neetud tema väljaminemine ja neetud tema sissetulemine. Ärgu Jumal iial andku talle andeks." Spinoza oli tol ajal 24-aastane. Seda meest ei ole asjata nimetatud võib-olla kõige tähelepanuväärsemaks filosoofiks, kes kunagi on elanud. Tema loogika ja järjekindlus on tapvalt halastamatud-tema kartmatus kõigub hullumeelsuse piiril. Tema omapärane ja kartmatu filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Spinoza Tractatus theologico-politicus (teoloogilis-poliitiline traktaat) ilmus aastal 1670 ja äratas otsekohe tohutut tähelepanu. Spinoza eesmärgiks oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud mõtlemisvabadusele mingeid takistusi, kui vaid usku õigesti mõista. "Piibel laseb mõistusel olla absoluutselt vaba" ,kirjutab ta oma traktaadi sissejuhatuses," Piiblil ja filosoofial ei ole mitte midagi ühist ning Ilmutus ja filosoofia toetuvad täiesti erinevatele alustele."
professorikohta vanas Saksa ülikoolilinnas Heidelbergis. Eelistades vabadust ja lihtsust, lükkas ta ka selle kutse tagasi. Spinoza peateos Ethica more geometrico demonstrata (Etika, tõestatud geomeetrilisel viisil) valmis juba aastal 1665, kuid avaldati alles postuumselt aastal 1677. Ainsad teosed, mis Spinoza oma eluajal avaldas, on Descartes'I filosoofia printsiibid ja Tractatus theologico-politicus (Teoloogilis-poliitiline traktaat, anonüümselt 1670). (1: 122) Spinoza oli kõigest nelikümmend neli aastat vana, kui ta tervis halvenes. Ta leppis varase surma mõttega, kartes ainult, et raamat, mis sisaldas ta üksinduses tekkinud sügavamaid mõtteid ja mida ta polnud julgenud avaldada oma elu ajal, võiks kaotsi minna või hävida pärast ta surma. Ta asetas oma kõige väärtuslikuma käsikirja väikesesse laekasse, lukustas selle, andis võtme oma peremehele ja palus saata laegas ja
Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi. 51. Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil. Seal defineeritakse kindlakäeliselt õiget ja väära nagu seaduses , suverääniga analoogiliseks peeti Jumalat. Nüüd aga kahaneb teoloogiline tähtsus ja seega kahaneb ka sellise mõtlemisviisi õigustus. 52
füüsikalist sisu. Ta võtab ideeks eetri, mis peab ühendama Jumala kui universaalsete seaduste ja olemise püsiva harmoonia looja ning looduse, kehade liikumise. Nii nagu meie tajume esemeid, kui kujutis jõuab ajju, nii tajub ka Jumal igat asja, milles ta alati on. Newton arvab, et Jumal on nii kehades kui ka nendevahelises ruumis. Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks. Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal. See on neljakümneaastase töö ja tohutu eruditsiooni vili. Nende tööde hulgast 7 leiame traktaadi ''Pühakirja teksti kahest olulisest moonutusest''. Newton
4. I.Kant kategooriline imperatiiv - moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe 5. Klassikaline kristlik eetika 10 käsku DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile) Eesmärk Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus, Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad
Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust (Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)Ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof, keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad).Kolmest ratsionalistist (Descartes, Leibniz) kõige radikaalsemaks.Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne
vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses. Patristika perioodil lahendati teoloogilis-filosoofilised õpetused usu teel, lükates kõrvale mõistuse. Thomas Aquino't loetakse skolastika süstematiseerijaks. Ta püüdis kohastada Aristotelese vaateid katoliku kiriku õpetusega. Tema arvates on igal nähtusel põhjus ja kõikide nähtuste ülempõhjuseks on jumal. Renessanssi filosoofia Sai alguse XIV saj lõpust Põhja-Itaaliast ja levis XV-XVI saj põhja poole. Renessanssi eeldused: kompass, püssirohi ja trükikunst. Arenes majandus, tekkisid pangad. Kodanluse klass
Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama?" See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51. Palun selgita, mida mõtlevad kaasaegsed vooruseetikud, kui nad süüdistavad reeglipõhiseid süsteeme iganenud teoloogilis- juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt
Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile – elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51. Palun selgita, mida mõtlevad kaasaegsed vooruseetikud, kui nad süüdistavad reeglipõhiseid süsteeme iganenud teoloogilis- juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt
