sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis, veri. Süda koosneb Hapniku transportkehas, südamelihaskoest. erinevate ainete transport kehas, verevalgelibled osalevad kaitses haigustekitajate vastu
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre
organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e. rasunäärmepõletikke (Nienstedt jt 2001 : 98) Karvad ja küüned on epidermise sarvkihi moodustised
kuni 2,8 l vett. toiduga ja joogiga, vabaneb ka loob stabiilse biokeemilistes reaktsioonides. sisekeskkonna; Sündides on Kõige enam leidub lihastes ja kindlustab raku siserõhu ehk organismis 75 % nahas. turgori; vett, täiskasvanul osaleb termoregulatsioonis; kuni 60 %. transpordib erinevaid aineid
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES
Mg- osaleb luukoe moodustumises, on paljude ensüümide kofaktoriks, kindlustab ribosoomide terviklikkuse, on oluline replikatsioonil ja transkriptsioonil Fe- vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.), seob ja transpordib organismis hapnikku 6. Vee ülesanded organismis? vesi on universaalne lahusti, on paljude reaktsioonide lähteaineks, loob stabiilse sisekeskkonna, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, osaleb termoregulatsioonis, transpordib erinevaid aineid 7. Kuidas jaotatakse sahhariide? pentoosid (riboos, desoksüriboos) omavad viite süsinikku heksoosid (glükoos, fruktoos) omavad kuute süsinikku 8. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 9. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10
mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises
kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada,
osaliselt kaudseid, mõjusid, mis ilmnevad kilpnäärme liigtalituse korral. Kilpnäärme hormoone vajatakse suguelundite ja piimanäärmete normaalseks arenguks ja talituseks. Nende piisav eritumine on normaalse kehalise ja vaimse arengu vältimatuks eeltingimuseks. [2] Kilpnäärme hormoonide mõjul intensiivistub kehas oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus, mille tulemusena kehatemperatuur tõuseb. Seega on kilpnäärmel ka suur tähtsus termoregulatsioonis. [5] 3.1 Türoksiin ja trijoodtüroniin Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni türoksiini (T 4) ning trijoodtüroniini (T3). Kuigi kilpnääre eritab rohkem türoksiini kui trijoodtüroniini muutub suurem osa türoksiinist kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks. Seega on trijoodrüroniin tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. [2] Nii türoksiin ehk tetrajodotüroniin kui ka trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja
(rasvarakkudes ja) lihastes ja maksas Kui veres on suhkrut vähe, siis pankreas (kõhunääre) glükagoon maks lagundab glükogeeni viib verre glükoosi 28. Neerude töö. Hoiavad vedeliku hulka stabiilsena Reguleerivad anorgaaniliste ioonide hulka (eritavad üleliigse soola uriini) Eemaldavad verest jääkaineid Neerude talitlust reguleerivad närvisüsteem, hormoonid ja vedeliku / toidu hulk 29. Naha osa termoregulatsioonis. Kui on palav, siis nahas olevad higinäärmed hakkavad higi tootma, mille aurustumine jahutab keha. Kui on külm, siis karvanääpsu juures olevad karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku ja tekib kananahk ning külmavärinad.
28. Valkude keemilises koostises on (4): süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H) 29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis 2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33
Vesi on nii alg-, kui lõpp- produkt. Vee ülesanded: · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi rakku saabunud ja rakust väljutatakse ained vesilahustena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. · Tagab raku siserõhu (turgori). Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad ja inimese nahale tekivad kortsud. · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri, lümf). · Osaleb organismide termoregulatsioonis(kehatemperatuuri hoidmises), sest vee aurustumine jahutab keha. Osa loomi higistab, osa ei higista. Taimedel toimub transpiratsioon(aurustumine) õhulõhede kaudu. Suure soojusmahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismi sisest püsivat temperatuuri · Täidab kaitsefunktsiooni. Pisarad vähendavad hõõrgumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigese võie ,,õlitab" liigeseid. Imetajate loode areneb amnionis(vesikestas).
Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul tekivad taime lehtedele mustad laigud, liigne fosfor paneb aga viljad kiiresti valmima kuid õisi jääb vähemaks. Oluline on veel magneesium, mis on klorofülli koostises. Vee bilanss on taimedes oluline 1. ainete lahustumisel, 2. ainete transportimisel, 3. termoregulatsioonis, 4. osalemisel keemilistes reaktsioonides. Vett omastatakse a) juurte kaudu tänu osmoosile, b) õhulõhede kaudu vee auruna, c) kogu taime pinna kaudu difusiooniga. 2.1. Fotosüntees valgus klorofüll valgus- - - - + e 2OH + e O2 + 2H staadium NAD + 2H NADH2+ H++OH-
3 sõltumatus väliskeskkonna tingimustest. Inimese keskmine kehatemperatuur on üldjuhul 36,5 kuni 37 kraadi, vaatamata sellele, milline temperatuur valitseb ümbritsevas keskkonnas. Üldiselt mõeldakse siinkeha sisest temperatuuri, kuna naha ja muude kehaosade temperatuur võib oluliselt kõikuda. (Kingisepp 2006: 125). Termoregulatsiooni keskused asuvad hüpotalamuses, samuti osalevad termoregulatsioonis vasomotoorsed keskused, sest nahas olevate veresoonte läbimõõdust oleneb kehapinnale kantava ja sealt kaduva soojuse hulk. ,,Soojust antakse ära soojuskiirguse, soojusjuhitavuse ja konvektsiooni teel ning keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil." (Kingisepp 2006: 126- 127). Tavaliselt ei taju inimene oma kehatemperatuuri, kuna see püsib sobival tasemel, kuid kui kehatemperatuur väljub normaalsuse piiridest, tunneb inimene, et tal on kas külm või palav (Roper jt 1999: 253)
piirkonans 3) Täiskasvanu naha pindala on üle 2 ruutmeetri 2. Naha funktsioonid 1) Katte- ja kaitsefunktsioon Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus
majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Elundkondade tabel ELUNDKOND ELUNDID ELUNDKONNA ÜLESANDED · Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsm Katteelundkond Juuksed, nahk, küüned väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest · Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamise Kõõlused, luud, lihased, · Tagab liikumisvõime Tugielundkond liigesed · Tagab kindla asendi säilitamise Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine
väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. · Nahas asuvate higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. · Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin, mis annab nahale värvse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. · Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. · Nahal elab mitmesuguseid mikroorganisme seeni ja baktereid; enamik kaitsevad
peal. Veega saab kütta ( radikad) 2.2. Vee ülesanded organismides: lahusti, homöostaasi tagamine, transport, … Tooge näiteid elusloodusest, kelles ja kuidas täpsemalt vesi neid ülesandeid täidab. Vesi on universaalne lahusti. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks, ainete transportimiseks, elukeskkonnaks osadele organismidele Vesi osaleb termoregulatsioonis, tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) 2.3. Katioonid ja anioonide roll organismis vastavalt õpikus toodud elementidele (nt Na+, K+, Mg2+, Ca2+, Fe2+/Fe3+, CO32-, I-,…), nende ligikaudne kogus (suurusjärk). pH mõiste ja näited. Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada. Ph- organismi happe aluse tasakaal Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet
14. Üks töötaja võtab padja ja teine toetab patsienti õlgadest ning turja alt. Patja kohendatakse või pannakse uus padjapüür. 15. Patsiendile antakse mugav asend 16. Täis pesukott suletakse ühekordse sõlmega. NB! Kui lina ei taha püsida, võib linaotsad madratsi alla kokku sõlmida! NAHAHOOLDUS Nahk ja selle hooldust mõjutavad tegurid Nahk on kaitsevahendiks väljastpoolt tulevate mikroobide eest. Nahk kaitseb kudesid, osaleb termoregulatsioonis ja ainevahetuses, talub suurt koormust ja hõõrdumist. Nahk on inimkeha suurim organ. Naha hooldust teostatakse selleks: - et hoolitseda naha seisundi eest - küllaldase vereringe eest - vähendada nahale suunatud survet Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis;
Veelgi enam, vesi osaleb ka ise paljudes organismis toimuvates reaktsioonides. Näiteks hüdrolüüsiprotsessis (aine lagunemisreaktsioon vee osalusel) lagundatakse ka H2O molekul. Seevastu dehüdratatsioonireaktiooni (näit peptiidsideme tekkimine kahe aminohappe ühinemisel) üheks produktiks on vesi. Vett tekib ka organismi energiavarustuse aluseks olevate oksüdatsiooniprotsesside lõpptulemusena. Veel on inimese organismis oluline roll termoregulatsioonis. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk samuti suur. Seega on suurel vee hulgal meie organismis ilmne keha temperatuuri stabiliseeriv toime. Veelgi ilmekamalt tuleb vee termoregulatoorne roll meie organismis esile seoses higistamisega: iga grammi higi aurustamiseks keha pinnalt kulub 0,58 kcal soojust. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis võimaldab organismi efektiivselt jahutada (st normaalset
koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab olulist rolli termoregulatsioonis. Kui mõnda ainet on liiga vähe, siis vastavas funktsioonis tekib häire ja see viib terviseriketeni. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast (ca 55%). Süsivesikurikkad toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Süsivesikurikkad toiduained on
eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja valuärrituse korral impulsse peaaju vastavasse piirkonda. talitleb erituselundina eritab higi ja rasu kaitseb UV kiirguse eest nahk toodab pigmenti melaniin. Päikese toimel melaniini kogus suureneb. Dvitamiin sünteesitakse UV kiirguse toimel naharakkudes. talitleb hingamiselundkonnana osaleb termoregulatsioonis Termoregulatsioon Inimene pärineb Aafrikast ning seetõttu on kohastunud sooja kliimaga. Inimese normaalne kehatemperatuur on umbes 37 kraadi. Kõikumine ühe kraadi piirides. Inimese kehas toodetakse soojust ainevahetusprotsesside käigus. Kehatemperatuuri kontrolli põhiline roll kuulub hüpotaalamusele. Hüpotaalamus kontrollib pidevalt: 1. vere temperatuuri kehas 2. nahas olevad termoretseptorid saadavad hüpotaalamusele infot välistemperatuuride muutuste kohta
kulepete, riigi poliitika ja üksikisiku tegevuse kaudu. Keskkonnateadlikkuse arendamine. Säästva arengu ja Natura 2000 põhimõtted. Igaüheõiguse olemus. 9. klass Luude, liigeste ja lihaste roll inimese ja teiste loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused, mis tingivad nende tugevuse ja elastsuse. Lihaste tööpõhimõte, painu- taja- ja sirutajalihaste koostöö. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Lihaste tähtsus termoregulatsioonis. Luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite esmaabi. Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Vere koostis- osade ülesanded. Vereringe roll termoregulatsioonis ning ülesannete erisused inimesel võrrel- des teiste loomarühmadega. Treeningu mõju südamele ja vereringele. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed, infarkti ja insuldi põhjused ja esmaabi, veresoonte lupjumise ära- hoidmine, liiga kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.
kananahk. Näsakiht on varustatud arvukate vere- ja lümfisoontega, närvikiudude ja närvilõpmetega. * Võrkkiht koosneb sassiskiulisest tihedast sidekoest. Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin paiknevad ka higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Oma alumises osas läheb ta pikkamisi üle alusnahaks. Pärisnaha veresooned etendavad suurt osa keha termoregulatsioonis. Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada". Seepärast on tähtis nahka iga päev külma veega karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus
kilpnääret 5 l verd, s.o. kogu veremass. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood. Toodab: · türoksiin ja trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja arengut, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust · türeokaltsitoniin võtab osa Ca ainevahetuse regulatsioonist. Kilpnäärme hormoonide mõjul intensiivistub oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. Kilpnäärmel on suur tähtsus termoregulatsioonis, eelkõige organismi jahtumise vältimisel. Kilpnäärme hormoonid soodustavad aminohapete lülitumist valgu molekulisse, mistõttu on tähtsal kohal valkainete sünteesiprotsesside juhtimisel, eriti kasvueas. Kilpnäärme talitluse nõrgenemisel lapseeas peatub kasv, häirub proportsionaalsus keha eri osade arenemises. Kääbuskasvuga kaasneb vaimne alaarenemine, mis oma ulatuselt on sageli võrdne idiotismiga ( e. kretinism). Joodi vaegus toidus ja joogivees (päevane joodi
Antidoot – hydroxycobolamin (vitamiin B12 vorm) – seondub tugevalt tsüaniidiga. Põhjustavad paljud CN- iooni sisaldavad ühendid: gaasilised, vedelikud, tahked. Ajalooliselt üks enim kasutatud mürke: gaasikambrid, surmanuhtlus, enesetapud, mõrvad. 105. Pruun rasvkude. Mitokondrites alternatiivne rada, kus prootonite tagasivool võib käivitada ka valgu Uncoupling Protein 1 (UCP1, e thermogenin). ATP sünteesi asemel vabaneb soojus. Oluline imikute termoregulatsioonis ja hiberneeruvatel loomadel ärgates. Pruuni rasvkoe osakaalu tõus võiks kiirendada rasvade põletamist ja aidata rasvtõve puhul. 106.Mitokondrite geneetiline süsteem: olemus, mtDNA erinevus DNAst ja pärandumine. Mitokondrid omavad iseseisvat geneetilist süsteemi: DNA, RNA, ribosoomid. Igas mitokondris enamasti 2-10 koopiat mtDNA-d. Mitokondrite arv kahekordistub pooldumise läbi iga raku jagunemise kohta keskmiselt 1 korra.
kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühetalitusega elundid koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Nahas asuvad retseptorid. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. 52 Tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et
annaabi.ee 
