Võrumaa Kutsehariduskeskus Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest.
Õlle kasulikkus On kõigil teada, et õlu on alkohol, mis kahjustab tervist ja soodustab terviserikete teket. Viimaste uuringute tulemused on näidanud, et igapäevane, aga mõõdukas koguses õlle tarbimine teeb inimese tervisele hoopis head. Mõõdukas kogus õlut on kuni 2 õlut päevas. Mõõdukas koguses õlle joomine aitab vältida mitmeid terviseriske. Seda väidet toetavad nii teadlased kui ka uurimustulemused. Õlles leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine ning päevase vajaduse rahuldamiseks piisab juba ühest pudelist õllest. Lisaks võib õlle
Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist. Tänapäeval räägitakse väga palju alkoholist, selle liigtarbimisest ja keeldudest. Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks? Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt
peetud tervislikuks. Sool teeb meile nii head kui ka halba. Ta on seotud keha veesisalduse reguleerimisega. Organism vajab soola, et hoida veresoontes piisaval kogusel vett. Kui kehas on liiga palju vett, suureneb vere kogus ja, kui see suureneb liiga palju, tekivad seal komplikatsioonid. Sool on kasulik ka juhul, kui organismis on mineraalide vaegus. Ning mõnele inimesele meeldib sool, kuna ta toob toidu maitse paremini välja. Soola liigtarbimine aga suurendab terviserikete riske. Ta on väga tihti kõrge vererõhu põhjustajaks, mis omakorda põhjustab südamerikkeid. Ajalugu Juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid meie eelkäijad liha säilitada kasutades soola. Üks kõige vanematest soolajärvedest on Yunchengi järv, mille pinnalt saadi soola juba 6000 eKr. Sool oli väga populaarne kauplemisevahend. Soolaga isegi maksti rooma sõjaväele. Nõuanded, kuidas tarbida vähem soola
Muidugi on see suurepärane uudis alkoholi tootvatele asutustele, kuid mõtleme siiski ühiskonna seisukohast. See on väga ohtlik tendents. Meedias ilmub pidevalt uusi alkoholireklaame, millest mõned räägivad isegi alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Tegelikkuses on see täiesti väär arusaam, sest vägijook pärsib meie ajutegevust ja lagundab maksa. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation) raporti järgi on alkohol põhiline terviserikete tekitaja. Selge see, et nii mehed kui naised vahel lubavad endale klaasi sampanjat või pokaali veini, et seltskonda meeleolu luua, aga kurvaks teeb alkoholi kättesaadavus lastele ning nad ei ütle sellest ära ka. Eesti meeste eluiga on Euroopa Liidus üks madalamaid ja see on suuresti tingitud vägijoogi kasutamisest. Meie ühiskond on alkoholiseerunud. Igal aastal sureb liigtarvitamise tõttu ligi 2000 inimest Eestis. Lisaks on raskete kehavigastuste tekitamise üks peamiseid
Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja
Euroopa Liidu poliitika eesmärgiks on vähendada piirkondlikke erinevusi sisemajanduse kogutoodangus iminese kohta, mis tähendab ka palkade ja pensionide lähenemist. Euroopa Liidus oli keskmine palk 1998. aastal 43 000 Eesti krooni ja keskmine pension 24 900 Eesti krooni kuus. Eestis nagu Euroopa Liidu liikmel juba hakkavad liikuma palga ja pensioni suurused nende numbriteni. Euroopa Liidu reeglistik tagab parema tarbijakaitse, nii toote kehva kvaliteedi kui terviserikete eest, kuid muudab mõnelgi juhul tootmise senisest kallimaks. Praeguses Eestis paranesid kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, sest Euroopa Liit suudab sõlmida oma ettevõtjatele paremaid kaubanduslepinguid kui üks väike riik ning Euroopa Liit on tootjana enam tunnustatud kui mõni väike riik. Eesti eraldas innovatsioonipoliitika rahastamiseks ainult 0,5-1% oma eelarvest. Euroopa Liidu eelarves on see oluline kuluartikkel, millele läheb umbes 4% eelarverahadest
- Hilisem emakaväline rasedus 7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last + Naised, kellel ei ole aega olla rase - Eestis on asendusema kasutamine ebaseaduslik - Asendusemadus on väga kallis Abort: + Kliiniline abort on kiirem kui tablettidega + Kui soovimatu rasedus (nt.vägistamine) on arenenud liiga kaugele tablettidega katkestamiseks - Kliiniline abort on valus - Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu
hoolitseda selle valmimise eest. Seda gaasilist ainet võib hästi ära kasutada, kui on rohelisi tomateid. Koos paari küpse õunaga ühte paberkotti pannes valmivad tomatid kiiremini. Õuntel on omadusi, mis on kasulikud seedesüsteemi puhastamiseks. Need omadused aitavad ravida nii kõhukinnisust kui ka lahtisust. Uuemad, teaduslikud meditsiinilised uurimused on tõestanud, et õunad aitavad paljude haiguste ja terviserikete puhul. Õuntes sisalduvad toimeained leevendavad migreeni, kõrget vererõhku ja isegi südameinfarkti. Unehäirete korral tuleb õhtul süüa üks koorimata õun. Õuna und soodustav toime avaldub veresuhkru korrapärases jaotuses öö jooksul. Kaks mahlast õuna päevas võivad veresoonte lupjumist ja koos sellega infarkti ära hoida. Õunas sisalduv pektiinaine alandab nimelt vere kolesteriinipeeglit. Neile, kel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul tühja
Vastavalt vajadusele luua või edendada: · küllaldasi ja hõlpsasti kättesaadavaid täiskasvanud töötajate väljaõppevõimalusi; · täiskasvanud töötajate sellise ümberõppe võimalusi, mille järele tekib vajadus kas seoses tehnoloogia arenguga või uute tööhõivesuundumustega. Kehtestada erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks või edendama nimetatud meetmeid. 11. Õigus tervise kaitsele Võimaluste piires likvideerida terviserikete põhjused. Luua tervise parandamiseks ja isikliku vastutuse tõstmiseks terviseküsimustes nõustamis- ja väljaõppevõimalused. Hoida niipalju kui võimalik ära epideemilisi, endeemilisi ja muid haigusi ning õnnetusi. 12.Õigus sotsiaalkindlustusele(1) Luua või säilitada sotsiaalkindlustussüsteem. Tagada sotsiaalkindlustussüsteemi toimimise vähemalt sellisel tasemel, mis on vajalik Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimiseks.
Praeguseks teostatud uuringud on tõestanud, et SAR'i kiirgavad mobiltelefonid võivad olla ohtlikud paljuldasel ning pikaajalisel kasutamisel. WHO (World Healt Organisation) on lisanud mobiilide kiirguse sellisesse kategooriasse, mis ütleb, et vähi soodumus eksisteerib, kuid selle lõplikuks tõestamiseks tehakse veel uuringuid. Mobiiltelefonide SAR kiirgusele on riigiti määratud maksimumid ning mõned riigid on isegi võtnud kasutusele ettevaatus abinõud tõsiste terviserikete ennetamiseks ning soovitavad oma kodanikel mobiili kasutamist piirata. Euroopas ning ka Eestis on kehtestatud piirmäärad töökoha ja elupaigas esinevate elektromagnetlainete kiirguse kohta. Praeguste uurimuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et elektromagnetlained, mida kiirgub elektriliinidest ning elektrit kasutavatest seadmetest on ohutu ega too kaasa tervise kahjustusi, kuid kuna esinevad kahtlused jätkatakse uuringuid lõplike tulemuste saamiseks. 6. Kasutatud allikad 1
koolipraktika eluga väljaspool kooli (nt tuumajõujaamade probleem seostada loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara, ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne) 6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea taluma ebaõnnestumisi. 14. Laste hirmud ja nendega toimetuleku toetamine Hirmu teatakse kui paljude psühhosomaatiliste terviserikete ja seega paljude haiguste põhjustajat. Hirme esineb igas eas, eristada saab aga ka hirmuperioode: 1) kolmeaastase lapse hirm (jonniperiood), mis viib välja minatunnetuseni. Väljendub: ägenenud agressioonina, söömistõrgetena, unehäiretena, enureesina (voodimärgamisena), kõnelemisraskustena. 2) koolihirm hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Väljendub: klassi ees vastamise või kontrolltööde ajal ei mäleta midagi kodus õpitust, käed ja jalad muutuvad külmaks, ise
Kehalise aktiivsuse kõige olulisem väärtus on südame-veresoonkonna tegevuse aktiviseerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi tugevdamine. Liikumisest põhjustatud kiirem vere tsirkulatsioon tagab kudede varustamise nii hapnikuga kui ka vajalike toitainetega. Tekib täiesti uue kvaliteediga energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete vastu: seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhutõbi, vanadusnõtrus jt. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab aga kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.(J. Lokko, 2001).