seda ei teinud, siis heideti ta kogukonnast välja. Tema kartmatus kõikus hullumeelsuse piiril, see tekitas plahvatuse isegi vabameelses Hollandis. Tema eesmärk oli näidata, et ei kristlik ega juudi usk ole seadnud takistusi mõtlemisvabadusele. Ta väidab, et piiblil ja filosoofial ei ole midagi ühist. Ta keeldus omaks võtmast aksioomi, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. Tema jaoks ei ole mõtlemise vabadus midagi „soovitavat“ vaid see on vältimatu. Kui tema teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus 1670, siis oli tema hea nimi hoobilt kadunud. Ta keeldus avaldamast oma põhitööd Eetika, milles ta arendas oma mõtteid veelgi radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles põrast tema surma. Spinoza kõneleb ajatust ja igavikulisest maailmavaatest, kui Descartes on vaid mina.keskne vaatenurk. Spinozat ja Descartest ühendab usaldus geomeetria kui kogu teadmiste ideaali vastu. Spinoza metafüüsika esindab monismi, ainususfilosoofiat. On ainult üks substants ja see on
"Confessiones" ("Pihtimused") "De civitate Dei" ("Jumalariigist") vt augustinus "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu") vt aquino thomas "Opus maius" ("Suurem teos") vt roger bacon "De docta ignorantia" ("Õpetatud mitteteadmisest") vt Nikolaus Kusast "Instauratio magna" ("Suur taaselustamine") vt Francis Bacon "Discours de la méthode" ("Arutlus meetodist") vt Rene Descartes "Tractatus Theologico-Politicus" ("Teoloogilis-poliitiline traktaat") vt Spinoza "Theodizee" vt Leibnitz
jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV- XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele. 4 Machiavelli Valitseja 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes
Vooruseetika tagasitulek · Briti filosoof G.E.M.Anscombe'i artikkel "Modern Moral Philosophy" (1958) kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seadusandja. · Kutsus üles loobuma kohustuse ja seaduste keelest ning pöörduma tagasi Aristotelese lähenemise juurde, rääkides voorustest. Moraalse kohustuse kriitika (ülevaade) · Moraalsele kohustusele tuginevad teooriad põhinevad teoloogilis- juriidilisel mudelil, mis ei kehti. Õigustamaks kohustuse-vastast teesi: · Kontseptuaalne argument · Ajalooline argument Kontseptuaalne argument · Öelda, et miski on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus või printsiip seda nõuab. · Reegel, seadus või printsiip peab olema kellegi poolt kehtestatud. · Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud.
filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see, mis oli Augustinusele keskne ja oluline, see Henrikut ei huvitanud ja kroonikas ei kajastu. Tema kroonika on märksa lihtsam ja konkreetsem ilma augustiinliku teoloogilis-teoreetilise kontseptsioonita. Mainimist leiavad jumal, Jeesus Kristus ja neitsi Maarja. Esikohale on tõstetud neitsi Maarja. Neitsi Maarja kultus on Henriku kroonikas ja kogu keskaegsel Liivimaal esile tõstetud just poliitilistel põhjustel.(piiskop Albert pühendas Liivimaa ja siinse kiriku jumalaema Maarja auks). Henriku Maarja-ülistus on väga kenas kooskõlas keskaegse Euroopa üldise lopsaka Maarja-kultusega,
· Mida enam ta mõistab, seda kaugemaks jäävad · Astronoomia temast aeg ja inimkond. · G.Galilei jaoks tegeleb teadus kvantitatiivsete, · Ta filosoofia tekitas plahvatuse isegi vabameelses arvuliselt määratletavate suhetega. Hollandis. · Traditsioonilised küsimused asjade olemusest jäävad tahaplaanile. · "Teoloogilis-poliitiline traktaat" 1670 · Teaduse areng · See sisaldas üht varasemat kirjutist enda kaitseks, · Koos teaduse arenguga kaob enam ja enam kuna Spinozat süüdistati ateismis. käsitlus maailmast kui "hädaorust". Seda asendab · Selle peamiseks eesmärgiks on filosoofia elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse lahutamine teoloogiast. kui ümbritsevasse ellu
jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV- XIX kirjutatud vastuseks samal teemal kirjutanud autoritele. 5 Machiavelli Valitseja 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes
(monarhia, aristokraatia ja demokraatis). Keskaja ideed Rooma keisririigi ajastul sulas antikkaja riigi- ja õigusekäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega. Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt.
