Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ ......... φ´1=¿ ......... φ´2=¿ .........
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Kirjalike tööde vormistamine 1. Kirjalikud õpilastööd Referaadid Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõte või ülevaade mingist juba avaldatud tööst/töödest. Uurimistööd Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus püstitatud küsimusele. Peavad ilmnema töö autori isiklikud seisukohad ja järeldused. Võib kasutada erinevaid autoreid ja refereeringuid, kuid alati viidetega ning omapoolsete järelduste/hinnangutega. 2. Vormistusnõuded MS Word · Paberi formaat A4 (210 x 297 mm) File Æ Page Setup... Æ Page Size Æ Æ 210 x 297 mm Æ OK · L...
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on või...
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis Marco väga ning seetõttu pani ta Marco vastutama mitmete diplomaatiliste missioonide eest. Marco õppis Hiinas olles ära mongoolia keele ning sooritas reise ...
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata...
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
1) Skandiumi üldiseloomuomadused Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ...
Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ants Laikmaa ( 1866-1942 ).................................................................................................... 3 Kristjan Raud ( 1865- 1943 )................................................................................................... 9 Nikolai Triik 1884-1940.......................................................................................................... 14 Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Nikolai Triigi tähtsus lisaks oma loomingule......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 Ants Laikmaa ( 1866-194...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Väände- ehk torsioonpendel põhi- ja väändevõnkumisest. lisakoormistega, nihik, kruvik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1. Asetage muhvid pöö...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja r...
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks....
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase lõõmutamisega ning saada aru lõõmutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Terase karastamisel, mil austeniit mu...
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, k...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm ...
2 GEORG OTSA ELU Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander A...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
WASSILI WASILYEVICH KANDINSKY VARASED AASTAD Wassily Wasilyevich Kandinsky e lühidalt Wassily Kandinsky sündis 16. Detsembril 1866.aastal Moskvas. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning W. Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky on kultuuriliselt huvitavast perekonnast pärit, nimelt oli tema vana-vanaema Mongoolia printsess ja tema isa oli pärit Hiina piirilt, Siberi linnast. Pere oli väga peen, heal järjel ning armastas reisimist. W. Kandinsky omandas keskhariduse, esines hobikorras klaveril ja tsellol, ning talle meeldis joonistada. 1886.aastal alustas ta juura ja majanduse õpinguid Moskva Ülikoolis, samas tundis ta endiselt müstilist huvi värvide, maalimise ja arhiktektuuri vastu. 1893 aastaks oli ta omandanud doktori kraadi, kuid tema huvi sotsiaa...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte...........................................................
Chinese americans Chinese Americans (traditional Chinese or simplified Chinese) are Americans of Chinese descent. Chinese people came to the United States from Singapore, Vietnam, Malaysia, Indonesia, Burma, the Philippines, and Taiwan.[6] The first Chinese immigrants arrived in 1820 according to U.S. government records. 325 men are known to have arrived before the 1848California Gold Rush[7] which drew the first significant number of laborers from China who mined for gold and performed menial labor.[8] [9][10] There were 25,000 immigrants by 1852, and 105,465 by 1880, most of whom lived on the West Coast. They formed over a tenth of California's population. Nearly all the early immigrants were young males with low educational levels from six districts in the Guangdong province.[11] ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: OT: Hääle kiirus Töö ülesanne: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Katse nr. ,Hz , cm , cm , cm , m
Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise term...
1. Asenda interneti reavahetusmärgid - (oma ENTER märgiga) 2. Kirja stiiliks määra Times New Roman, kirja suurus 12pt 3. Tee ka kokkuvõtte ja sissejuhatuse leheküljed, koos sisuga ikka! NB. Lisalehe lisamiseks ära kasuta ENTER klahvi! 4. Ära unusta viimaseks leheküljeks teha kasutatud materjali Lisa kogu töö ette lisalehekülg tiitellehe jaoks. Kujunda tiitelleht. 5. Nummerda leheküljed (paremale üles nurka), ära nummerda tiitellehte. 6. Täida päised-jalused Päisesse lisa vasakule poole töö pealkiri. Näiteks,,Interneti ohutu kasutamine", (paremal pool peaks juba lk. number sees olema). Jalusesse vasakule poole oma nimi ja klass, paremale poolele kuupäev ja kellaaeg. NB. Ära kasuta joondamiseks tühikut, vaid kasuta tab klahvi klaviatuurilt! 7. Tekita automatiseeritud sisukord. (sisukorra vorminguks vali AMETLIK). 8
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,...
