Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega
Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Karin Erimäe MT-3 Mis on reoloogia? Reoloogia on teadus deformatsiooniprotsessidest. Polümeeride reoloogias käsitletakse eelkõige sulapolümeeride voolamisest tingitud deformatsiooniprotsesse, kus mehaaniline energia hajub sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised;
Osa plastmasse on tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes, milles nad lahustuvad või punduvad. Plastmassid vananevad kiiresti, eriti õhuhapniku ja päikese ultraviolettkiirguse toimel (polüetüleenkile hakkab välitingimustes paari aastaga pudenema).. 7. Mis määrab plastmassi põhilised omadused? Plastmassi omadused määrab eeskätt temas sisalduv orgaaniline põhipolümeer 8. Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad? Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid 9. Millised on termoplastsed polümeerid? Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad jällegi esialgse „tahke“ oleku. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeerile võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna
Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides:
tehispolümeerid ning peamistest mitteorgaanilisteks materjalideks on vilk, klaas ja keraamika. Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed polümeerid ained võivad kuuma käes pehmeneda ja voolavaks muutuda, ent uuesti tahkudes nende omadused ei muutu. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis pehmed, ent pärast enam ei tahkene. Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit
niiskusisolatsiooni omadusi (kuni 99% kinniseid poore), mis võimaldavad kasutada seda katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides:
looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata.
raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini) Tisleriliim- teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini. Osaliselt läbipaistvana
Keemia 2012 Keemia 2012 · Nomenklatuur - Polümeeride liigid. Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: - Termoplastid - Termoreaktiivid - Elastomeerid - Polümeeride valmistamse käigus liidetakse monomeetri ketiks või võrguks st. Polümeeritakse. CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLÜMERISATSIOON. Termoplastsed polümeerid: Keemia 2012 Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda . - Võimaldab sulatada ja töödelda neid mitmeid kordi. - Puudub kindel sulamistemperatuur, on sulamispiirid. ****sulamispiiride vahemikus on võimalik plastikuid väänata, keerata, keevitada. 50kraadi on
Plastmass Polümeer, plastifikaator, värvaine, Plastmassid on odavad, täiteaine, vananemisvastased kerged, üsna tugevad ja vahendid jms hästi töödeldavad. Nad on samuti ka painduvad, elastsed ja sitked. Plastmasside liigid : · Termoplastsed plastmassid- niiditaoliste molekulidega, pehmenevad kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites · Termoreaktiivsed plastmassid- ruumilise struktuuriga, ei pehmene kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina
madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmenevad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks ning temperatuuri langedes tahkuvad taas, ilma, et nende omadused muutuksid. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis tavaliselt pehmed, kuid pärast tahkumist enam ei pehmene. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt.
Lineaarsed ühendid – kolmiksidemetega seotud Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 19. Kõrgmolekulaarsed ühendid (klassifikatsioon, näided, omadused, kasutamine). Kõrgmolekulaarsed ühendid jagunevad: Looduslikud: kautšuk, valgud, polüsahhariidid(tärklis, tselluloos). Sünteetilised: Kummid ja elastid(tihendid, torud), plastik(vahtplast, kile). Polümeeride liigitus: termoplastsed – lineaarstruktuuriga(kuumutamisel lähevad voolavasse olekusse) ja termoreaktiivsed – võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse). 20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt
toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill,
portlandtsemendiga, teetsemendiga, põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe proovikeha jaoks kaalutakse segu 220, 650 või 1800 g, sõltuvalt proovikeha suurusest. Proovikehad tihendatakse pressimise, vibreerimise või tampimise teel. 14. Plastmassmaterjalid 1. Termoplastsed on lineaarsete molekulidega vaigud- neid võib korduvalt ülesse sulatada ja uuesti vormida. Termoaktiivsete vaikude molekulid on ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2. Täiteaine võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass
Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid,
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada
Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel Venimata olekus on polümeer amorfne Polümeersed molekulid on omavahel harvalt ristseotud plastsuse vähendamiseks ja täieliku kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid, autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. 10. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi.
Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester
Plastmassid Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc- plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist.
