MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku
kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile * Tekivad geneetiliselt erinevad * Tekib 2 tütarrakku * Meioosi I telofaasis ja * Kromosoomide arv tütarrakud mitoosi telofaasis toimub tsütokinees * Tekib 4 tütarrakku tütarrakkudes jääb samaks * Kromosoomide arv tütarrakkudes * Keharakkude moodustamine * Meioosi II metafaas, II anafaas ja II telofaas on on poole väiksem * Leiab aset kudedes
toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniididja kromatiidid eralduvad Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed MEIOOS Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid
paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23
Anafaas I I anafaasis lahknevad poolustele homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Homoloogilised kromosoomid lahknevad sõltumatult, mis tähendab seda, et kumbki tütarrakk saab juhusliklt nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. Mida rohkem on kromosoome organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv, inimesel näiteks 223, mis teeb umbes 8 miljonit erineva kromosoomikomplekti. Telofaas I I telofaasis jätkavad kromosoomid liikumist raku poolustele, moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioosi esimese poole (reduktsioonjagunemise) jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. Meioos II ehk ekvatsioonjagunemine Meioosi II toimub esimesest palju kiiremini. Ekvatsioonjagunemine on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on, et jagunevad kaks haploidset rakku. II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem.
kaasneb geenivahetus; suurendab pärilikku muutlikust) ning tsentrioolide paaride eraldumine ja nende vahele kääviniitide moodustumine. Kromosoommutatsioonid on ristsiirdes esinevate vigadega (vahetatavate kromosoomilõikude pikkused on erinevad) kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kaasneb tsütoplasma kahestumine ja kahe tütarraku teke. Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ja DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas on mitoosi omast lühem ja liitub
Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Diferentseerumisega kaotavad paljud rakud pöördumatul oma jagunemisvõime. Raku jagunemise viisi, mille käigud kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks.
Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaasis lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahestuvad. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. · Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. · Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku koju ja talitluse. Meioos · Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv.
liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Vale. Tsütokinees on raku jagunemine. Polotsüütides ja ovotsüütides on identsed geenid Õige vastusevariant Inimese sugurakus on : a) 17 b)23 c)46 d)48 kromosoomi Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse bioloogiline otstarve? 2
14. Mis toimub karüokineesis? PROFAASis kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. METAFAASis liiguvad kromosoomid raku keskossa, moodustub raku ekvatoriaaltasand, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. ANAFAASis kromatiidid lühenevad ning lahknevad ekvatoriaaltasandil, jõuavad tagasi rakupoolustele. TELOFAASis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Tekivad tuumakesed, kromosoomid keerduvad lahti, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena saadakse kaks tütarrakku. 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis?
rakupoolustele. Telofaas – päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4. Telofaas 2*46 2*46
kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele . Telofaasis kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. 3.Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks (seega on organismide sugurakkudes enamasti haploidne kromosoomistik) . Meioos kaasneb
Karüokinees. Tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Telofaasis toimub ka tsütoplasma jagunemine. Kahe mitoosi vahele jäävad raku eluperioodi nim. Interfaasiks.Interfaasi pikkus oleneb rakutüübist ja vastava koe füsiloogilisest akiivsusest.
anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid; metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele; anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad; telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed, kokku tekib 4 tütarrakku.
