lihtsamalt ja sagedamini siseneda sellesse tundeseisundisse ja nendega kokkupuutuvatele inimestele kandub see tunne lihtsalt üle. 2.Selektiivsete mehhanismide tõrge kontaktis ümbritseva reaalsusega-inimese maailmataju on valikuline. Me märkame asju, mida peame oluliseks. Asjade suhtes, millega meil on subjektiivselt positiivseid elamusi, avaneme me kergesti. Kui meil on millegi suhtes negatiivseid tundeid, väldime tõenäoliselt kontakti sellega
3. hinge sankhra unistamine ja aistimine Õige otsus Budismi tõotus, nn. 5 reeglit: ,,Ma asun õppimise teele, hoidudes elusolendite vigastamisest, selle võtmisest, mis pole antud, aistingute väärkasutamisest, valetamisest, "Inimesi, kellel ei ole mingit enesemürgitamisest alkoholi rikkust, kes elavad või droogidega." annetatud toidul, kes on tundnud tühja ja tingimatut vabadust, nende teed on raske mõista nagu lindude lendu läbi õhu." 3 kalliskivi: ,,Varjun Buddhas, ,,Leian pelgupaiga ärganus, varjun dhammas, leian pelgupaiga õpetuses, varjun sanghas." leian pelgupaiga sõpruskonnas." ÕIGE MÕTLUS ,,Munk on alati valvel oma aistinguvõimete uksel, olles talitsetud kõige selle suhtes,
ÄRRITAJA ÄRRITAJA ÄRRITAJA kellahelin toit süljeeritus 2 TINGITUD TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit) küllalt sageli, äratab tingitud ärritaja loomas samu söömist ettevalmistavaid reaktsioone (süljeeritus) nagu ka tingimatu ärritaja puhul (sündmus 2): looma ajus on moodustunud uus side kellahelintoit ehk kellahelinast on saanud toidu märk. Tingitud seost võib kustutada, esitades tingitud ärritaja ilma tingimatu ärritajata. 15
20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26
samal ajal tingimatu ärritajaga. [LISA 1] Järelikult toimus koera käitumises muutus, sest ta hakkas reageerima uuele märguandele. Nagu edasised katsed näitasid, võis koera õpetada reageerima suvalisele koera poolt märgatavale signaalile: kellale, süttivale lambile jne. Pavlovi katsed näitasid ka, et tingitud ja tingimatu ärritaja vahel tekkinud seos võib nõrgeneda või isegi katkeda, kui koos tingitud ärritajaga ei kaasne pikema aja jooksul tingimatut ärritajat. (Krull E, 2000) 2.2. KLASSIKALINE TINGITUS JA INIMÕPPIMINE Klassikalise tingituse õppeotstarbelisis rakendusi uuris John B. Watson (18781958). Koos Rosalie Rayeniga korraldas ta talvel 1919/20 psühholoogia ajaloo ühe kuulsaima 7 eksperimendi, mille eesmärgiks oli tõestada, et inimese emotsioone saab kujundada
vastu suunatud tegu hindasid nad kallaletungina kogu maffiale ning karistasid selle eest ka vastava rangusega. Kes ei alistunud, sai esialgu hoiatuse. Ühel päeval võis ta leida mõne oma perekonnaliikme äraraiutud käelaba või oma mürgitatud muula korjuse. Kes seda märki mõista ei tahtnud, langetas ise endale surmaotsuse. Kogu maffia võim toetub eelkõige omertale, mille abiga valitsetakse veel tänapäevalgi. Mafiosode silmis polnud midagi hullemat kui rikkuda omert?'d ehk tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kõlab: kes suud ei pea, peab surema. Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka kõik teisedki tsiviilelanikud. Omert? toimis nagu müür. Vaikimine varjas mõrvarit. Küllaltki sagedane oli näitemäng, kus sitsiillased, kes olid viibinud vaid mõne meetri kaugusel kuriteopaigast ja sattunud juhuslikul kombel mõrva pealtnägijaks, ei olnud ei lasku kuulnud ega mõrvarit näinud. Kohtusse
Hirm – eesmine vöökäär, ärevus – tagumine vöökäär. Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus võime, kohatus afektid, reeglite eiramine, käitumine otseselt väliste stiimulite poolt vallandatav, kalduvad kergesti oma eemärkidest kõrvale.
Kuid möödus veel 11 aastat enne, kui Kanti 57 eluaastal ilmus tema "Puhta mõistuse kriitika". III. PUHTA MÕISTUSE KRIITIKA 1. Iseloom, ülesehitus, põhimõisted Kant kirjutab sissejuhatuses: "Ma julgen enesele öelda, et ühtki metafüüsilist ülesannet pole, mida siin ei lahendata või mille lahenduseks vähemalt võtit ei anta." Selliselt teoselt vöiks nõuda vähemalt kahte asja: tulemuste tingimatut kindlust ja nende esituse selgust. Teose teise väljaande maht on 884 lehekülge. Kanti peateosed on maailmakirjanduse raskeimad ja sisukaimad. Sellele, kes Kanti tahab lugema hakata, tuleks soovitada lugeda mõnda veelgi põhjalikumat sissejuhatust kui me siin esitame. 5 Sisselugemiseks oleks kasulik alustada kergemate kriitikaeelse perioodi teostega, eriti aga
organismiline. Asendatakse ratsionaalse minaga. VII KLIENDIKESKNE PSÜHHOTERAAPIA: TINGIMUSED: Klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine). Klient on mittekongruentsuse seisundis. Ta ei saa aru mis temaga toimub. On hirm. Terapeut on kongurentne kliendiga. Asendub kliendi taustsüsteem, empaatilisus. Terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet. Terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist. Klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi. TERAPEUTILINE PROTSESS: Vaba emotsioonide väljendus. Adekvaatne kogemuse tunnetamine. Mittekongruentsuse tunnetamine. Hirm. Adekvaatne kogemuse sümboliseerimine. Tõrjutud kogemuse sümboliseerimine.
