andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal.
paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega Å , Å¡, Ž, ž) Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) Termoprinterid olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Nii nagu
❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid (ühendatakse arvuti printeriga)! ❖ Võrguprinteritel on sisseehitatud võrgukaart seega arvutiga juhtmega ühendama ei pea! Printimistehnoloogiad ❖ Tooneri põhised printerid! ❖ Vedeltindi printerid! ❖ Tindiprinteri tehnoloogiad (CIJ tindiprinter, DOD printimistehnoloogia)! ❖ Tahke tindi printerid! ❖ Värvi sublimatsiooni printerid! ❖ Printerid, mis ei kasuta tinti (termoprinterid ja UV- printerid) Millistele paberitele saab printida? Neljavärvitrükk - SMYK ❖ Kasutusel trükimasinates ja printerites! ❖ Värvipiltide trükkimiseks! ❖ Cyan - eresinine! ❖ Magenta - purpurviolett! ❖ Yellow - kollane! ❖ Must - key plate Plotter ❖ See on joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. ! ❖ Kasutavad sulge! ❖ Värviplotterid! ❖ Insenertehnilised joonised
............................................................................8 VÕIMSUSTARVE..................................................................................................................................8 PRINTERITÜÜBID............................................................................................................................. 9 NÕELMAATRIKSPRINTERID...........................................................................................................9 TERMOPRINTERID.............................................................................................................................9 LASER/LED-PRINTERID..................................................................................................................10 JUGAPRINTERID...............................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................
Kehtna MTK Termoprinter Referaat Koostaja : Jaan Parker Juhendaja: Väino Liimann Kuimetsa 2010 Termoprinter Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti
Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 1) Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid
See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid
.............................................................................. 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8 1.5 Printer.........................................................................................................................8 1.5.1 Termoprinterid....................................................................................................9 1.5.2 Laserprinterid ...................................................................................................10 1.5.3 LED-printerid ...................................................................................................10 1.5.4 Jugaprinterid .................................................................................................... 10 1
PRINTERI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Õppejõud: Priit Freienthal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS Printereid on väga erinevaid, nii tulemuse kvalikteedi kui tööpõhimõtte järgi. Selles referaadis kirjeldan erinevat tüüpi printerite tööpõhimõtet. Printereid jagatakse tööpõhimõtte järgi peamiselt kahte suurde klassi: löökprinterid ja löögita printerid. Löögita printerid jagunevad veel omakorda: termoprinterid, fotoelektriline- ja jugaprinter. Kirjeldangi lähemalt ühte löökprinteri tüüpi, milleks on maatriksprinter ja kahte enamlevinud löögita printerit, milleks on laserprinter ja tindiprinter. 1. MAATRIKSPRINTER Maatriksprinterit (nõelprinterit) on sobivaim kasutada kohtades, kus on vaja printida isekopeeruvale paberile või kui on vaja suuremahulist väljatrükki. Töötamisel teeb kõvat lärmi, kuid võimaldab odavaima printimise. Nende printerite tööiga on pikk aga
........................ 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid........................................................................................... 6 2.2.1 Termoprinterid......................................................................................... 6 2.2.2 UV printerid............................................................................................. 7 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid....................................................7 2.2.4 Tindiprinterid........................................................................................... 7 2.2.5 Tahke tindi printerid...................................
kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel) Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille
Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid. Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) Termoprinterid olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust
"paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks
o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid o Maatriksprinter e. nõelprinte o Õisprinter (Daisy-wheel) Löögita printerid o Termoprinterid o Laserprinterid o Ofset-printer o LED - printer Uusim trend printerite seas on 3D printerid. 3D printer annab suurepärase võimaluse valmistada kolmemõõtmelisi detailseid mudeleid ja prototüüpe. Valdkondi, mille arendustegevuses seda kasutada saab, on palju: arhitektuur ja planeerimine, tootedisain, tarbekunst, masinaehitus jne. Samuti on printeriga võimalik teha üksikuid keerukaid näidisobjekte, mille teostamine käsitsi oleks liialt töömahukas. Printerite tulevik
lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid, monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid, maatriksprinter e. nõelprinter, õisprinter, LED-printer,vedeltindi printerid, CIJ tindiprinterid, DOD printerid,tahke tindi printerid,värvi sublimatsiooni printerid ja termoprinterid. Minuarust võiks need printerid muutuda multifunktsionaalseks ehk võiks tulla välja selline printer mis seisab sul kodus nurgas ja paned siis arvutist printima sellise tehnoloogiaga millega ise tahad. Võiks olla printer kõikide nende eeltoodud teholoogiatega. Klaviatuurid Klaviatuurid on olnud aegade jooksul suhteliselt muutumatud. Klaviatuuride sinu on sama, muutunud on ainult välimus ja kompaktsus. Esimeseks klaviatuuriks võiks pidada trükimasinat
Kaasaskantavatel arvutitel on traditsioonilise "sabaga" hiire asemel juhtkuul (trackball), mida liigutades saab hiirekursori liikumist suunata. Uuematel arvutitel võib olla aga puutetundlik plaadike (touchpad) koos kahe klahviga. Printer Nii nagu arvuti valik, sõltub ka printeri valik sellest, milliseks tööks teda kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel: · maatriksprinterid, · tindiprinterid, · laserprinterid, · termoprinterid. Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter (tindiprits) töötab vaikselt, võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii must-valgeid kui värvilisi tindiprintereid.
