tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Teosed Aquino Thomas käsitleb oma teostes põhiliselt kiriku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Tema tuntuimad teosed on "Summa paganate vastu,,, "Teoloogia summa" Süstemaatilised teosed Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254-1256. "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"), 1264. "Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("Teoloogia summa"), aastatel 1266-1273 (v 1265-1274). Compendium theologiae ad Fratrem Reginaldum, 1896. Muid teoseid "Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" 1256-1259. "De ente et essentia" ("Olevast ja olemisest") (1252 - 1256); De emptione et venditione ad tempus (1262); Quaestio disputata De anima (1265/1266) De unitate intellectus contra Averroistas (circa 1270) Summa de homine Summa de bono et virtutibus Quaestiones disputatae de veritate
Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon Inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisis kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli tema meelest matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks. Suhtus kriitiliselt teistesse skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel
õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika
Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest. Tema kõige tähtsam teos oli „Summa Theologiae“. 8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech. Võttis vastu ristiusu. Pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja saali õigus. 7. saj. alates valitsesid Frangi riigis majordoomused. Tema järeltulija (Pippini) Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas ratsaväge ja aadliseisust. Karolingide ajastu – väljapaistvaim isik on Karl Suur. Ta pööras vallutatud riigid ristiusku,
Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid
Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon- oli vastu omaaegsetele skolastikutele, mille tulemusel ta vangi määrati, püstitas seiskoha, et loodust tuleb tundma õppida katsete ja vaatluste abil, Jeanne d´Arc- talutüdruk, kes määrati FRA vägede eesotsa aidates prantslasi Saja-aastases sõjas, hiljem hukati tuleriidal ketserluse eest
allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused. Iseloomulikud jooned: toetumine autoriteetidele, argumentatsioonis hüljati kogemus ja tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine. Põhiautoriteediks oli Aristoteles. 1210.a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega
sündinud Lõuna-Itaalias astus 1244 dominiiklaste ordusse ning õppis seejärel oma aja ühe tuntuima teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all Kölnis ja pariisis elu viljakamail aastail oli Pariisis ülikoolis õppejõud tuntuimad teosed ,,Summa Theologiae"(teoloogia summa) ,,Summa contra gentiles"(summa paganate vastu) põhiliselt käsitleb teostes kiriku ilmutuste ja usu ning inimmõistuse vahekorda kasutas aristotelese loogikat Ketserlus ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku ületunnustatud õpetustega
süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud. Augustinus oli dualist uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. AQUINO THOMAS Eluaeg: 13.saj Rahvus: itaallane Tsitaat: ,,Hinge tunned tegudest" Teosed: Summa theologiae (Teoloogiline summa); Summa contra gentilles (Summa paganate vastu) Filosoofia olemus: Aquino Thomas oli Keskaja tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Suursaavutuseks oli kõige selle võimas süntees, mille üle Lääne filosoofias kuni tema päevini vaieldud oli, ja tõestus, et see on sobitatav ristiusuga.
Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Michael Cerularius-Konstantinoopoli patriah,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Leo IX heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Heinrich IV- oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog. Ta oli Heinrich III poeg. Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa Theologiae(Teoloogia summa) ja Summa contra gentiles(Summa paganate vastu) Innocentius III-paavst,kes saavutas suurima ilmaliku mõju,mis ühelgi paavstil kunagi olnud on. Clemens V-oli paavst 1305 1314. Ta oli 195. paavst ja esimene Avignoni vangipõlve paavst. Clemens VII-oli paavst 1523-1534.Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast. Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema
7. Kuidas väljendas oma mõtteid Thomas Aquinost? V: süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt 8. Millal kuulutas katoliku kirik Aquino Thomase pühakuks? V: 1323 9. Milline paavst kuulutas 1879. aastal Aquino Thomase filosoofia õige katoliikliku mõtteviisi eeskujuks? V: Leo XIII 10. Kas Thomas Aquinost nägi vastuolu usu ja mõistuse vahel? V: ei 11. Kes kasutas filosoofias esimesena mõistet "tabula rasa"? V: Aquino Thomas 12. Mis on Aquino Thomase kaks peateost? V: Summa Theologiae ehk "Teoloogia summa" ja Summa Contra Gentiles ehk "Summa paganate vastu" 13. Kes tõmbab piiri olemise ja olemasolu vahel? V: Thomas Aquinost 14. Kes ütles, et "Hinge tunned tegudest."? V: Thomas Aquinost 15. Milliseid Jumala tõestusi Thomas Aquinost kasutab, millist mitte? V: kosmoloogilist ja teleoloogist kasutab, aga ontoloogilist ei kasuta 16. Milles seisneb kosmoloogiline ehk maailmaruumiline Jumala tõestus?
Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a. - kulmineerus 2 kiriku vaheline tüli, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Ketserlus - ketetserite ehk inimeste, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega karistamine. Aquino Thomas keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Tema tuntumad teosed on ,,Summa Theologiae" ja ,,Summa contra gentiles". Põhiliselt käsitleb ta oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Inkvisitsioon katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Peatükk 15 Suur skisma katoliku kiriku lõhenemine. Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele. c) Dominikaanlaste ordu peamine ülesanne jutustada õige usu kaitseks. Must kuub. · Aquino Thomas keskaja tuntuim teoloog, dominikaani ordu liige; "Summa Theologiae" - usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos. · Bernard Clairvaux keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega.
mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat. Siisiki leidus mõni selline arusaam (nn ilmalik tõde), mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel. Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid
Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 11 kooliõpetus, kooliteadus), mis tugines Piiblile, kirikuisade teostele ja antiikautorite teostele, mida püüti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühildada. Kuulsaim keskaegne skolastik oli dominiiklasest Pariisi teoloogiaprofessor Aquino Thomas (1225 – 1274), kes oma teoses „Summa Theologiae” üritas kokku liita pühakirja usu tõdesid ja antiikõpetlaste seisukohti. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 12 4. RISTISÕJAD, VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD JA VÕITLUS KETSERLUSEGA 4.1. Ristisõdade põhjused ja algus: Ristisõdadeks nimetatakse ajavahemikul 1096 – 1291 ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõdu. Ristisõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri abipalve
Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas. Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge surelikkust. 1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise. On 2 erinevat tunnetamisviisi: 1) Loomulik mõistus, 2) usk armu läbi. Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega. ''Summa theologiae''- 10 viimast aastat kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem. Arusaam tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla). ARVESTUSEL Johannes Duns Scotus 1265-1308 Sündis Sotimaal, teismelisena saab tast frantsiskaani munk. Õpetab Oxfordis ja Pariisis. Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisis
4. Revelatsionism ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise viis seisneb pühade tekstide mõttest arusaamises, mis on antud inimestele ilmutuse kaudu . Aquino(akvino) Thomas 1225-1274 Rakendas enda töödes Aristotelese filosoofiat Sündis Lõuna Itaalias, 1244 astus dominiiklaste ordusse Õppis oma aja kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis Tegutses Pariisis ülikoolis õppejõuna Tuntuimad teosed on "Summa Theologiae" (teoloogia summa ) ja "Summa contra gentiles(summa paganate vastu) summa on teadusliku töö vorm põhiliselt käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdesid ei vaidlustatud mõistus pidid tegema oma järeldused kasutades Aristotelese loogikat. Katoliku õpetuse arendamisse antud pannuse eest kanoniseeriti ta 1323 aastal pühakuks 1252a läks ta Pariisi magistrikraadi omandama 1272
filosoofaitõdede kohendamine katoliiklikule teoloogiale. Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225-1274), kes sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis. Elu viljakamail aastal tegutses ta Pariisi ülikoolis õppejõuna. Aquino Thomase tuntuimad teosed on ,,Summa Theologiae" (,,Teoloogia summa") ja ,,Summa contra gentiles" (,,Summa paganate vastu"). Summa- keskaegne teadusliku töö zanr; esitatakse süstemaatiliselt, poolt- ja vastuargumentide kaudu, mingisse kindlasse valdkonda puutuvaid teadmisi ja seiskohti. Aquino Thomas käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. vahekorda Enne teda ei peetud