Wilhelm II. Saksamaa puhul on sisepoliitikas oluliseks märksõnaks föderalism. Föderalismist hoolimata võib rääkida riigist, mida valitses hegemoonia, seal ei ole tõelist demokraatiat. Ekspansioon oli igas valdkonnas, oli kiiresti ja tulemuslikult arenev riik. Ka rahvastik kasvas seal plahvatuslikult. Oli moderniseeruv riik. Domineerivaks vaimulaadiks oli väikekodanlik kõlbelisus. Au sisse tõstetakse militaarne enesesalgamine, saksa eetika rõhutab kohustuste tingimatut täitmist. Juhtiv roll oli konservatiividel. Sisepingeid teatud määral tekitab sotsialismi suur mõju tööliskonnas. Saksamaa oli tõusev suurriik. Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel ,,vere ja rauaga" Bismarck oli veendunud et rahvast ühendab ühine vaenlane, ta valis selleks Prantsusmaa. Ühinemine käis läbi kolme sõja: Taani, Austria, Prantsusmaaga. Otto oligi tõeline ühendaja, oli Preisimaa kantsler 1862-90, ühendatud pea- ja välisminister
Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt 3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine. Klassikaline tingimine - Kahe või enama stiimuli seose ja vastastikku ennustava väärtuse ära õppimine. Lihtsad, enamasti refleksidel põhinevad asjad. Eksperimentaalne väljasuretamine – Korduv tingitud stiimuli esitamine ilma tingimatu stiimulita. Efekt on suurim, kui tingitud stiimul esitada natuke enne tingimatut stiimulit. Tagurpidi tingimine = kui tingitud stiimul esitada peale tingimatut stiimulit, siis ei toimu tingimist. • Rescorla-Wagner (1972): assotsiatiivne õppimine toimub siis, kui tingitud stiimul ENNUSTAB tingimatu stiimuli esinemist • Väikese Alberti katse: Lapsed kardavad valju müra (tingimatu vastus). Albert B. (11.kuune), rahulik ja õnnelik laps Albertile näidati erinevaid uudseid asju, mida Albert ei kartnud
operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat stiimulit (näiteks vahetult enne lihapulbri andmist iga kord kella helistada). Samasuguse klassikalise tingimise skeemi kohaselt tekivad mõned häired nagu näiteks seksuaalne düsfunktsioon või lihtfoobia. Klassikalise tingimise skeemil põhinevad mõned ravivõtted nagu näiteks tingitud vastikuse kujundamine alkoholistiimulile või signaali peale lõdvestumise treenimine enne pingelisi situatsioone.
Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja
ülesandeks. Püüab lähendada empirismi/ratsionalismi probleemi. Võimalus, et õigus pole kummalgi (empirism/ratsionalism). 1770 püüdis probleemi lahendada - "Meelelise ja mõttelise maailma vormidest ja printsiipidest". 15 "Puhta mõistuse kriitika" (1781) - Sissejuhatuses kirjeldab Kant: pole metafüüsilisi ülesandeid, millele seal lahendusi või võtit pole. Eeldada saab tingimatut kindlust ja esituse selgust. Raske ja sisukas teos - 884 lehekülge. Enne tuleks põhimõisted lahti seletada. Peale sissejuhatuse ja eessõna 2 osa: transtsendentne elementaarõpetus ja transtsendentne meetodiõpetus. Elementaarõpetusel 2 osa: transtsendentne aisteetika - käsitleb meelelisuse võimalusi; transtsendentne loogika - käsitleb mõtlemise võimalusi. Meetodiõpetuse 2 osa: transtsendentne analüütika - käsitleb mõistmist (verstand);
kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet. Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega. on liigutusvilumuste ja kõne aluseks). Reflektoorseid reaktsioone reguleerivad NS eri osades paiknevad närvikeskused. reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb.
22 Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. 34 ,,looduse seadused" ei näe kohta klassivastuoludele ega võitlusele. Riik ja õigus eeldaksid erinevate ühiskonnagruppide vaikivat ning tingimatut solidaarsust. Haeckeli lähenemise puhul ei olnud tegemist altruismi rõhutava fenomeniga viimane oli oluline olelusvõitluse kontekstis, seda aga antud juhul püütakse just vältida , vaid diferentseerumisest lähtuvatele kohustustele rõhumisega. Lisaks mida diferentseerunum, so arenenum, organism (süsteem) on, seda enam vajanuks ta tugevat tsentraalset juhtimist (aju=eliiti), niisiis oli haeckellikul lähenemisel ka tugev elitistlik taust.
annaabi.ee 
