Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,57,5, ideaalne aga 5,56,0. Juurestik areneb kasvuperioodi alguses üsna kiiresti, mistõttu talub taim üsna hästi kevadist põuaperioodi, samas on vajalik piisav niiskus enne pealoomist, vastasel korral jääb saak kesiseks. · Maailma kogutoodang 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaera ning kaerapõldude kogupindala
Enam arenenud loomakasvatus haruks on piimakarja ja sea-,veise kasvatus. d) kas mõni loomakasvatusharu on arengult maailmas esimeste hulgas? Kahjuks mitte, sest loomakasvatusele ei pühenduta nii võrd palju, kui teistes riikides. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu, liha, kaera ja nisu. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada. a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? Teraviljadega: kaer, nisu, oder, rukis. Varustab ennast ise ka suhkruga(suhkrupeet). b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Impordib peaaegu kõiki põllumajanduslikke tooteid,kui põhiliseks on puuviljad. c) Milliseid tooteid ekspordib? Rootsi ekspordib kaera ja nisu. d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Pole ühegi toote ekspordilt maailma esimeste hulgas. 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb? Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada?
See protsess vähendab stressi ning aitab vältida nõrkust ja väsimust. (Ibid.; 28.04.16) Kokkuvõttes annab metioniin energiat, on hea ainevahetusele, maksale, põiele, rakkudele, vananemise vastu, smauti küüntele, nahale, juustele ja immuunsüsteemile. (Ibid.; 28.04.16) 10 4. TABEL TARBITAVA TOIDU KOHTA 4.1. Päev 1 Nr. Toiduaine Kogus (g) Koostisosa Aine klass 1 Sai teraviljadega 46 g (2 tk) Nisujahu, vesi, kaerahlebed, õun, Sisaldab nii valke, päevalilleseemned, siirup, pärm, rasvu kui ka nisugluteen, rapsiõli, sahhariide rukkilinnased, odralinnaseekstrakt
kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6 · Vili on sõkaldega kaetud teris. · Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8 · Oder on lühima kasvuajaga teravili. · Olenevalt sordist ja kasvukohast kasvab
moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest kaheõielistest (harva kolmeõielistest) pähikutest. Rukis on paljasteraline (valmimisel eralduvad terad sõkaldest)
ning seetõttu tarbi neid mõõdukalt. Väldi praetud kartulit ja soolaseid snäkke. Kaunvilju on soovitav tarbida iga päev 2-3 portsjonit, kusjuures 1portsjon on 1/2 klaasitäit kaunvilju. Nad on head valgu allikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Tänapäeval on kaunviljad ülemaailmselt kasutusel erinevates dieetides ja tähtsuselt teisel kohal teravilja järel. Võrreldes teraviljadega annavad kaunviljad sama hulga kaloreid portsioni kohta, kuid sisaldavad ligi 4 korda rohkem valku. Menüüs võid kasutada ka konserveeritud ube, mis on tervislikud, kuna säilitavad kiudainete- ja flavonoididesisalduse ka sellisel viisil töödelduna. www.toitumisnoustaja.com Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660
Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib, rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja. 6. Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt nõrgestunud taimi, normaalseid ei kahjusta, seeneniidistik. Kartul Tärkliserikas, tärklise ja piirituse valmistamiseks.Loomasöödaks sobib nuumloomadele. Vaheltharitab kultuur, saab hävitada umbrohtusid. Põhilised tööprotsessid teistel aegadel võrreldes teraviljadega. Tsiilist pärit, siis Euroopasse, siis Põhja-Ameerikasse. Kartuli mugul – maaaluse varre paksenenud osa. Kadus näljahäda. Vajab niisket, sooja, õhurikast mulda. Öökülmade suhtes tundlik. Valguse suhtes väga nõudlik. Ei sobi kivised mullad, segab kombaini. Mitte KN2K-d. Halb kui väetamisel liigselt lämmastikku. Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi, terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne
Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu. On olemas ka suuremaid piimatoodete piirkondi Nova Scotias, lõuna New Burnswickis, St. Lawrence’i orus ning kirde Ontarios. Kanada piimatoodete tööstus on põllumajandussektori kolmas kõige suurem tööstus. Põllumajandustooted Kanada varustab ennast ise endatoodetud vahtrasiirupiga ja sellega sarnaste toodetega, erinevate piimatoodete ja teraviljadega ja muidugi mereandidega. Riik ekspordib enamasti teravilju ning õliseemneid, enim sojaube ja linaseemneid. Veel ka Vaikse ookeani äärsetele riikidele loomasööta veistele, lammastele ja hobustele. Ning muidugi toormaterjale – puitu, mineraale, toitu(veised, teraviljad), naftat ja gaasi. 2010. aasta seisuga oli Kanada maailmas kaheteistkümnes suurim importija. Ta impordib elektrit, toornaftat, klaasi, siidi, puuvilla, kemikaale, masinaid ja seadmeid,
harunenud: külgosad eralduvad iga kaheksa kuni üheksa jäägi tagant, pealegi kordub sama külgahelates. Nii moodustubki väga ruumikas ja haruline struktuur. Tavaliselt langeb tärklises 1020% amüloosi ja 8090% amülopektiini arvele. Taim talletab tärklisevarud kas viljadesse, seemnetesse, mugulatesse või juurtesse, harva isegi tüvesse. Toorestes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruteks (teraviljadega on vastupidi: nende valmides teriste tärklisesisaldus suureneb). Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstes, harunemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, siis sobivad need liimide valmistamiseks. Kuid dekstriinid on olulised ka söödava seisukohalt, näiteks pagaritoodete puhul. Küpseva toote
· Metsik riis ehk vesiriis ei ole tavalise riisi sugulane. Ta kodumaaks on Põhja-Ameerika, kus indiaanlased kasvatasid seda veekogudes ja koristasid saagi kanuudega. Tänapäeval kasvatatakse metsikut riisi kõige enam USA-s Minnesota osariigis. Metsikust riisist võib valmistada samu toite kui tavalisest riisist. Mida suuremad ja tugevama kestaga on terad, seda pikem on keetmisaeg. Metsik riis on tavalisest 2-3 korda kallim. Võrreldes teiste teraviljadega sisaldab metsik riis rohkem valku ja vähem rasva. · Aromaatsed riisid: o Basmatriis ehk riiside kuningas kasvab Indias ja Pakistanis: Maitselt pähklimaitsega ja erilise aroomiga, pikateraline. Aroomi esiletoomiseks tuleks basmatriisi loputada 5-6 korda külma veega, seejärel leotada 20 minutit puhtas külmas vees, nõrutada ja alles siis keeta. Sobib vürtsikate liha-ja kalaroogade lisandiks.
ametikohtadele ja osaleda oluliste poliitiliste küsimuste otsustamisel. Maa jaotus kaheks kubermanguks, säilis. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindral kubernerid Tallinnas ja Riias. Neid aitasid valitsusnõunikud, kes valiti kohaliku aadli hulgast. Põllumajandus ja talurahvas: Aadlile avanesid teenimiseks muud võimalused. 1) vene armee varustamine viimaga. 2) Peterburi varustamine teraviljadega leiva jaoks. Pea kõikidesse mõisatesse rajati viina köögid, talupoja kohustustele lisandus viina vedu tellijatele ja turule. Viina põletuse jääkide (praaga) toel nuumati härgi müügiks Peterburi lihunikele. Sõnniku hulga suurenemine omakorda tõstis saagikust. Säilis ka vilja ja põllumajandussaaduste müük LääneEuroopasse. Mõisnike lihtne eluviis muutus 18. saj. hakati palkidest mõisahoonete asemel rajama barokk stiilis häärbereid koos parkide ja iluaedadega.