· LCD võtab vähem elektrit (LCD 25-40W, CRT 60-125W) · LCD pilt on ühtlase heledusega · LCD ei esine moonutusi servades ja nurkades Resolutsioon Mida tähendab erinev resolutsioon (eraldusvõime)? Piltlikult seda, et mida suurem resolutsioon, seda rohkem objekte mahub ekraanile. Alljärgnevalt näited erinevatest resolutsioonidest Printerid Printerid on välisseadmed, mis mõeldud arvutis oleva info viimiseks paberile. Peamised printeritüübid on: termoprinterid, maatriksprinterid, tindiprinterid ja laserprinterid. Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundliku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse tavaliselt termoelektroodidest koosnevad trükipäid. Suhteliselt töökindlad ja vaiksed printerid. Kasutatakse pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Maatriksprinterid
palju trükiseid kuus (ligi 300 000 lk/kuus, soovituslikult ca 60 000 lk/kuus). Sellised printerid saab varustada ka viimistlusseadmetega (finisherid), mis lubavad väljatrüki klammerdamist, augustamist, sorteerimist, voltimist kui ka bukletide tegemist. Lisaks on võimalus kasutada mailboxi, millega saab eraldada erinevatest allikatest tulnud töid (nt. eri osakonnad). Mailboxi kasutamise võimalus on ka mõnedel kiirematel töögrupi printeritel. 6.TERMOPRINTER Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Termoprinter. Odav printer, mis prindib soojustundlikule paberile. Termoprintereid kasutatakse laialdaselt kalkulaatorites ja odavamates faksiaparaatides
Samad opid eri andmetega paralleelselt. Keskne juhtplokk. MIMD mitu käsuvoogu, mitu andmevoogu. Mitu protsessorit, kõik töötlevad samal ajal üksteisest sõltumatult. MISD n protsessorit teevad erinevaid ope ühe andmevooga. Kasutatakse ühiselt ühte mäluplokki. Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on nõelmaatriksiga. Termoprinterid termokontakt(kinopilet, vajab spets temp tundliku paberit) ja termosiirde (vahaga immutatud värvilint), sublimatsioon (4- põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni.
Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Termoprinterid - Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi.. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Jugaprinterid - Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu
toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv Koosneb: PIGMENDIST (tahm, värvained); SIDEAINEST (värnitsad, vaigud, lahustid) ja LISANDITEST (sikatiivid, seep, vaigud, pigi) Printeritüübid LÖÖKPRINTERID LÖÖGITAPRINTERID nõelmaatriks jugaprint õisprinterid fotoelektrilised ridaprinterid termoprinterid Taimsed liimid Loodulikud liimid on valmistatud nt, munavalgest, taimemassist, tärklisest, vaigust või kaseiinist. Loomsed liimid Terve rida loomse päritoluga liimaineid saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel kuuma veega. Sõltuvalt sellest, millisest toorainest liim saadakse, eristatakse järgmisi liimisorte: · Nahaliim e. tisleriliim toornaha jäätmete keetmisel vees · Kondiliim e. puusepaliim kontide, kõhrede hüdrolüüsimisel kuuma vee või auruga
vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilint. Kasutatakse erinevaid printimispäid. Trükipea võib olla karikakra kujuline, golfipalli või trumli. Pead on võimalik liigutada, et positsioneerida kujund õigesse kohta. Väga levinud olid nõelmaatriksprinterid, kus trükipeas on nõelad mida saab elektromagnetiga liigutada. Nõelaga tehtud täppidest sai moodustada erinevaid kujundeid. Termoprinterid Termokontaktprinteris kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada vooluimpullsidega. Kujund moodustub täppidest. Trükitu ei säili. Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja
Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi-tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule 32 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained
Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m 2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama. Harilikult on nõelprinterid siiski lisaks hõõrdveokile varustatud vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks. Sellised seadmed on tavaliselt
Kasutatakse esinevaid printimispäid. Pead on võimalik pöörata ja üles-alla liigutada, et sümbol õigesse kohta paigutada. Tuntuim on nõelmaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektromagnetiga liigutada, et tekitada löök värvilindi pihta. Kvaliteet sõltub nõelte arvust. Varem oli väga levinud. 35 - Termoprinterid – löögita o Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spiraalset paberit (alumiiniumisisaldus). Trükipea meenutab nõelmaatriksprinteri pead, kuid nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks spetsiaalse paberi vajadus ning trükitu ei säili pika aja jooksul o Termosiirdeprinter – ei kasuta spetsiaalset paberit. Pea ja paberi vahel on
paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga. · Termoprinterid. Liikuvate osade vähesuse tõttu on termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Samuti on nad suhteliselt aeglased ning eralduvad gaasid võivad olla ebameeldivad. Prinditud tekst võib ka aja jooksul tuhmuda. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena
tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Löökprinterites kasut erinevaid printimispäid Kõige tuntum löögiga printer on nõelamaatriksprinter, kus trükipeas on nõelad, mida saab elektronmagnetiga liigutada, et tekitada löök vastu paberi ees olevat värvilinti. Trüki kvaliteet sõltub peas olevate nõelte arvust. Seda tüüpi prntereid saab kohata kohtades, kus on vaja saada trükitust kopeeriva paberiga koopia. Termoprinterid – moodustavad ühe rühma löögita printeritest. Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Trükipea meenutab nõelamaatriksprinteri pead, ainult siin on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulssidega. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spets paberi vajadus ja trükitu ei säili pikema aja jooksul, ei ole võimalik arhiveerida. Kasutatakse faksiaparaatides, kinopiletite ja parkimispiletite trükkimisel.
Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate nende küljest suure ümmarguse nupu paberi käsitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter töötavad reakaupa, kandes värvi prindipea edasi- tagasi liikumisega risti tõmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab 27 prindipea mitmekordset üleliikumist. Vähem kasutatava printerite rühma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades või värvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head värviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud värvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on väga kallis. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Õisprinter (Daisy-wheel) Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast,
annaabi.ee 
