optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui risk on vähendatud töökorralduslike meetmete või isikukaitsevahenditega. Edaspidi kindlasti vaja kardinaalsemad muudatused. 4 väga tõsine risk, peab kõrvaldama viivitamatult Tööd ei tohi alustada või jätkata ilma riskide vähendamise kardinaalsete meetmete rakendamist. TÖÖKOHT OHUTEGUR OHTUDE ISELOOM RISKI
puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riskianalüüs annab tööandjale ülevaate, millised on need ohutegurid, mis võivad töötajate tervist ohustada ning milline on ohuteguri võimalik mõju. Seega peaks enne tervisekontrolliga alustamist olema ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs korraldatud. * Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Määrusega on kehtestatud tervisekontrolli kord töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad.
Riskianalüüsi eesmärgid: 1) Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5) Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. Töötajate tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte
1) Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5) Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 7. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri.
või võib mõjutada töötajate tervist. Riskianalüüsi eesmärgid: 1Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine;2Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes;3Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks;4Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine;5Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et- keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskianalüüsile järgneb tervisekontroll. 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; Töökeskkonna riskianalüüs on tööandja poolt organiseeritud toiming, mille teostab riskianalüüsi meeskond, mis koosneb ettevõtte töökeskkonna meeskonnast, töötajatest ja kindlasti ka spetsialistidest väljastpoolt. 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused
PATSIENDI JÄLGIMINE JA HOOLDUS ·Vähemalt kord aastas tuleks vererõhku mõõta, kui suguvõsas on olnud: ·1) kõrgvererõhktõbi; ·2) südameinfarkt; ·3) ajuinsult; ·4) vererõhunäidud on piiripealsed (130139/8589 mmHg). ·Regulaarset ravi saav kõrgvererõhktõbe põdev inimene peaks oma vererõhku mõõtma korra nädalas. Mõõdetud vererõhu väärtused peab märkima tervisepäevikusse. ·Kõrgvererõhktõbe põdevat patsienti oodatakse regulaarsele tervisekontrollile perearsti ja pereõe vastuvõtule 1 kord aastas. ·Kui vererõhu väärtus on olnud kolmel järjestikusel mõõtmisel üle 160/100 mmHg, peaks pöörduma perearsti või pereõe vastuvõtule. ·Vererõhku võib kontrollida halva enesetunde korral ning peale näidu ülesmärkimist, pidada telefoni teel nõu pereõe või arstiga. Väljaspool perearstikeskuse tööaega saab soovitusi ülevabariigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220.
töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes. TERVISEKONTROLL Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb täpsustada, millistele töötajatele ja millise sagedusega on vaja korraldada tervisekontrolli. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem, kui
riskianalüüsi töötajate suhtes; 1. Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine 2.Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3.Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4.Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5.Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. *Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja
töökorralduse. 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Määrus (Töötajate tervisekontrolli kord RTL 2003,56,816) kehtestab tervisekontrolli korra töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. See tehakse kindlaks töökeskkonna riskianalüüsi põhjal. ● Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs, mille alusel koostatakse ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate nimekiri. •Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate
eriprotseduure ei nõuta. Mõlemal juhul teostavad järelevalvet kasutamise üle kvalifitseeritud eksperdid. Kiirgustöötajad, kelle aastadoos võib ületada 6 mSv, kuuluvad A kategooriasse ning ülejäänud B kategooriasse. Nende töötajate väljaõppesse kuuluvad eriprotseduurid ja informatsioon kiirguse ohtude kohta (eriti naistele seoses rasedusega ning väikelapse hooldamisega). Kõik kiirgustöötajad alluvad arstlikule tervisekontrollile, kindlustamaks, et nende tervislik seisund võimaldab neil tööülesandeid täita. Tuleb kindlaks määrata tööpiirkonnad nii ravikuurortides, kaevandustes kui muudes allmaarajatistes, kus inimene võib saada torooni või radooni ja nende tütarproduktide alfakiirgust või muud gammakiirgust. Nendele aladele laienevad kõik BSS põhistandardi direktiivi nõuded, kui liikmesriigid nii otsustavad. Lennukimeeskonnad, kes oma töös võivad
Tööõnnetuseks ei loeta liiklusõnnetust, kui töötaja alles läks tööle või lahkus töölt (sama lugu on tööautoga sõites). Tööinspektsioon uurib liiklusõnnetuse tagajärjel toimunud tööõnnestusi koostöös politseiga. 8. Tööõnnetuse raportit ei koostata: Vali õige(d) vastusevariant(varjandid). V: Tööteel juhtunud õnnetuse puhul. 9. Tööandja saatis töötaja tervisekontrollile röntgenisse, mil töötajal oli vaba päev. Uuringu eest pidi töötaja tasuma 128 krooni. Tööandja keeldus nimetatud summat töötajale hüvitamast. Kas tööandja käitus õigesti? Põhjenda vastust. V: Tööandja ei käitunud õigesti, sest ,,TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS" kohustab tööandjat kandma tervisekontrolliga seotud kulud töötajale kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad.
järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riskianalüüs - töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine: ·Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes ·Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks ·Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine ·Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Riskihindamise eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajaid ähvardavate ohtude kohta. Riskihindamise edukaks läbiviimiseks on vaja: - kindlaks määrata reaalsed ohud, et tööandjal oleks võimalik otsustada, millist tegevust arendada töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks, võttes arvesse kehtivat seadusandlust - hinnata riske, et oleks võimalik valida parimad töövahendid, ohutumad
meetmetest, mis on seotud artiklite 36 rakendamisega. 2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav. Artikkel 8 Tervisekontroll 1. Siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt kehtestatakse meetmed, millega tagatakse töötajatele tervisekontroll, mis on vastavuses ohtudega, mida nende töö tekitab tervisele ja ohutusele. 2. Lõikes 1 osutatud meetmed on sellised, et igal töötajal on õigus tervisekontrollile või talle tehakse tervisekontroll enne, kui ta määratakse täitma artiklis 2 osutatud toimingutega seotud ülesandeid, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike tagant. 3. Tervisekontroll võib moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist. Artikkel 9 Töötajate nõustamine ja nende osalemine Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt. Artikkel 10
järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 1. Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine 2.Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes 3.Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks 4.Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine 5.Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et - keda suunata tervisekontrollile; - milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. Töötajate tervisekontrolli kord kehtestab tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist mõjutavad või võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad tehakse kindlaks riskianalüüsi põhjal. Tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel. Uued
V: Töötasu on tasu mille maksab tööandja töötajale tehtud töö eest. Töötasus lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. 276. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes? V: Töötajale makstakse lisatasu või suurendatakse tema palka. 277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale? V: Näiteks lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad, rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks, ajutise töövõimetuse korra tagatis, tervisekontrollile suunatud töötaja tagatis, taseme- ja erialane koolitus, töölähetusse saadetud töötaja hüvitis. 278. Mis on töölähetus? V: Töötaja saatmine tööle väljaspool töölepingus ettenähtud töö tegemise kohta. 279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? V: Kinni tohib pidada seadusega kehtestatud makse ja näiteks valestiarvestatud avansse. 280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
töökeskkonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. 6 Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja –õed, tööhügieenikud, psüholoogid, insenerid, ergonomistid, juristis, et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse. Töötajate terviskontroll Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb täpsustada, millistele töötajatele ja millise sagedusega on vaja korraldada tervisekontrolli. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem, kui
summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast palgast kogu palga tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Mall Gramberg Hüvitised ja tagatised Töötajale säilitatakse palk kas täielikult või osaliselt tööandja või riigieelarveliste vahendite arvel: lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks kohustuslikule tervisekontrollile suunamisel tasemeja tööalase koolituse puhul töölähetuste puhul ajutise töövõimetuse esimesel päeval, kui ette nähtud kollektiivlepinguga Mall Gramberg Varaline vastutus Töötaja kohustus hüvitada seaduses sätestatud korras ja ulatuses tema õigusvastase, süülise käitumisega tööandjale tekitatud kahju Eesmärk: säilitada tööandja vara kaitsta töötaja palka Reguleerib ENSV TööK §d 125 130
Tööinspektsiooni töötervishoiu spetsialist Inna Vabamäe märgib, et tervisekontroll ettevõttes algab esmase tervisekontrolliga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti poolt määratud tähtaegadel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Enne tervisekontrolli läbiviimist tutvub töötervishoiuarst tööandja poolt saadetud dokumentatsiooniga, vaatab vajadusel üle tervisekontrollile suunatud töötajate töökohad ja hindab töötaja töötingimusi. 23 KOKKUVÕTE Vastavalt Eesti töötervishoiu ja tööohutuseseaduse § 22 leitakse, et: "Tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras." 1999.aastal toimus EL-is kokku 4,85 miljonit tööõnnetust
avastamiseks.2.Koormusastma sümptomite provotseerimiseks.3. töövõime hindamiseks.4. taastumisprotsessi hindamiseks. Tingimused koormustesti läbiviimiseks 1.esmane tervisekontroll peaks olema 4-8 nädalat enne treeningute alustamist siis jääks on aega avastatud tervisehäirete korral lisauuringuteks.2.korduv tervisekontroll igal a. ühel ja samal treeningperioodil . 3.palavikulise haiguse korral tuleks 1-2 näd. Kosuda ,enne kui läbida koormustestidega tervisekontrolli.4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus, või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.
kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine... 1. Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine, vajadusel mõõtmine. 2. Riskide hindamine töötaja tervisele; 3. Tegevuskava loomine puuduste kõrvaldamiseks; 4. Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine (sh sisekontrolli korraldamine); 5. Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud, et keda suunata tervisekontrollile ning milliste isikukaitsevahenditega töötajad varustada. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks. 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla. Sõltuvalt tööspetsiifikast, töökeskkonnast 1. Insener - Teostab töökeskkonnas mõõtmisi 2
Igakuine töötundide arv peab vastama lubatule ning töötajatel peab olema tagatud piisavalt puhkeaega. Täiskohaga kokal on kuus keskmiselt 166 töötundi, poole kohaga kokkadel on 83 tundi. Täiskohaga teenindajatel igakuiselt keskmiselt 166 töötundi, poole kohaga teenindajal 83 tundi. Personaliga seotud kuludest võib välja tuua kulud töötasudele, isikukaitsevahenditele, tervisekontrollile ning alustamisel ka tööriietusele. 28 Lisaks ostetakse ettevõttesse sisse raamatupidamise teenust. Teenuse sisse ostmine tuleb ettevõttele odavam, kui raamatupidaja palkamine (kokkulepitud kuutasu 110€). Tööjõu plaan on välja toodud tabelis 8. 29 Tabel 8. Tööjõu plaan Ametikoht Töökoorm Tunnitasu Keskmine 1 kuu
kaubavoogude liikumisest. • Kohus otsustas, et maksu kehtestamine importkaubale ei olnud õiguspärane, sest tollimaksude kehtestamine oli aluslepinguga üheselt keelatud, samuti oli keelatud sarnase mõjuga maksude kehtestamine, olenemata maksu suurusest või selle kehtestamise eesmärgist. C-87/75 Bresciani vs Amministrazione Italiana delle Finanze • Itaalia võimud kehtestasid maksu kohustuslikule veterinaaria- ja tervisekontrollile, mida kohaldati imporditud toorele lehmanahale. • Kohus otsustas, et riigi soov säilitada kauba veterinaar- ja tervisekontrolli, mis on riigi üldistes huvides, ei peaks olema rahastatud importöörile rahalise tasu määramisega. • Kui kohalikud tootjad tasuvad sama teenuse eest teisel viisil (erinevas tootmistsüklis), siis seda võib ikkagi pidada rikkumiseks, sest tootjad ei ole sarnaselt koheldud. C-18/87 Euroopa Komisjon vs Saksamaa
jooksul. Kes teostab töötajate tervisekontrolli? Töötajate tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst. Kes maksab töötajate tervisekontrolli eest? Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Kas võib keelduda tervisekontrollist? TTS § 14 (1) Töötaja on kohustatud 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. Seega ei näe seadus ette võimalust töötajate tervisekontrollist keeldumiseks. Tervisekontrollile eelneb ettevõtte TK ohutegurite riskianalüüs. TK ohutegurid: 1. Füüsikalised ohutegurid, mis on seotud masinate, seadmetega, nende teravate osadega, töövahendid, nende rikked, ootamatu purunemine, kukkumise, elektrilöögiohuga jne võivad põhjustada mitmesuguseid traumasid. 2. Psühho füsioloogilised ohutegurid on seotud töö ebaratsionaalse ja ebaõige korraldamisega tööpäeva pikk kestvus, intensiivne töö, monotoonne töö, töö ja puhkuse
isikutele. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib vajadusel korraldada ohustatud isikute immuniseerimist ja terviseuuringut. Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uuritakse rasedat süüfilise, B-hepatiidi ja HIV-nakkuse suhtes. Tööandja on kohustatud nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud: 1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad; 2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad; 3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja
või spordilaagrisse sõitmist. te tingimustega 2. Korduv tervisekontroll peaks olema igal aastal ühel ja samal treeninguperioodil, nii on parem hinnata koormustestidel määratud töövõime dünaamikat. 3. Kui sportlasel on olnud palavik, tuleks terviseuuring läbida alles 12 nädalat pärast paranemist. 4. Tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus või noortel tuge- va koormusega kehalise kasvatuse tund. 5. Tervisekontrollile ei tohiks tulla tühja kõhuga, vajalik on 12 tundi enne tervisekont- rolli kergelt toituda. 6. Tervisekontrolli läbimisel on sportlane lühikeses spordiriietuses ja sportlike vahe- tusjalanõudega, kaasa võtta pesemisvahendid ja soovitavalt soojendusdress. 7. Vajalik on sportlase rahulik emotsionaalne seisund, mida treener ja lapsevanem
annaabi.ee 