6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood 7. DNA replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Leiab aset kõikides elusorganismides 8. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine 9. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis 10. Mitoos-päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes 11. Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustumisel 12. Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes
Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kromatiidid eralduma, sest kääviniidid, mis lähtuvad tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku. Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi
Sugulise ja mittesugulise paljunemise eripärad: Suguline paljunemine *Järglased geneetiliselt erinevad *Aeglasem paljunemine Mittesuguline paljunemine *Järglased on geneetiliselt identsed *Kiirem paljunemine Kromosoom- Sisaldab ainet, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni Tsentromeer- Päristuumse raku koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Karüokinees- Rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Mitoos- Raku jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb samals Meioos- Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homoloogilised kromosoomid ei ole veel täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile.Kromosoomide ristsiire-homoloogiliste kromosoomide paardumine,mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Ontogenees-isendi inviduaalne areng.Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani,mittesugulisel-vanemorganismist
· Telofaas- käeviniidid kaovad kromosoomid ei keerdu täielikult lahti ja tuumakesi ei teki. tütarrakkud ei alusta kohe uut jagunemist. 2 jagunemine · Profaasis- liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad käeviniidid. · Metafaas-keskele koonduvad kromosoomid. · Anafaasis-kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. kromatiidid lahknevad teine teisest ja liiguvad pooluste poole. · Telofaasis- keerduvad kromatiidid lahti ja tekkivad tuumakesed ja tumamembraanid. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja tekib neli tütarrakku. Sugurakkude areng · Spermatogenees- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. · Spermatogoonid- on spermide esmased eelased. paljunevad mitoosi teel suguküpsuse saabumisel · Ovogenees-on munarakkude küpsemine, see algab looteeas munasarjades.lõppeb ka looteeas
Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga
Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. 4. Kuidas rakud jagunevad ? mitoos? Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. 5. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis ? Raku ainevahetuse põhiprotsessid toimuvad mitoosieelses interfaasis 6. Kuis toimub mitoos? Mitoos toimub neljas erinevas osas: profaasis, metafaasis, anafaasis ja telofaasis 7. Meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. meioosiks. 8. Kuidas tekib meioos ? Esimeses jagunemise profaasis tuumamembraanide lagundatakse ja tuumakesed kaovad. 9. Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui
paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimed. 4. Päristuumse raku jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Seda võib tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaasis ja telofaasis. 5. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Rakutsükli pikkus sõltub rakutüübist ja füsioloogilisest aktiivsusest, keskkonnatingimused. 6. Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 7. Meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes. 8. Enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik
Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab. Rakkude jagunemisviisi, mis leiab aset sugurakkude moodustamisel nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on:
14.)makroelemendid organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C,H,N,P ja S.Tihti paigut.nende hulka ka K,Mg ja Ca. 15.)peptiitside kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. 16.)kromosoomDNA ja valgu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 17.)tsütokineestsütoplasma jagunemise rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. 18.)karükinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 20.)plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 22.)spoor eos, protistidel,seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. 23
Anafaas: kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: tekivad tuumamembraanid, tuumakesed Telofaasi lõpp: kromosoomid keerduvad lahti, algab interfaas Tähtsus: kasvamine, haavade paranemine Tütarrakkude arv: 2 Tütarrakud: geneetiliselt identsed Meioos: Toimumiskoht: toimub ainult sugurakkude eellasrakkudes Jagunemiste arv: toimub kaks järjestikku Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda Metafaas: liigutaks paarikaupa ekvatoriaaltasandile Anafaas: homoloogilised kromosoomide paarid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: I telofaasis ei ole ei teki ei tuumakest ega tuumamembraani Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne. Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine
· Rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. · Mitoosi saab jagada 4ks osaks profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et nad muutuvad mikroskoobis nöhtavaks. · Tuumakesed kaovad. · Rakk polariseerub. · Metafaasis liiguvad kromosoomid tagasi raku keskossa. · Just siis on kromosoomid kõige paremini näha · Anafaasis kahestuvad tsentromeerid. · Kromatiidid jõuavad jälle poolustele. · Telofaasis sünteesitakse tuumamembraanid. · Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. · Tekib 2 tütarrakku. Meioos: · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks. · Kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. · Meioos koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku.
Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentriooolide paarid jälljgi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaaasis kromosoomide tsentromeeris kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Sugurakkude areng Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Meessugurakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees
somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk sperm- seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline vanemorganism vajab kahte või erisoolisi sugurakke vajab ühte pärilik muutlikus ... suur väike või puudub üldse evolutsiooniliselt ..
järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid.
Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv rakk Sperm seemnerakk, mis moodustub isasorganismis Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane Sügoot viljastunud munarakk Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Bakterid, seened, osa selgrootud ja paljud taimed. Ühekromatiidiline kromosoom raku jagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
31. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 32. Milline mitoosi faasidest on vastupidine profaasile lähtudes muutustest rakutuumas? Telofaas 33. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend.Selle aine lisamine seetõttu pärsib filamentide pikenemist !?!?! 34. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab moodustuma taimedel rakuvahesin, aga loomarakus esineb rakusise... 35. Võrreldes mitoosi jooksul moodustunud tütarrakke G1 faasis vanemrakuga on tütarrakkudes pooled krom ja pool DNA hulgast 36. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 37. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 38
Sperm (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Biogeneetiline reegel selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeesi (evolutsioonilise arengu) etapid.