asemel. 3 Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa- alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured. Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7. Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ
sobimatu, kuna on mikroseentest liialt reostunud. Saagi koristusjärgne kuivatamine ja käitlemine peab toimuma sarnaselt seemneviljale. See tähendab, et linnastamiseks peab olema tagatud kõrge terade idanevus. 9 Kuivatamise järgselt õlleoder ladustatakse eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud viljahoidlas. Vältida tuleb segunemist teiste teraviljadega, eelmise aasta jääkidega ning nakatumist laokahjuritesse. TEHNOLOOGILINE KAART 1 HA KOHTA Toodang t Kogus Kr/ühik Kokku kr Vili (põhitoodang) t 4t 2700 kr/t 10800 kr Ühtne pindalatoetus 1,0 633,7kr 633,7kr Täiendav otsetoetus 1,0 103,3kr 103,3kr
Mõned A-tüüpi kuuluvad inimesed kogevad veepeetust, kuna nende seedetrakt töötleb loomset toitu aeglaselt, see talletatakse rasvadena. A-tüübil on väike maohappe hulk. Samuti seeditakse üsna halvasti piimatooteid ning need ärritavad insuliini tekke reaktsioone. Piimatoodetel võib olla väga suur küllastunud rasvade sisaldus. Küllastunud rasvad kahjustavad südant ning viivad rasvumise ning diabeedini. Lisaks mitmekesise tervisliku, vähese rasvasisaldusega, aed- ja teraviljadega tasakaalustatud toidu söömisele peab A-tüüp esile tõstma teatud toiduaineid nende kasulike või tõkestavade mõjude pärast, näiteks sojatoidud ning palju puuvilju. (99-101) A-veregrupp oli algselt kohanenud toime tulema tihedama rahvastiku ja stressiga, mis tekkis väheliikuvama, kuid ka mitte eriti pingelise linliku elulaadiga ühiskonnas. Inimestes, kes peavad taluma rahvarohke keskkonna nõudeid, arenevad välja teatud psühholoogilised
mineraalaineid jm. Kamajahus on organismile hästi omastatavaid aminohappeid (valgu kooslus) 13,8g 100g jahus, kui samal ajal nisujahus on vaid 9g 100grammis. Mis puudutab B-grupi vitamiine, siis on kõikide teiste jahudega võrreldes neid kordi rohkem, eks eeskätt tänu rukkile ja hernele. Tänu rukkijahu ja herne osalusele kamajahus on selles ka väga väärtuslikku antioksüdanti E-vitamiini, mis vähendab nii vähiriski kui hoiab noorena meie naha. Võrreldes teiste teraviljadega on oluliselt rohkem ka pantoteenhapet (B5 vitamiin), mis aitab vähendada närvilisust, rahutust, nahakahjustusi, seedehäireid, suhkrusisaldust (vajalik suhkruhaigetele). Mineraalainetest olulisem on kaalium (100 grammis 425mg, samas nisujahus 150mg), mis on eriti oluline südame normaalseks tegevuseks. Rikkalikult leidub fosforit (100 grammis 340mg, nisujahus vastavalt 100mg), räni (100 grammis 250mg, nisujahus 2 mg), rauda, tsinki, niklit, floori, joodi, seleeni...
