Metèora Metèora on kummalised kaljusambad, mis asuvad väikelinna Kalabàka põhjaküljel, Tessaalias pindhos Òros`e mägede idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks
· Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades naguAhhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja- Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. · Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes, tähtsaimad neist on: Euroopa Nõukogu (CE) Euroopa Liit (EL) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi
Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laseb Poseidonil
Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast omas majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. 4 Kreeka suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis.
peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj
jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas
Vanematest jumalatest jäid ainult need Zeusi ilmumisel paigale ; nad nihkusid vaid madalamale positsioonile. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda alguses mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis ,,Ilias'' on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. ,,Iliases'' mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas
Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises). Dooria murre (räägiti laialt avatud suuga): kõneldi Peloponnesosel (Argolises ja Messeenias, lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodosel, Karpathosel), Väike-Aasia lõunaosas (Halikarnassosest paremale). Dooria murdes kirjutatud: Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). USK Kreeka on üks väheseid riike euroopas kus on riigi usk ,selleks on õigeusk. Kreeka on ainus
Kreekast. 5 Kreeka kliima jaguneb kolmeks: · Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetas. · Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-Makedoonias (siin: regioon Kreekas, mitte riik) ning Peloponnesose keskosades nagu Ahhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). · Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. 1.2. Üldandmed, lühiajalugu Kreeka Vabariik Nimetus
süüdata igavene tuli Hestia auks. Roomas valvasid seda tuld kuus preestrinnat, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Kokkuvõte Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas
Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Kliima Vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikad ja kuumad-kuivad suved ning niisked ja pehmed talved. Temperatuur umbes 10 15 kraadi. Suved on tulikuumad. Temparatuur sisemaal võib ületada 40 kraadi. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse September ja
Heraklest, ega võtnud hüdra tapmist arvesse. Augeiase tallide puhastamine oli teine, mis talle ei kõlvanud, ja nii pidi Herakles 12 vägitegu toime panema. Seda on nähtud kompromissina osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.Zeus tõstis Hüdra ja Vähi taevasse tähtkujuks. 3.Keryneia hirve kinnipüüdmine-Keryneia hirv oli vanakreeka mütoloogias Artemise püha hirv, kelle püüdis kinni Herakles.Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias 5 emahirve. Ta püüdis 4 neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, keda sellest ajast peeti Artemise pühaks loomaks. Hirv võis joosta noolest kiiremini ega väsinud iialgi ära. Hirvel olid kullast sarved ja pronksist sõrad.Emahirvedel harilikult sarvi ei ole. Need on ainult põhjapõtradel. Sellepärast on oletatud, et legend Keryneia hirvest on põhjamaist päritolu.Eurystheus andis Heraklesele
2 Agonoteedid -- mängude korraldajad Ja kohtunikud. 3 A. 346 oli Philippos haaranud Thermopyla oma võimusesse. 4 Amfiktüoonid -- Vana-Kreeka ühise pühamu kaitseks loodud riikideliidu (amfiktüoonia) liikmed. Siin on mõeldud Delfi amfiktüooniat. 5 Porthmos, Eretria, Oreos -- linnad Euboia saarel. 6 Ambrakia -- linn Epeiroses Loode-Kreekas. Leukas -- linn samanimelisel saarel (Loode-Kreeka ranniku lähedal). 7 Naupaktos -- linn Aitoolias Kesk-Kreekas. 8 Echinos -- linn Lõuna-Tessaalias. 9 Kardia -- linn Traakia Chersonesosel (nüüdisaegsel Gallipoli poolsaarel). 10 Olynthos -- linn-Makedoonia poolsaarel Chalkidikel. 11 Chalkis -- linn Euboial. Megara -- linn Kesk-Kreekas. 12 On mõeldud Makedoonia Aleksandri võite Pärsia üle. 13 S. o. Pärsiasse Aleksandrile.
Mägised alad olid vanasti kaetud männi- , tamme- , pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Section I.2 Rahvastik. Vanad kreeklased nimetasid oma maad Hellaseks ja endid helleenideks. Helleenid jagunesid mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka
Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid
Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Vana-kreeka üldine ajalugu Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreeklaste esivanemad
lehtpuud (tamm, pöök, vaher jt.). Metsad katavad 34 miljonit hektarit, 25% terves maa-alast. Need vääris metsad ei moodusta looduspärandid ainult Kreekale vaid ka tervele Euroopale. Rikumata metsad pakuvad elupaika paljudele loomadele ja taimedele. (12) Kirde-Kreekas on kõrged mäed mis laiuvad Ida-Makedooniast kuni Traakiani, see piirkond on kaetud tohutu suure ja tiheda iidse metsaga. Väärtuslikud tasandikud asuvad peamiselt Tessaalias, Kesk-Makedoonias ja Traakias. Need piirkonad on majanduslikult väga tähtsad, sest nad on ühed vähestest viljelusmaadest terves riigis. Kreeka tihedad metsad on koduks ohustatud pruun karudele, ilvestel ja metskitsedele. (12) Probleemid Kreeka üheks suuremaks probleemiks on metsatulekahjud. 2007 aasta metsa põleng oli Kreekas üle 50 aasta kõige suurem. Esimesed suuremad põlengud algasid tänu palavale ja
