Aeg on aga näidand, et suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste varjantide väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel meist on ka võimalik kaasa aidata koerte tervise parandamisele. Kutsikat ostes tuleb nõuda pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on nõutavad terviseuuringud läbitud, kasvatate kutsikat teile antud juhiste kohaselt ning kui aeg on sealmaal, võtate ka ise loomakliiniku tee oma sõbraga jalge alla ning lasete terviseuuringud teha. Kui aga vaatamata kõigele selgub, et koer põeb mingit pärilikku haigust, siis tuleks sellest rääkida vastava tõu kasvatajatele, et sellest juhtumist võidaks teha vajalikud järeldused (näiteks kõrvaldada haigust edasiandnud koerad edasisest aretusest). Mingil juhul ei tohiks aga muretseda kutsikaid koeraga või
kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid. Perioodilised terviseuuringud võimaldavad avastada sportlasel olevaid südamehaigusi. Mõned südamehaigused kulgevad ilma sümptomiteta, kuid mida on võimalik terviseuuringuga avastada. Südamehaiguse olemasolu korral saab sportlane oma treeninguid teadlikumalt planeerida ning tõsise südamehaiguse korral intensiivse sportimise lõpetada. Näiteks Itaalias vähendasid sportlaste perioodilised terviseuuringud 26 aasta jooksul kardiovaskulaarset äkksurma esinemist sportlastel 89%
tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna
ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema vastupanuvõime mürgitamisele. Esimeste klasside
haigus. Paraku on suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste haiguste väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel on võimalik aidata kaasa koerte tervise parandamisele, kui nõuate kutsikat ostes pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on nõutavad terviseuuringud läbitud, kasvatate kutsikat teile antud juhiste kohaselt ning kui aeg on sealmaal, võtate ka ise loomakliiniku tee oma sõbraga jalge alla ning lasete terviseuuringud teha. Kui aga vaatamata kõigele selgub, et koer põeb mingit pärilikku haigust, siis tuleks sellest rääkida vastava tõu kasvatajatele, et sellest juhtumist võidaks teha vajalikud järeldused (näiteks kõrvaldada haigust edasiandnud koerad edasisest aretusest). Mingil juhul ei
· günekoloogilise läbivaatuse tõend naistearstilt, kui olete naine. Kuludokumendi alusel hüvitab Kaitseressursside Amet naistearsti esmase vastuvõtu kulu. · vajadusel muud terviseseisundit kirjeldavad originaaldokumendid või nende tervishoiuteenuse osutaja poolt kinnitatud koopiad · pangakonto number, kui olete kutselaune, reservis olev isik või kaitseväekohustust võtta sooviv naine. [samas] Arstlikus komisjonis toimub arstlik läbivaatus ning tehakse terviseuuringud, sh elektrokardiograafia, vere automaatuuring, veresuhkru määrmine, uriinianalüüs ning vajadusel rindkere röntenograafia ja audiomeetria. Lisaks määratakse enne teenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta eelnevad andmed puuduvad. Vajadusel tuleb arstliku komisjoni suunamisel läbida ka täiendav arstlik läbivaatus või terviseuuring tervishoiuasutuses. [samas] 1.3 MILLEGA TULEKS ARVESTADA?
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Ettekandjana - baarmenina võivad töötada isikud, kes on vähemalt 21 aasta vanused,
riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka. Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt: 1. väljavõte ambulatoorsest kaardist kolme viimase aasta kohta (põetud haigused); 2. tõend, et sisseastuja ei ole arvel psühhoneuroloogiahaiglas; 3. tõend, et sisseastuja ei põe tuberkuloosi. Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatelt nõutavad terviseuuringud: 1. vere ja uriini analüüs; 2. elektrokardiogramm (EKG); 3. audiogramm; 3 4. kõrva, nina ja kurgu kontroll; 5. silmade ja nägemise kontroll; 6. vere lipiididesisaldus; 7. veresuhkru analüüs; 8. kopsude tippvoolu mõõtmine; 9. kopsude röntgenuuring. Lisaks ülalmainitule nõutakse õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijatelt järgmisi terviseuuringuid: 1. röntgenülesvõte nina kõrvalkoobastest.
WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema vastupanuvõime mürgitamisele. Esimeste
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. AUTOJUHI TÖÖS VALITSEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. AUTOMEREMONDILUKKSEPA TÖÖS ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. AUTOMEHAANIKU TÖÖS ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. ÜLDNÕUDED KROHVIJALE 2.1. Krohvijana on lubatud töötada ainult täisealistel, neil isikuil, kes tunnevad krohvitööd ning ohutuid töövõtteid. 2
meeleolu, inimesed saavad positiivse laengu ning motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Trennides käimine võib tõsta ka sotsiaalselt suhtlust. Kehaline aktiivsus aitab toota endorfiine ehk mõnuhormoone, mis tekitavad heaolu tunde ja vähendavad valu tajumist. Eesti elanike füüsiline aktiivsus on madal, liikumisega tegelevad regulaarselt vaid ligikaudu 10% naisi ja 15% mehi, mistõttu on Eesti südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse näitaja poolest esimeste riikide hulgas Euroopas. Terviseuuringud on näidanud passiivsete inimeste osakaalu suurenemist viimastel aastatel. 30. HIV-nakkus, uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. Levinud Ida-Virumaal (Narvas) ja Tallinnas. Levib peamiselt seksuaalsel teel, aga ka narkootikumi tarvitavate inimeste seal (süstlad – al 2000.a). Tuberkoloosi
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. Haigekassa- korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise;
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 3. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE Töökeskkond tuleb projekteerida, ehitada ja sisustada nii, et töötamine oleks ohutu ning ei
Muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha. 2) Võitluslikkus Püüab alati võidu peale välja minna. Väga enesekriitiline. Mõõdab elu materiaalsetes väärtustes. Ei oska saavutatust rõõmu tunda. 3) Viha ja vaenulikkus Tunneb viha nii enda kui ümbritseva vastu. Usaldamatu ja põlglik teiste suhtes. Ilmutab tihti kadedust ja kiivasust. Terviseuuringud on näidanud, et vaenutsemine on sageli seotud viletsa tervisega. Sellel on omad põhjused. Vaenulikud inimesed reageerivad kergesti, viivad end asjata pingesse ning kurnavad sellega oma organismi kiiresti ära. Teiseks püsib neis tekkinud erutus kauem, mistõttu maharahunemine võtab aega. Inimesed, kes ei ole vaenulikud, ei kahjusta oma tervist, töötades puhkamata pikki tunde. Seega oleks mõistlik oma käitumistavasid jälgida, ja kui tarvis, siis muuta.
Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest
ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. (3) Tervisekontrolli käigus täidab töötaja lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. (4) Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. (5) Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. (6) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. Töötervishoiuarst väljastab tööandjale vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles
kahe aasta jooksul. (3) Tervisekontrolli käigus täidab töötaja lisas 3 toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. 102 (4) Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. (5) Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. (6) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli
spordialaliitu? 133 SOOVITATAV KIRJANDUS: NB! BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA Toimetanud Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia, 2001 Delavier, F. Jõu, ilu ja tervise anatoomia, 2001 SPORDIMEDITSIIN Annus, L. Noorsportlaste terviseuuringud, 2000 Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. Spordimeditsiin treenerile, 2004 Landõr, A., Maaroos, J., Karu, T., Eller, A. Spordimeditsiini rakenduslikud alused, 1997 Vuori, I., Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001
4) sünnikoha andmed; ressursside Ameti koduleheküljelt www.kra.ee, kutsealuste tasuta infotelefonilt 800 2525 ning 5) isikukood; e-posti aadressilt [email protected] 66 KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN Kutsealustele ja reservväelastele on arst- 4) tegevteenistuseks kõlbmatu kait- lik komisjon ja terviseuuringud tasuta. seväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, hai- Kaitseressursside Ameti arstlik ko- guse või vigastuse tõttu tegevteenistu- misjon teeb läbivaatuse põhjal ühe all- sest. järgnevatest otsustest: Kui arstlik komisjon ei suuda kutsealu-
annaabi.ee 