Kummi iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata. Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel. Venimata olekus on polümeer amorfne. Polümeersed molekulid on omavahel harvalt ristseotud plastsuse vähendamiseks ja täieliku kummilelastsuse saavutamiseks. Polüuretaan (PUR) Polüuretaanid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed elastomeerid. Neist saab kergelt valmistada vahtusid (40 % toodetest ongi vahud) Polüuretaanid on ühed tugevamad elastomeerid Läbipaistev, tugev, abrasiivkulumiskindel, hea survetugevusega, kütusekindel Kasutatakse: rehvid, kütusemahutid, hammasrattad, laagrid,autode stanged, tööstuslikud pingid, polstrid, jalanõude tallad jne. Plastide üldised eelised ja puudused. Põhjused, miks plaste kasutatakse: Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja
Põhineb kõvast materjalist otsaku surumisel uuritava materjali pinda Põhilisteks staatilise katsetamise moodusteks on tõmbeteim, surveteim, paindeteim, väändeteim ja kõvadusteim. Eelkõige kasutatakse tõmbeteimi. Mida siin mõeldud on üldse? Plastide koostis. Plast(mass) on materjal, mis koosneb polümeerist (põhiaine) ja erinevatest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, pigmendid, värvained, lahustid jne). Termoplastsed polümeerid on lineaarsete molekulidega (Polüetüleen PE, polüpropüleen PP, polüvinüülkloriid PVC, teflon, nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused.
327 C vahemikus). Polümeersete materjalide töötlemise C6H4OH + n H2O · Kasutamise piirid: 100 260 C seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja Tavaliselt on fenooli ja formaldehüüdi moolsuhe 7:6. termoreaktiivseteks. Resoolvaigud saadakse leeliseliste katalüsaatorite · Tõmbetugevus 20-28 MPa Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel (NH4OH, NaOH, Ba(OH)2) juuresolekul formaldehüüdi liia voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused puhul. Joonisel 6 on fenoolformaldehüüdvaigu tootmise · Lahustumatu ka pärast jahtumist. Termoreaktiivsed (milledes reaktori skeem.
· Bklass moodustub polükondensatsiooni teel saadud ainetest (polüester, penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud). · Cklass looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid). · Dklass bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained. Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud: 1. Termoplastsed saab korduvalt ümber vormida 2. Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks, TÖÖTLEMINE: pressimine, vantsimine, surve all valamine, keevitamine.
Plastmassid Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist.
Tehissiidideks nimetatakse neid kiudaineid sellepärast, et nendest valmistatud kangad on välimuselt sarnased naturaalsiidist kangastega. NB!!! 7 C. Sünteetilisel teel saadud kiud Sünteeskiudude valmistamisel lähtutakse sünteetilistest polümeeridest, peamiselt termoplastidest. Nad sisaldavad nagu plastmassidki peale põhipolümeeri ka plastifikaatoreid, pigmente ja stabilisaatoreid Selgitus: Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse (võiks ka öelda, et nad sulavad kuigi see ei ole päris korrektne). Jahtudes omandavad nad jälle esialgse tahke kuju. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeeridele võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui
Näiteks tsinksulfiid võib esineda nii vürtsiidina(heksagonaalne) kui sfaleriidina(kuubiline). Polütüpism on polümorfismi erijuhtum, mil üks ja sama aine kristalliseerub mitmes erinevas kihilises struktuurimodifikatsioonis, kus kihid erinevad üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid). Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained, pigmendid jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutades kergesti voolavateks. Kõrgelastses olekus deformatsioon võib olla mitu sada %. Esineb mitte kõikidel polümeeridel. Ülalpool mingit kindlat temperatuuri muutub polümeer voolavaks. Kuid veelgi enam kuumutades hakkab polümeer lagunema. Reoloogia sõltub polümerisatsiooniastmest, polümeeride koostisest (kopolümeerid) ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab
kelmeks (värnitsad, vaigud, liimid, emulsioonid). · Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist ning nendega pannakse paika värvi õige viskoossus. Värvide liigitus: · Õlivärvid pigmentite ja täiteainete suspensioonid, kus sideainena kasutatakse taimeõlisi. Hea nakkuvusega, ilmastikukindlad. · Lakkvärvid pigmente sisaldavad lakid. Kuivad moodustavad kõva läikiva kelme. · Pulbervärvid termoaktiivsed vaigud ja termoplastsed polümeerid. Nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla läikiva katte. · Vesivärvid liim-, lubi-, silikaatvärvid. · Emulsioonvärvid sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Nt. akrüülvärv. Lakk vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit.