· Thomas annab inimlikule mõistusele uue koha ja ülevaade kristlusest. väärtuse. · Kuna vastatakse paganatele, siis opereerib · Siiani oli mõistus pandud lihtsalt usu kõrvale. Thomas siin loomuliku mõistuse baasil. Pühakirja · Thomas leiab, et filosoofia sisaldub loomiskorras tsiteerib harva. endas. · Summa theologiae · Looja Jumal ise on inimese varustanud · Seda teost kirjutab Thomas 10 viimast aastat. mõistusega. Teadus on niisiis "Jumala tütar", · See on määratud teoloogidele ja eriti "algajatele" kuna Jumal on teaduse Isand. teoloogidele. · Siin antakse süstemaatiline ülevaade kogu pühast · Sellel seisukohal oli vabastav mõju kogu
õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan värrsides valmilik
Varakristlased järgisid doktriini täht-tähelt “Õiglase sõja” doktriini areng keskajal 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus riigiusuks Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine Teoloog Aquino Thomase (c 1225-1274) “Summa theologiae” 2ae 2ae Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop quaestio 40 “De bello”. Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs “Jumala riigist” (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus 3 kriteeriumi: 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk
alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia ja perekonnaelu, distsipliini tugevdamine ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmine, selle eest võitles paavst Gregorius VII, taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas, ilmalikku võimu Itaalias, kehtestada ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle Aquino Thomas teoloog, rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat; teosed "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). Summa on keskaegne teadusliku töö zanr, seal on poolt- ja vastuargumendid. Käsitleb kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda, enne teda ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks, Thomase arust pidi mõistus tegema usutõdedest omad järeldused, oli siiski mõni asi, millest ei saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks
õpetus, mida nimetatakse domismiks. Kõik Thomase teosed on kirjutatud ladina keeles, ei õpi ära prantsuse ega saksa keelt; kõneles ka itaalia keelt. Tema teosed on ühetooniliselt akadeemilised, teoreetilised. Ei unusta esmast ülesannet - "Olen teadlik, et võlgnen Jumalale oma elu esmase ülesande - lasta tal kõigis mu meeltes ja kõnedes kõnelda." Thomase loomingu keskmes on 2 summat: "Summa contra gentiles" (paganate vastane summa) ja "Summa theologiae" (summa teoloogia). 8 Ratsionaalne ülikooli teoloogia. Enne Thomast valitses kontemplatiivne - monastiline (mediteeriv/palvetav/munklik) teoloogia. Uus ratsionaalne ülikooliteooria pole mõeldud mitte rahvale, vaid vaimuhiiglastele (üliõpilastele ja kolleegidele). Usk ja mõistus ei saa teineteisele vastu rääkida, kuna mõlemad pärinevad Jumalalt. Teoloogia ja filosoofia jõuavad sama tõeni erinevate meetodite abil: filosoofia lähtub loodud asjadest, teoloogia aga Jumalast
võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist "Õiglase sõja" doktriini areng keskajal · Teemaga tegelesid kanonistid (kirikuõiguse spetsialistid) ja teoloogid (skolastikud) · Teoloog Aquino Thomase (c 12251274) "Summa theologiae" 2ae 2ae quaestio 40 "De bello". Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs · Selleks, et sõda oleks õiglane, peavad olema täidetud 3 kriteeriumi: · Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk · Õiglane põhjus (iusta causa). Peab olema toimunud õigusrikkumine · Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu Püha sõja doktriin
annaabi.ee 