kaitsevad gripiviiruse eest. 1.2 Külmetushaigused Apteegist võib leida preparaate, mis aitavad organismil haigust kiiremini läbi põdeda ja leevendavad köha, nohu ja kurguvalu. Palavik ja köha on aga organismi loomulikud kaitsemehhanismid viirusega võitlemisel ja sellest vabanemisel. Neid pärssida ei tohi. Ravimitega kiirelt kaotatud haigusnähud nõrgestavad immuunsüsteemi. Kui jätta külmetushaigus välja ravimata, võib see koguni mõjutada raskemate terviserikete arengut: päriliku eelsoodumusega haigusi, allergiat, kroonilisi hingamisteede hädasid vms. 4 2 ELUJÕU TAASTAMINE Hea tervise tagavad korralik uni, rõõmus meel, kvaliteetne toit ning piisav liikumine. Kui kas või üks nendest komponentidest ära jätta, kahaneb pikapeale elujõud ning tagajärjeks on haigused. Pingelisel ja närvilisel eluperioodil või selle järel, aga ka pärast pikka
Kehalise aktiivsuse kõige suuremaks väärtuseks on südame-veresoonkonna tegevuse aktiveerimine, organismi parem varustamine hapnikuga ja lihasaparaadi üldine tugevdamine. Liikumisest põhjustatud vere ringlemise kiirenemine tagab kudede varustamise nii hapniku kui ka vajalike toitainetega. Tekib oluliselt parem energiavahetus. Loid vereringe on paljude haiguste põhjuseks. Regulaarne kehaline aktiivsus kaitseb paljude terviserikete eest nagu näiteks seljavigastused, veresoonkonna haigused, seedekulgla haigused, emotsionaalne püsimatus, vigastuste vältimine, rasvumine, osteoporoos, kõrgvererõhu-tõbi, vanadusnõtrus. Hea tervise tagamiseks on vajalikud nii kehaline aktiivsus kui ka kehaline tublidus [1]. Kehaline aktiivsus seisneb tavaliselt päevases liigutuste hulgas, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid
(tuumaenergia) on enam kardetud. 2. kontrollitavuse tunne - kuivõrd pealesunnitud või inimese tahtele alluv risk on 3. ajalise ja ruumilise distantsi mõju - kaugete mõjude alahindamine 4. kalduvus optimismile - kahju tekitajaks ja kannatajaks peetakse pigem teisi kui ennast; inimene püüab säilitada endast positiivset pilti Objektiivse ja tunnetatud riski seosed tervisega Otsene füsioloogiline mõju: kokkupuude õhusaastega mõjutab terviserikete teket. Mõju terviseriski tunnetamise ja häiritusekaudu: saaste tajumine ja negatiivsed assotsiatsioonid tekitavad stressi-vastuse autonoomses närvisüsteemis. Kõrgemad õhusaaste tasemed tööstuspiirkondades seostuvad kõrgemate hirmu ja depressiooni tasemetega. Eestis: 1,38 korda suurem šanss omada ärevust, depressiooni, migreeni, kui liiklussaaste häirib. Keskkonna väärtustamine Eesti on võrdlemini keskkonda väärtustav ja säästlik riik
töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökava alusel (edaspidi erivajadustega õpilane)." Nagu näeme, mainitakse siin muude seas ka eriti andekaid õpilasi, eeskätt neid, keda pole võimalik "samal ajal samas ruumis" koos teistega või õpetaja töökava alusel õpetada. Seaduse kogu järgnev tekst on aga orienteeritud üksnes mitmesuguste puuetega ning terviserikete ja käitumisraskustega õpilastele, andekaid ei mainita enam kordagi. Nii on õppeks eritingimustel võimalik koolis moodustada tervelt üheksat liiki klasse, võimekatele määratud klasse nende seas aga pole. Muide, tegemist on põhiliselt klassidega, võimalike rühmadena on ettenähtud üksnes parandusõpperühmad ja pikapäevarühmad. Seaduse projektis on vastuolusid ja küsitavusi, millel ma pikemalt ei peatu, sest see on eri- ja sotsiaalpedagoogide valdkond