kõnekunsti ja filosoofia keeleks. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon. Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt
Suurenda pilti! Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval. Theseuse lugu, eriti tema suhted Ariadne ja Phaidraga, on kujutatud paljudes kunsti-, kirjandus- ja muusikateostes. Stseen Minotaurose tapmisest on sagedane motiiv antiikaja vaasimaalidel. Üks kuulsamaid mustafiguurilisi vaase, millel näeme just seda stseeni, asub praegu Louvre'is. Teine niisama kuulus punasefiguuriline vaas paikneb Vatikani muuseumis Roomas. _____ 1 lapiidid mägirahvas Tessaalias; Tessaalia asub Kirde-Kreekas 2 Dioskuurid Kaksikud; Ilusa Helena vennad Kastor ja Polydeukes (lad. Pollux) 3 palestra sportimiskoht, väikesem spordiväljak 4 agoraa rahvakoosoleku pidamise väljak Kreeka linnades (sama, mis foorum Roomas) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Millise veekogu nimi on tuletatud Theseuse isa Aigeuse nimest? 2. Miks käisid antiikajal kreeklased mingi murega just Delfis? Millise murega käis Delfis Theseuse isa? 3
Kuid kullaks muutus ka toit ja jook. Ta palus Bakchoselt abi. Sellest võimust vabastas ta end Paktolose jões supeldes. Paani flöödipuhumise ja Apollo lüüramänguvahelises võistluses kuulutas ta võitjaks Paani. Karistuseks rumaluse eest kasvatas Apollon talle eeslikõrvad, mida Midas varjas früügia mütsiga.Tema juuksur ei suutnud saladust hoida ja sosistas selle maa sees olevasse auku, kust kasvanud pilliroog sosistas selle tuulele ning nii said salduse teada ka inimesed. Tessaalias elas kaunis neiu Koronis, kellesse Apollon oli armunud. Varsti hakkas neiu aga eelistama üht surelikku, arvestamata, et tõejumalat ei saa petta. Apollon sai kohe petmisest teada ja karistas sõnumitoojat, ronka, musta sulestikuga. Ta tappis või laskis tappa Koronise, kuid matusel, tuleriidal hakkas tal kahju ja päästis sündimata lapse. Ta viis lapse kentaur Cheironi juurde, et too lapse üles kasvataks ja palus lapsele nimeks panna Asklepios
Olevat olnud armunud noorukisse, kelle tõttu enesetapu sooritas. Teemad: 1) pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele 2) tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad. Anakreon ( u 570 485 eKr ) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist. Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. a Traakia rannikule Samose saarel türann Polykratese õuelaulik Ateenas türann Hipparchose õuelaulik Järgmine patroon Tessaalias Luule on lihtne, mänglev, lõbusas stiilis. Sügavamat seost polistega ei olnud, poliitilisi teemasid loomingus ei olnud. Lihtsuse, mänglevuse taga oli korralik poeeditöö, läbimõeldud sõnastus. Kasutas palju kõlamänge, alliteratsiooni. Tema luulest on säilinud u 160 fragmenti, enamik paari rea või mõne sõna pikused Teemad: 1) Sümposion 2) Armastus, noorus Armastusjumal Eros palli või täringuid mängivad poisina Kirjeldab nooruse naudinguid, kurdab vanaduse üle
vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus- euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kirjanduskeelteks said järgmised dialektid: aioolia dialekt, mida kõneldi Balkani ps kirdeosa maakonnas Tessaalias, XI saj teisel poolel eKr kandus ka Väike-Aasia lääneranniku põhjapoolsesse ossa, sh Lesbose saarele; joonia dialekt, mis Balkani ps idaosast levis paljudele Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele; dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis.
leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks. Põhja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia võimu alla Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose- vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates)
Ateena rüüstati pärslaste poolt. Otsustav lahing vaenulike laevastike vahel toimus Ateena lähedal, Salamise saart maismaast eraldavas väinas, kus kreeklased saavutasid, suurel määral Themistoklese juhtimisel, hiilgava võidu. Xerxes pöördus Aasiasse tagasi, tõenäoliselt vältimaks võimalikku ülestõusu, ja Pärsia laevastik taganes Väike-Aasia rannikule. Suur osa Pärsia maaväest Mardoniose juhtimisel jäi aga Kreekasse ja veetis talve Tessaalias. 479. a. tungis Mardonios taas Kesk-Kreekasse, kus tegutses liidus teebalastega. Ateenlased, kes olid talveks kodumaale tagasi pöördunud, pidid uuesti Salamisele ja Peloponnesosse pagendusse minema. Peamiselt peloponnesoslastest koosnev ja spartalaste juhitud kreeka liiduvägi valvas Isthmose maakitsust ja viivitas ateenlaste 25
Soloni ja teiste puhul, on tyrannia alternatiivina pakuti välja seadlusandlus. Linnriike oli palju ja olid üksteisets sõltumatud, võisid ka samas moodustada koalitsioone.Pühamud mis ei olnud ühe konkreetse kontrolli all olid mimete linnriikide ühiskontrolli all. Ioonide linnriikid, liitud , Mileetos ja Driene, drienes olid liidus silmapaistvad linnad Ephesos ja Mileetos, ühed olulisemad poliitilised linnad, Mileetos koloniseerija. Tessaalias liitriigid, siin iseloomustas(/B, avarate tasandikega maad)viljakad maad, ja soodsad karjakasvatamis maad, hobused ja veised, tõusis esile suuri maavaldusi omastav aristokraatia, ja need dünastiad, siis need sisuliselt kontrollisid föderatiivse liiduna seda tasandi keskosa, ja mägipiirkonnas elanikud olid nendest poliitilises sõltuvuses, neid nimetati perioikos(ümberringi elajad), tessaalia duumikala, kus need alad olid kasutasid aristokraatiklud perekonnad, pärisorjuste
annaabi.ee 