rahulolematusele reelgipõhiste eetikasüsteemidele. Alates 1958. Aastast on filosoofid nagu E. Ancombe, P. Foot, B.Mayo jne väljendanud pettumust moodsa eetikatraditsiooni põhivoolu väljavaadetes ning kaitsnud mõtet, et tuleks pöörduda tagasi voorustepõhise teooria juurde. Reeglipõhiste eetikasüsteemide vastu on esitatud neli konkreetset kriitikat : 1. Nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2. Nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3. Nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet ja 4. Nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Leitakse, et vooruseetika võimaldab neist puudustest üle saada.
Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen
Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus! Tõi kasutusele õ-tähe, laen- ja uudissõnu. Rahvakeelelähedus. Tõlkis eesti keelde Liivimaa talurahva seaduse. Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet. Kalendrikirjanik („Marahwa Kalender“ on rahvavalgustuslik tegevus, kus tõi esile probleeme ja
Keha seisundile vastab alati hingeline seisund ja vastupidi. Loom on komplitseeritud masin, kellest inimene erineb vaid oma vaimu poolest. Oma hinge läbi oleme me vabad. Hingel on positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailm. BARUCH DE SPINOZA (1632-1677) Juudi päritolu. Elab Hollandis. Pühendunud tõe otsimisele. Elukutselt on klaasläätsede lihvija ja optik. Pidas tähtsaks "filosofeerimise vabadust." Filosoofia on segi ratsionalismist ja müstikast. Sügavalt jumalakartlik. "Teoloogilis-poliitiline traktaat" (1670) - sisadab üht kirjutist Spinoza kaitseks, kuna teda süüdistati ateismis. Kirjutise eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast, kasutab seejuures mitmeid Piibli tõlgenduse põhimõtteid. Piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub tunnistamast, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. "Traktaat mõistuse seisundi parandamiseks" (1677). "Eetika" (1677) - kujundatud geomeetrilise meetodiga - eetika tõestatud geomeetrilisel viisil
raamatus. 3 Herder toob näiteks lamba. Inimene näeb valget, pehmet, villast lammast, kes määgib. Määgimisest jääb inimesele kõige tugevam mälestus. Järgmisel korral kohates lammast, mõtleb ta: ,,Sina oled see määgija." Ning määgimise häälitsusest saab lamba nimetus. (Herder 2002: 3334) 8 eesmärgi ja võimalikkuse tingimuste järele pärimine. Ajalugu käsitleti tervikuna, mida valitsesid kindlad seaduspärasused. Kuni 18. sajandi keskpaigani oli valitsevaks teoloogilis-universalistlik kontseptsioon, mis seisnes ajaloo põhjendamises jumaliku ettemääratusega. Valgustusfilosoofia esile kerkimisega lisandus teoloogiliselt põhjendatud pildile mõistusekeskne kontseptsioon, mis toetus ajaloole kui lineaarsele protsessile, mille püsivaks elemendiks oli muutumatu inimloomus. Samuti muutus 18. sajandil ajaloo eesmärk. Ajaloost sai moraalse juhatuse vahend. Sellist ajaloo instrumentaliseerimist on
" (JUNG 1977:104-105) Sellisel moel näeb Jung, et ka kõige hirmutavam usuline kogemus võib edasi areneda omaenda positiivseks vastaspooleks, tuues paranemist. Kuivõrd kogu meie poolt tajutav info on psüühiline kogemus, siis on ka usulistel kogemustel meile midagi olulist öelda. Nii nagu paljud Vana Testamendi raamatud sisaldavad prohvetite ehk nägijate kogemusi, nii on erinevad inimkogemused läbi kogu ajaloo ja üle terve maailma Jungi jaoks oluline inspiratsiooni ning ka teoloogilis-metafüüsikaliste mõttearenduste allikas. 53 3.5. Jung ja kristlik teoloogia 3.5.1. Psühholoogia ja teoloogia Psühholoogia on piiratud oma võimalustes anda hinnanguid usulistele nähtustele, sest kirjeldab seda üksnes fenomenoloogilisest seisukohast. ,,See vaatenurk ei jäta kõrvale usu, veendumuse või kindlate kogemuste olemasolu ega ka vaidlusta nende võimalikku tõelevastavust. Kui suur ka oleks nende asjade tähtsus üksikisiku
annaabi.ee 