Kõige vähem pakuti hüpnoosi kasutamist joogas, reklaamides, lõõgastumisel või pööraste patsientidega tegelemisel. Küsitluses osalejatel oli samuti palutud märkida, kas keegi neist on ise mõnda hüpnoosi rakendusviisi kasutanud. Joonis 5 näitab, et 62 vastanut seitsmekümne kaheksast ei olnud hüpnoosiga isiklikult kokku puutunud. Vaid 13 inimest (ehk 17% küsitletutest) vastasid, et on hüpnoosi kasutamist kaalutlenud. Kaks inimest vastasid, et on hüpnoosi kasutanud terviserikete tõttu ja üks tütarlaps kirjutas, et on sõbrannaga proovinud üksteise peal hüpnootilisi võtteid harjutada. 24 70 60 50 40 30 62 20 10 13 2 3 1 3 0 Jah Ei Ei, kuid olen mõelnud sellest Joonis 5. Vastanute hüpnoosi kasutamise kogemus 3.6
siis seosed nõrgenevad ja lõpuks kustuvad. 2. Olemaks efektiivne, peab tingitud ärritaja esinema varem või üheaegselt, mitte aga oluliselt hiljem kui tingimatu ärritaja (kinnitus). 3. Tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest. Vajadus peab olema optimaalne ja enam-vähem ühetaoline. 4. Uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist. 5. Terviserikete korral on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane. Tingimatu ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) Tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Operantne tingimine (EdwardThorndike) Toime seadus ehk efekti seadus (law of effect) – liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Positiivselt tasustatud (nt toidu saamine) liigutused ja toimingud hakkavad ilmnema üha suurema
Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise
Ivan Pavlovi tingitud reflekside kujunemise seaduspärasused: 1) ärritajad peavad korduvalt koos esinema 2) tingitud ärritaja peab esinema varem või üheaegselt, kuid mitte hiljem kui tingimatu ärritaja 3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise
Vastasel juhul seosed nõrgenevad/kustuvad. olemaks efektiivne, peab tingitud ärritaja esinema varem või üheaegselt, mitte aga oluliselt hiljem kui tingimatu ärritaja tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest. Tegevus peab olema optimaalne ja enam-vähem ühetaoline uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist terviserikete korral on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Operantne õppimine- Edward Thorndlike, Burhhus Skinner. E.T poolt kirjeldati efekti seadust, mille järgi need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Kui assotsiatiivse õppimise korral on organism suhteliselt passiivne, märgates ja õppides stiimulitevahelisi tajutavaid seoseid, siis instrumentaalsete vastuste kujundamisel on organism aktiivne. Erinevad reaktsioonid ja spontaansed
Kuigi lapsendamise protsess on Eestis suures osas salastatud ning avalikult kättesaadavaid lahendeid napib, siiski on võimalik siinkohal tuua näiteks riigi esimene lapsendamise kehtetuks tunnistamise juhtum. Kõnealuses kaasuses tunnistas Eesti kohus lapsendamise kehtetuks, sest lapsendatul oli sügav puue, mis nõudis haiglaravi ning suuri materiaalseid kulutusi. Seejuures olid lapsendajad taotlenud kindlasti tervet last, kelle terviserikete puudumist haigla neile ka kinnitas. 2 Analüüsitavas juhtumis perekond Kase lapsendatul on küll kaasuse kohaselt tõsisemaid probleeme tervisega, kuid ta ei vaja haiglaravi. Lähtudes ühiskondlikest väärtustest ja lastekaitse põhimõtetest ei saa olla lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks pelgalt vajadus lapse tervisliku seisundi tõttu tõttu teha mõningaid ümberkorraldusi ja lisapanustusi.
annaabi.ee 