Puurmani Gümnaasium Elu allpool veepiiri Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine................................
9 Pealkiri algab joondamisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. 9 Sisutekst on rööpjoondatud. 9 Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Enne ja pärast pealkirja on üks tühi rida. 9 Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. 9 Taandreaks kasutatakse tabuleerimisklahvi TAB või eraldatakse lõigud ühe tühja reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja Juhendaja: Ants Alandlik Pootsi 2008 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus ............................................................................ 4 Talupoja elamu, talupoja rõivastus ................................................................... 5
majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6. Kuidas pidasite sissetulekute ja väljaminekute arvestust: tarkvara, tabelarvutus, paber- pliiats? 7. Kas jätkate isikliku eelarve koostamist ja/või sissetulekute ja väljaminekute arvestust? 8. Millised on Teie arvamused, hinnangud sellise ,,elulis-praktilise" kogemuse saamise kohta? Ülevaade vormistada arvutikirjas, reavahega 1. Palun mitte vormistada tiitellehte, oma nimi tuua töö päises. Ülevaate maht maksimaalselt 2 A4 lehekülge.
TIITELLEHT - andmed: kool, nimi, klass, (vt näidis 1). töö pealkiri, töö liik (referaat), Tiitellehe teksti suuruseks on soovitav kasutada kirjasuurust 14. töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette, - kõik lisad. eessõna, sissejuhatuse, sisukorra, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ning
Tiitellehel märgitakse: 1. Õppeasutus 2. Õpilase ees- ja perekonna nimi 3. Klass 4. Töö pealkiri (suurte tähtedega) Tuleks meeles pidada, et referaadi peakiri iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord. Koostades sisukorda, ei märgita sel lehel tema nimetust. Sisukord pannakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukorras ja töös sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikaloendi ja lisade ette töö järjekorranumbrit ei panda. Lisad nummerdatakse omaette ja need võib pealkirjastada eraldi. Sissejuhatus Sissejuhatuse on soovitatav kirjutada täiesti valmis siis, kui su töö põhiosa on valmis.
Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). Elva Gümnaasium 4. Tiitelleht vaata näidist. 5. Sisukord on eraldi lehel (teisel lehel) ja selles peavad kajastuma kõik töös olevad pealkirjad ja alapealkirjad, samuti kasutatud kirjanduse lehekülje märge- vt. näide "Fotograafia" 6. Töö kirjutamist alusta kolmandalt lehelt
· Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega)
· Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega) · Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24) · Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed)
· Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14) Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: · Autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega, v.a. esitähed) · Klass (väiketähtedega)
olla, mis ajal see kirjutatud on? Sama lugu on ka viitamisega. Kui viidatud lingid ei tööta, siis ei saa me kontrollida, kas lehelt on üldse materjali kasutatud või kui on, kas see on siis õige ning kasutatav. Tänapäevases infoühiskonnas tuleb olla objektiivne ning näha märke. Reklaam on kõikjal ning tuleb aru saada, kas tegemist ongi reklaamilehega või mitte. Kõige tähtsam osa ongi sisu. Sisu ümber peab olema ka korrektne ülesehitus, mis sisaldab edas tiitellehte, sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ning kasutatud allikate osa. Kõik tekstid peavad olema korrektselt vormistatud olema. Kui teksti looja ei tunne vormistamisreegleid, siis ei ole ta ehk õige inimene midagi looma. Oluline on sõnavabadus ja oma arvamuse olemasolu, kui kedagi rünnatakse mingi kindla seisukohaga või veendumusega, siis see pole õige. Kvaliteetne materjal põhineb kontrollitud faktidel ning seisukohtadel. Kellegi arvamust ei ole eriti tark tõe pähe võtta.
0p Õpimapp on saanud vee- või muid kahjustusi; lehed (või suur osa neist) on kortsus, oluliselt erineva suurusega ja/või köidetud valepidi. Õpimapp algab tiitellehega. 3p Õpimapp algab korrektse tiitellehega(nimi, klass, kool, õppeaine, õppeaasta) 2p Õpimapp algab korrektse tiitellehega, kus on üksikuid puudujääke. 1p Õpimapp algab tiitellehega, kus on täidetud mõni üksik väli. 0p Õpimapil pole tiitellehte. Õpimapi sisu on õiges järjekorras. 3p Õpimapi sisu on täiesti õiges järjekorras(kuupäevalises järjekorras) 2p Õpimapis on mõni üksik leht vales kohas, suurem osa ülesandeid on paigutatud õigesti. 1p Osa õpimapi ülesandeid on õiges kohas, aga enamus on paigutatud juhuslikult. 0p Õpimapi sisu on täiesti juhuslikus järjekorras. Õpimapis on kõik veerandi(poolaasta) jooksul tekkinu. 6p Õpimapis on kõik õppeperioodil tekkinud materjalid täielikult täidetud.
..) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Sisukord Sisukord esitatakse pärast tiitellehte eraldi lehel. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. Sisukord Elekter kodus.................................................................................................. 1 Elektrivõrku ja seadmeid iseloomustavad suurused....................................... 3 Elektrijaotusvõrk
järjekorras): · tiitelleht; · sisukord; · sissejuhatus · sisu (tekst, pildid, graafikud, joonised vm.); · kokkuvõte; · kasutatud kirjandus; · lisad. Lehekülgede numeratsioon algab tiitellehest, kuid lehekülje numbrit tiitellehele ei kirjutata. 1.1. Tiitelleht Tiitellehel kajastuvad järgmised andmed: töö pealkiri, koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, kool, juhendaja, koostamise koht ja aeg. Tiitellehe kujundust vaata käesoleva töö tiitellehte. 1.2. Sisukord Näitab töö struktuuri koos lehekülje numbritega, lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid, kasutatud materjalid. 4 1.3. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Selleks kirjutatakse teema aktuaalsusest, tähtsusest, töö kirjutaja eesmärgist, mida uut annab töö juurde olemasolevale teadmisele. Sissejuhatuses kirjutatakse ka vajadusel töö hüpoteesidest, ülesannetest, mida käsitletakse probleemi
meenutas juugendkunstnike armastatud muutlikke, voolavaid arabeske. Juugendstiili põhiline motiiv on liikumises pulseeriv rütmiline ja rulluv joon. Seda võib näha esmakordselt Hermann Obristi seinatapeedil "Alpikann" (1895) hüüdnimega "piitsalöök". Siin on looduslik detail allutatud joonele ja tekib erakordselt mõjuv S-tähe kujuline muster. Sellise kavandi lähtekohaks on Arthur Mackmurdo kujundatud raamatu "Wren`s City Churches" (1883) tiitelleht (seda tiitellehte on üldise arvamuse kohaselt peetud esimeseks tõeliseks juugendi näiteks). Sarnast motiivi võib leida juba Blake'i loomingust. Üheks mõjutajaks oli Georges Seurat` maalil "Tsirkus" (1891) vihisev piits. Keegi kriitik kasutas Obristi tööd iseloomustades sõna "piitsalöök" ning see kujuneski üheks levinumaks juugendi tunnuseks. Motiiv ilmnes erinevates teisendites eri aegades ja kohtades ka hiljem. Mõned näited : Alfred
täpsesse vastavusse käesoleva juhendi nõuetega. 3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhen- dist, aga täpsed nõuded sisule ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud
allikas loetelus tähestikuliselt pealkirja esimese sõna järgi. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige varasemast. 23 Kui allikate loetelus on ühelt autorilt mitu ühel ja samal aastal ilmunud tööd, kasutatakse väiketähtede abi, nt 1993a, 1993b. Mitme autori puhul esitatakse kõik nimed tiitellehte aluseks võttes (eristamiseks võib kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000)
kummarduse saatel Belinskile. Belinski võtab raamatukese vastu ja heidab sellele pilgu.) BELINSKI: Te olete poeet? TURGENEV: See on teie asi otsustada. Nagu te näete, kardan ma võib-olla asjatult astuda lugejate ette oma tõelise palgega... BELINSKI: Aga... küllap te ei käi kogu aeg ringi oma nägu varjates? TURGENEV: Ma pidasin silmas tiitellehte. BELINSKI: Loomulikult. (avab raamatu) "Parasa"... (loeb esimesi ridu) "Mulle ei meeldi joovastunud noored naised... mulle on vastumeelt nende kahvatud ümmargused näod..." TURGENEV: See on esimene asi minu enda häälega. (kummardab) Ivan Turgenev. Teie olete meie ainukene kriitik. (Turgenev lahkub. Roostekarva Kass, suitsetades sigarit, jääb üksinda maha üle lava
annaabi.ee 