Meioosi I jagunemine Profaasis lagundatakse tuumamembraanid, tuumakesed kaovad. Moodustatakse kääviniidid. Metafaasiks pole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ja lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. Telofaasis kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvads(tsentrioomis 2 paari tütarrakke) Meioosi II jagunemine Interfaas liitub teise jagunemiose profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad
Moodustub osaline tuumaümbris. Järgneb tsütokinees ja moodustub 2 rakku, pooliku tuumaga ja kromosoomide arv on vähenenud 2 korda e. toimub reduktsioon e. taandjagunemine. II jagunemine-Interfaas peaaegu olematu. Kromosoomide 2x ei toimu, sest nad on juba 2-kromatiidsed. 2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu. Sarnasused:Meioosis ja Mitoosis toimuvad protsessid samades faasides. Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire
4. Meioos raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Haploidsus. Meioos koosneb kahest järjestikusest neljafaasilisest rakujagunemisest * Jagunemise (taandjagunemise) tulemusena on kromosoomide arv 2x vähenenud (NB! 1. Profaasis enamus sarnane, kuid erinevalt mitoosist toimub kromosoomide ristsiire) 1. Metafaas ekvatoriaaltasandil on homoloogilised kromosoomid paarikaupa 1. Anafaasis liiguvad pooluste poole homoloogilised kromosoomid 1.Telofaasis rakumembraan nöördub sisse, kromosoomid , tuumamembraani Kahe jagunemise vahel interfaas, (NB! DNA ei kahekordistu - 2 rakku alustavad uut jagunemist 2.jagunemine e võrdjagunemine II profaas, II metafaas, II anafaas ja II telofaas, kõik protsessid toimuvad nagu mitoosis. Meioosi tähtsus: Ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset rakku Haploidse kromosoomistikuga rakud olulised sest viljastumisel haploidse
ka mitte. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. Profaasis liiguvad trentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromosoomid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustavad tuumamembraani ja tuumakesed. Tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Mehe seemnerakud on spermid. Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spernarogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Valminud seemnerakud
Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis? · Kromosoomid pakitakse lahti · Kujunevad tuumaümbrised · Taastuvad tuumakesed · Rakk valmistub tsütokineesiks 32.Millised rakud jagunevad ja millised mitte? · Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel).
21. Mis on mitoos? Raku jagunemine. 22. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Niitjatst valkudest koosnevad kääviniidid 23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos?
kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. o Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. o Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht.
Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv 2 korda vähenenud. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vürreldes tunduvalt lühem ja liitub teise jagunemise progaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude areng. Sugulisest e generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas-ja emasorganism.Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkud e gameetide tuumad. Sügood- viljastunud munarakk. Spermid- mehe seemnerakud
Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Karüokinees rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Embrüogenees oraganismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega. Postembrüogenees lootejärgne areng. Loomadel kaks viisi otsene ja kaudne e moondega Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganimist eraldumisest surmani Ovogenees munarasku areng ovogoonist küpse munarakuni
Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline. Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks
metafaas - paristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) teine faas. kromosoomide arvu pusivus tütarrakkudes. anafaas - paristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas. Telofaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees - tsutolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) telofaasis. meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23). diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik
Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Mitoos, meioos, viljastumine Christiin Lember 12.klass 1. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Mitoos toimub ainult tuumaga rakkudes ning on eri organismirühmades erinev. 2. Telofaasis moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid keerduvad lahti 3. Et kromosoomide arv püsiks suguliselt paljunevatel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid
risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil, c) vegetatiivsel paljunemisel, d) somaatiliste rakkude pooldumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) eoseliselt, b) mitoosi teel, c) meioosi teel, d) vegetatiivselt. 13. Interfaasi lõpuks on inimese keharakkude kromosoomides DNA molekule kokku: a) 92, b) 23, c) 46, d)12.
tütarrakkudes. Ontogenees - organismi individuaalne areng. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus Sügoot - viljastunud munarakk.
Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakusedde jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Karüokinees-rakutuuma jagunemine:kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise(mitoosi või meiroosi) telofaasis Kromosoomide ristsiire-meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.homoloogilised kromosoomid lahknevad. (Sugurakkude ja eoste moodustumisel) Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotruubulist Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
annaabi.ee 