Kui süüakse küpsetist [bread], milles on suhkrut ja kokat, siis need ootavad koos hamburgeri ja saiaga, et neid hakataks seedima. Niikaua, kui magu tegeleb loomsete proteiinidega ja rafineeritud tärklisega küpsetises, siis suhkur garanteerib kiire happelise käärimise soojas ja niiskes keskkonnas. Üks suhkrutükk kohvis peale võileiba on piisav käärimisprotsessi käivitamiseks. Üks karastusjook koos hamburgeriga on piisav mao töö seiskamiseks. Suhkur koos teraviljadega, sõltumata sellest, kas sa ostad magustatud teravilja [müsli tõlk] või lisad ise suhkrut, garanteerib happelise käärimise. SUHKUR JA VAIMNE TERVIS Probleemid hakkasid "Valgustatuse Ajastul", kui suhkur liikus apteegiretseptidelt kommitootjate maiustustesse. "Suur hullude vahistamine", nagu üks ajaloolane seda kutsub, algas 17. sajandil, pärast seda kui suhkru tarbimine Britannias oli suurenenud
(6) Arheoloogia andmetel olid Eesti alal muinasajal peamised viljakultuurid oder ja rukis. Rukist hakati ulatuslikumalt kasvatama alles 11. sajandil, enne seda oli Baltikumil ja nende naaberaladel kõige tavalisem teravili oder. Oder valmib kiiresti pikkadel valgetel suvepäevadel, seega just põhjamaise suve oludes, mistõttu tema levikuala ulatub teiste teraviljade omast kaugemale põhja. Vanim teraviljatoit valmistati odrast, küllap seepärast on odraga seotud tavad ja tarkused teiste teraviljadega võrreldes eesti rahvapärimuses palju enam levinud. Ajal, kui peamine leivavili oli juba rukis tehti odrast vanal viisil tavanditoite. (6) Rukki kasvatamise põhjapoolne piir kulgeb seal, kus juuli keskmine temperatuur on +15 °C, ja lõunapoolne seal, kus mai keskmine on +15 °C. Rukis annab head saaki ka liiva- ja kruusamuldadel, kus teised taimed jäävad kiduraks. Suurema majandusliku tähtsuse omandas rukkikasvatus Eesti alal muinasaja lõpul, s.o 11
000-sordid.väiksem kiudainete sisaldus,suurem õli ja proteiini sisaldus ning energeetiline väärtus Külvisenorm · Op.t külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg · Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks · Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Külviaeg ·külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega · Kergemal mullal külvatakse varem · Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Hooldamine Umbrohtude tõrjeks tuleb mulda nii enne kui pärast külvi äestada, vajadusel korduvalt Rapsi koristamine ja säilitamine · Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud · Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks · Koristatud seeme vajab kuivatamist
..5 cm paksune peeneks haritud kobe kiht · Muld peab kindlustama kõigile seemnetele ühtlased idanemistingimused · Põldu võib enne külvi rullida, et kindlustada ühtlase tihedusega mullakiht Rapsi külviaeg Taliraps külvatakse augusti I dekaadil Külviga hilinemisel väheneb toorrasvasisaldus ja suureneb toorproteiinisisaldus Suviraps on külmakindel varase külviajaga kultuur Harilikult külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega Kergemal mullal külvatakse varem Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C mullas, kuid tärkamiseni kulub üle kahe nädala +10 °C juures külvatud seemnest tärkab raps juba 4...5 ndal päeval Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Kitsa reavahega (10...15 cm) külvatud raps surub umbrohud paremini maha, seeme valmib ühtlasemalt ja mõne päeva võrra varem Rapsi optimaalne külvisügavus on 3...4 cm
Peale õitsemist lastakse põllult vesi ära ja koristatakse riis käsitsi. Riis saavutab koristusküpsuse 4-6 kuud peale külvamist. USA-s kasutatakse riisi kasvatusel uuenduslikke meetodid: külv lennukilt ja koristus kombainiga. Riis on hea 35 magneesiumiallikas, sisaldab B6 - vitamiini, niatsiini, tiamiini (B1), fosforit, tsinki ja vaske, vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab võrreldes teiste teraviljadega kõige vähem valku. Riisis olev tärklis kliisterdub keetes ja muutub kergesti seeditavaks. Keedetud pruunis riisis on 2,6 g valku, 0,9 g rasvu, 23,0 g süsivesikuid, 1,7 g kiudaineid ja 107 kcal toiduenergiat 100 g kohta. Keedetud pikateralises valges riisis on 2,7 g valku, 0,3 g rasvu, 27,0 g süsivesikuid, 0,4 g kuidaineid ja 122 kcal toiduenergiat 100 g kohta. (http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riis.html) - Suhkur on looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes
Siia kuuluvad kamatahvel, piimatahvlid jm. Serbett - on idamaise päritoluga maius, mida valmistatakse piimast (või kondenspiimast), suhkrust, glükoosisiirupist, margariinist (või taimerasvast) ning lisatakse pähklid või seemned. Müügil erinevate kujudega. 9. AEDVILJAD, PUUVILJAD, MARJAD, SEENED JA PÄHKLID. 9.1 Aedvili. Aedvili ehk köögivili on üldkeelne nimetus kultuuris kasvavate taimede kohta, mille osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk.