ilmastikukindlad (EPO). Fenoolformaldehüüdvaigud Melamiinformaldehüüdvaigud Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes. Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud) Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised) Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed) Kuumuskindluse järgi: (termoaktiivsed- kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel üles ei sula, termoplastsed- jahtumisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel sulavad uuesti ülesse) Polüretaanliimid: Veekindlad liimid, mis võimaldavad keeruliste ühenduste tugevat liidet (eelkõige otspinna liitmist servpinnaga). Kõvenenud liim enam ei kahane ega paisu, seega võib teda peitsida ja lihvida. Liimkiled:
ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. 4) Valtsimine- toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. 5) Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 53.Plastmassidest rullmaterjalid Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment)
detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas
või polükondensatsiooni teel monomeeridest Polümerisatsioon on peatatud vahepealses staadiumis (liim enne kasutamist) Liimi kõvenedes jõuab polümerisatsioon lõpuni – moodustab kolmemõõtmeline struktuur. Sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained jagatakse : Termoreaktiivsed – kõvenenud vaik ei ole pööratav, temp toimel ei muutu tagasi pehmeks (ei ole pööratavad) Termoplastsed – temp toimel pehmeneb, jahtumisel kõvenevad (on pööratavad) Karbamiidvaikliim Enimkasutatud vaikliim puidu ja mööblitööstuses Puitlaastplaadi tootmine Ristivineer tootmine Spoonimine Eelised Soodne hind Tugev liimühendus Värvitu liimühendus Hõlpsasti kasutatav erinevaks otstarbeks Puudused Suhteliselt väike niiskuse ja temperatuuri taluvus Habras liimvuuk
vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. Valtsimisega (kalandeerimisega) toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest
Surve all valamist kas peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja mass hangub kiirelt. Ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne. ). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid. Polüetüleen (PE) saadakse gaasilise etüleeni polümeerimisel. Tahke, valge, rasvasena tunduv aine, kerge, elastne ka madalatel temperatuuridel. Termoplastne vaik, sulab 100- 115kraadi C juures. Kas. torude ja kilematerjalide tootmisel. Polüstürool (PS) on värvusetu vedeliku sürooli polümeerimise saadus. Tahke, läbipaistev, termoplastne vaik, habras materjal. Kas. seinakatteplaatide, vahtplastide,
soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale. · Valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne. · Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 52. Plastmassidest rullmaterjalid- · Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli
põiksidemed. Need polümeerid on palju püsivamad, meer. Polüeteen on mehaaniliselt tugev ja seejuures nende elektrilised omadused ja eriti töötemperatuur elastne materjal ning tal on head elektrilised oma- ületavad lineaarsete polümeeride vastavaid dused (tabel 3.3). Teda kasutatakse laialt isoleer- näitajaid. materjalina ning torude, kile, tarbeesemete jms Polümeerid võivad olla termoplastsed või valmistamiseks. Lineaarsest polüeteenist palju kõr- termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmene- gema töötemperatuuriga on võrkstruktuuriga polü- vad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks, eteen (tähised XLPE, PEX), mida kasutatakse pea- temperatuuri langedes tahkuvad taas ilma, et nende miselt kõrgepingekaablite isolatsioonina (sele 3.4). omadused muutuksid
lahustites. Materjali on kerge vormida. 3)stüreen-akrüülnitriil (SAN) on stüreeni kopolümeer, mis tavaliselt sisaldab 20...30% akrüülnitriili; tal on hea kombinatsioon tugevusest, kõvadusest, jäikusest nin läbipaistvusest koos parema keemilise vastupanuga kui PS. Polüstüreenmaterjalidest valmistatakse ka klaaskiudarmatuuriga plastkomposiite, andmaks materjalile paremaid tugevusomadusi ja suuremat kõvadust. f)Akrüülplastid Akrüülmaterjalid on termoplastsed polümeerid, mis saadakse estrite, akrüülhappe ja/või metakrüülhappe polümerisatsioonil. Enamkasutatavad akrüülplastid on PMMA ja PAN. PMMA polümetüülmetakrülaat PAN polüakrüülnitriil Akrüülplaste sünteesitakse ka etüül- proüpüül- või butüülakrülaadi- või metakrülaadina. 1)polümetüülmetakrülaat (PMMA) toatemperatuuril on polümeer amorfne ja seda kuni klaasistumistemperatuurini (Tk = 110°C). PMMA on kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega
annaabi.ee 