kasutamisele, millele lisatakse tehastes valmistatud lisandeid. · Kaera võib söötmise seisukohalt pidada odraga samaväärseks teraviljaks. · Kaeral on aga paksem viljakest ja suurem sõkalde osakaal, mis suurendab toorkiusisaldust. · Samuti on kaera rasvasisaldus mõnevõrra suurem, kuid MP ja VPB väärtused väiksemad. · Kaera kasutatakse kas individuaalse jõusöödana või segudes teiste teraviljadega · Nisu on samuti suurepäraseks jõusöödaks, milleks kasutatakse peamiselt mittestandardset toidunisu või mitmesuguseid jahutööstuse jääke. · Nisu energia- ja valgusisaldus on suuremad kui odral ja kaeral, MP = 91 g/kg ja VPB = -20 g/kg kuivaines. · Soomes soovitatakse jõusööta segada kuni 50% nisujahu. · Rukis jõusööda koostisosaks hästi ei sobi, suhteliselt madala söödaväärtuse ja halva maitse tõttu.
ümarteranisu, pärsia nisu, sõkalteriseline nisu polbnisu, mahha, spelta nisu jt. Maisi terad on hambakujulised, kollaka või kreemika värvusega. Tera on rasvarikas, kuid sisaldab vähem valku. Jaguneb hammasmaisiks (enam kasvatatav liik), magus- ehk suhkrumaisiks, väikeseteraliseks (kasutatakse kiirtoitude popcorn jt. valmistamisel) ja jahumaisiks. Riis kuulub kõrvuti nisu ja maisiga maailma tähtsamate teraviljade hulka. Teiste teraviljadega võrreldes läheb kõige suurem osa inimtoiduks. Kuna riisi töötlemisel (koorimine, kroovimine, lihvimine, poleerimine) läheb praktiliselt kaduma kogu B1- vitamiin, on võetud kasutusele eelkupatamise meetod (parboiling), millega mineraalained ja vitamiinid surutakse tera sisemusse, kus nad säilivad edasisel töötlemisel. Riis liigitatakse pikateraliseks (läbimõõdu ja pikkuse suhe vähemalt 1:5, on kõige kõvema ja klaasjase tuumaga, keetmisel ei kleepu kokku, nn. sõmer riis),
· Kuna teravilja kogus sõltub imetavate tallede arvust (kas utt üksiktallega, kaksik või kolmiktallega), siis peale poegimist tuleks uted rühmitada eraldi rühmasulgudesse · Rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas · Imetava ute söötmine · Jõusööt peab sisaldama 16 % toorproteiini (peaaegu sama mis talledele) · Vaid teraviljadega saab 11-12% proteiini sisalduse · Järelikult selleks perioodiks peaks ratsiooni lisama energia-ja proteiinirikkamaid söötasid, mis ei lõhustuks vatsas ja mille proteiin imenduks peensooles · Sellisteks söötadeks on kuumpressitud koogid (rapsikook, linakook). Neid aga mahesöötadena ei ole võtta. · Proteiini sisalduse tõstmiseks sobib hernejahu söötmine · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Põhjus:
annaabi.ee 
